Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muuseum, organisatsioon, liikmeteks, organisatsioonid, seminare, valdkond, dokumendihalduse, asis, kättesaadavust, ühingul, erialast, liikmetele, institutsioonid, eblida, infoteaduse, kultuurile, esindamine, ühiste, ifla, assotsiatsioon, infoteaduste, lubada, association, arhiivis, tutvumine, piiritu, teadmistele, saavutustele, autasusid, füüsiliseleArlee Kaugemaa Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing- Ühing on loodud 1923. aastal ning taasasustatud 1988. aastal. Sinna kuulub 800 raamatukoguhoidjat ja raamatukogu. Tänu ühingule saavad raamatukoguhoidjad raamatukogunduse arengule kaasa rääkida. Samuti korraldatakse avalikkusele raamatuid ja raamatukogusid tutvustavaid üritusi, seminare ja koolitusi. Raamatukoguhoidjate Ühing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja ,,Raamatukogu". Tegevuse eesmärkideks on tagada elanikele vaba ja piiritu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Oma eesmärkide saavutamiseks ERÜ: · teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega · korraldab avalikkusele raamatuid ja raamatukogu tutvustavaid üritusi
Praktiline töö: Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega Ülesanne: Leidke, millise organisatsiooniga on tegemist? Millal on loodud/rajatud jms. Mis on tegevuse eesmärgid? Keda kaasatakse, kellele ollakse suunatud jt? Millega organisatsioon ennekõike tegeleb? (Töörühmad, sektsioonid jms) Erialaorganisatsioonid: 1. ASIS&T - http://www.asis.org/ ASIS&T aitab järje peal olla tipptasemel teadustööde, informaatika ideede ja teiste seotud teemadega. ASIS&T on ainuke professionaalne assotsiatsioon, mis on sillaks infoteaduste praktika ja uurimistööde vahel. Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine
rahvusvaheliseks kasutamiseks võimalike standardite loomine. Võrdleva meetodi astmed raamatukogundusuuringutes (Richard Krzys`i järgi leidis, et need 12 faasi võib kokku võtta 4 tegevusega): A. KIRJELDAMINE see peaks näitama, et uurija on jõudnud seisukohale selles, mis on uurimisobjektid (maa 1 & 2, nt.: Läti ja Soome raamatukogundus, tuleb teatud kitsas rmtukogunduse valdkond piiritleda nt. teadusraamatukogud). On piirdutud vaid mõlema riigi raamatukogu andmestikuga. On läbitud juba valikuperiood uurija teab juba millist riiki näiteks valida ja miks just seda. Leitakse valdkonna kohta infot, mis aitab seda kirjeldada. B. INTERPRETEERIMINE e. tõlgendamine ühe või teise riigi majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest jt. faktoritest, need lisanduvad tõlgendamisele, kuna mõjutavad rmtukogundust. Andmestik on ikka veel eraldiseisev. C
Kordamisküsimused kontrolltööks dokumendihalduse alused 1. Dokument (laiemas tähenduses) jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna kasutatav inimtegevuses 2. Dokument (kitsamas tähenduses) Mistahes teabekandjale jäädvustatud informatsioon, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus
raamatukogusid. Koostati soovitusnimestik, tsentraliseeritud kataloogimise idee, juhised raamatukogude sisemiseks korralduseks. 1906 Tallinna linnavalitsus asutas avaliku raamatukogu praegune Tallinna Keskraamatukogu. Fondis 1/3 eesti, 1/3 vene ja 1/3 saksakeelset kirjandust. Peale 1906 lakkas Tartu Ülikooli Raamatukogus eestikeelse raamatu saamine, Trükiasjade Peavalitsus ei saatnud enam sundeksemplare. 1909 Eesti Rahva Muuseum hakkas koguma eestikeelset raamatut Oskar Kallas. Ajalehtedeajakirjade toimetused hakkasid oma väljaandeid tasuta saatma. Eesti ajakirjanduse sisu bibliografeerimine. 1915 evakueeriti Tartu Ülikooli Raamatukogu sõja eest Nizni Novgorodi, Permi ja 1918 Voronezi. 1917 likvideeriti Trükiasjade Peavalitsus, kaotati tsensuuri. Sõnavabadus vaid punastele. 1918 eraldati kirik riigist ja kool kirikust. Kõik kiriku raamatud läksid rahva omandusse. Keelati usuline raamat
inforessursside organiseerimisest sellisel kujul, et see võimaldaks soovitud informatsiooni kiire kättesaamise. Tefko Sarasevic (2009) defineerib infoteadust kui professionaalse ja teadustegevuse valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest
ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Eesmärgi saavutamiseks aitab ÜHING kaasa elukeskkonna turvalisusega tegelevate mittetulundusühingute ja liikumiste tekkele ning nende tegevusele, tutvustab kogukonna turvalisuse põhimõtteid, annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi ning arendab koostööd riigi- ja kohalike omavalitsuste, politsei ning teiste asutustega. ÜHING on elukeskkonna turvalisusega tegelevaid mittetulundusühinguid ja isikuid ühendav organisatsioon, mis jagab oma liikmetele elukeskkonna turvalisuse alast teavet ja koolitust ning on oma liikmete esindajaks koostööpartnerite leidmisel ja nendega koostöö arendamisel. 2 ÜHINGU MISSIOON ÜHINGU missiooniks on tagada igaühe kodu ja naabruskonna turvalisus. ÜHINGU EESMÄRGID 1. Algatada ja toetada projekte, mille eesmärgiks on turvaline elukeskkond. 2. Edendada ja propageerida kodanikualgatusel põhinevat kogukonna turvalisuse alast
5. Asutajad määravad mittetulundusühingu liikme(te)ks: Renate Reigam - i.k: 6000134578 elukohaga Tallinn Iris Kübarsepp - i.k: 6001123456 elukohaga Tallinn Sandra Melani Mellikov - i.k: 6001352783 elukohaga Tallinn 6. Asutajad kinnitavad asutamislepingu lisana mittetulundusühingu põhikirja. Asutamisleping on sõlmitud 15.03.2017 MITTETULUNDUSÜHINGU PÄIKSEKIIR PÕHIKIRI I ÜLDSÄTTED 1.1 Mittetulundusühing Päiksekiir on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Tallinn. 1.2 Ühingu põhikirjaline eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ega jaotamine. Mittetulundusühing kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 1.3 Ühingu eesmärgiks on rahaliselt aidata ning toetada haigeid lapsi, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: 1.2.1 ostetakse haigetele lastele vajalike tarvikud nende tervise parandamiseks; 1.2.2 tehakse koostööd toetavate sponsoritega; 1
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W
sõltuvuseta kohalikust omavalitsusest. - Noorsootööühingud. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi. Eesti Noorsootöötajate Ühendus (edaspidi ENÜ) on Eestis tegutsevaid noorsootöötajaid (nii ametilt kui ka vabatahtlikuid) koondav mittetulunduslik organisatsioon. - Noorteühingute liidud MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 63 Eestis tegutsevat noorteühendust. - Noorteühingud MTÜ Noorteühing T.O.R.E. Eesti Skautide Ühing Noorsootöö praktiline korraldus kohaliku omavalitsuse tasandil on delegeeritud kolmandale sektorile. Näiteks osutavad MTÜ kohalikus omavalitsuses avatud
, Vaikma., Vare 2000: 44-45). Ametiühing lähtub oma tegevuses igal tasandil ühistest otsustest, seega nendel, kes ei ole ametiühingu liikmed, puudub ka moraalne õigus ametiühingute tegevust kritiseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 45). 8 2. Ametiühingute ajalugu Ametiühingud tekkisid kui kapitalistliku majandussüsteemi produkt. Need olid palgatööliste organisatsioonid, mis püüdsid jõudude ühendamise läbi teha igale liikmele kättesaadavaks võimalikud hüved ja kaitsta tema huve (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Ametiühinguline liikumine oli algusest peale orgaaniliselt seotud kapitalistliku ühiskonnakorraga. Algul tekkisid ametiühingud kui vastastikuse abistamise seltsid või kassad, mis aitasid inimesi haiguse, invaliidsuse, vanaduse või surma puhul. See vastastikuse abistamise funktsioon oli algul ainus ja olulisim ühenduste tekkimise põhjus.
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poo
kooskõlastamisele), Üleandmise kontroll (olemikontrolli akt), Üleandmine (transport) Arhivaalide üleandmine lõpeb üleandmis-vastuvõtmisakti koostamise ja allkirjastamisega. Kirjelda arhiivinduse korraldust Eestis PILET 5 1. Põhimõisted: säilik Paberdokumentide füüsilise haldamise üksus avalikus arhiivis (toimik, mapp vm) 2. Dokumendi elukaar (kontseptsiooni tutvustus, arutelu dokumendihalduse, arhiivihalduse ja asjaajamise korraldamise toimumisest sellel taustal) Dokumentide loomine ja nende haldamine on arhiivimoodustaja juhtimistegevuse osa, mis toetab tema tegevuse eesmärke ja vajadusi, sealhulgas õigusaktide nõuete täitmist. Seepärast peab dokumentide haldamine olema suunatud nii arhiivimoodustaja tegevuse igakülgsele dokumenteerimisele kui ka dokumentide optimaalsele kasutatavusele kogu nende elukäigu vältel.
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi
Riik peab hea seisma selle eest, et meeleavaldajad või muud koosoleku pidajad saaksid seda teha rahulikult, kartmata füüsilist vägivalda nt isikute poolt, kes on neist erinevate vaadetega. Ühinemisvabadus Põhiseadusega on tagatud eri liiki ühingute moodustamise vabadus. Ühinemisvabaduse põhiline eesmärk on võimaldada inimestel oma huvide kaitseks ja edendamiseks koonduda, moodustades ühingu, mis seisab oma liikmete huvide eest. Ühinemisvabaduse abil on kaitstud vabatahtlikud organisatsioonid (mitte riigiasutused). Et tegemist oleks ,,ühinguga", peab sellel olema teatud püsivam ülesehitus. Igaühe õigusena kaitseb ühinemisvabadus ühingu asutamist, sellega liitumist, samuti õigust valida ühingu õiguslik vorm, asutamise aeg ja koht, ühingu sisemine struktuur, nimi ning eesmärk. Ühinemisvabaduse klassikalised piirangud on halduse poolt väljastatavad load ühingu asutamiseks, ühingu asutamise keelamine või ühingu sundlõpetamine.
normidega. Kapitali juures reguleeritakse sissemakset ja kaitset. Eraldi reeglid kapitali suurendamise ja vähendamise jaoks. Erinevad kaitsenormid, peamine kaitstav huvigrupp on võlausaldajad, kellega üritatakse aidata. Aga kõige juures on palju aktsionäride kaitsenorme. Kapitali sissemaksmine lihtne. Kapitali kaitse - reeglid. Esimene reegel netovara kaitse põhimõte mida inglise keeles kasutatakse taastav põhimõte. Mõte on tagada, et ühingul oleks reaalne vara tegutsemiseks. Et ei tekiks ühinguid, mis on varatud ja mis ei suuda võlausaldajate reegleid täita. Selgus aitab kaasa sellele, et see reegel töötab. § 301 § 301. Vara vähenemine Kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama:
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) lõikes. Muud registrid · MTÜ-de ja SA-de register (analoogne äriregistrile) · Majandustegevuse register ... Andmed nende isikute kohta, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel: http://mtr.mkm.ee/failid/Info/Tegevusalad_jaan2007.doc ... Erinõudega tegevusala käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on seaduse alusel vajalik majandustegevuse registri registreering või tegevusloa olemasolu, mille andmete avalikustamine majandustegevuse registris on nõutav . (MTRS § 2 lg 2) · Eesti Väärtpaberite Keskregister ... Eesti väärtpaberite keskregister (edaspidi register) on register aktsiate, võlakohustuste ja muude
eesmärke; 3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele. NB! Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kollektiivse esindamise organisatsioon (1) Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. (2) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab olema mittetulundusühing, mille asutamise, tegevuse ja lõpetamise suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
seadust - Mittetulundusühingute seadus ning sihtasutuste seadus. Mittetulundusühing on põhimõtteliselt selline füüsiliste või juriidiliste isikute ühendus, mille põhikirjaliseks eesmärgiks ei ole otsese kasu saamine ning selle jaotamine oma liikmete vahel. Mittetulundusühinguid võib asutada kõige erinevamatel eesmärkidel - selle mõiste alla lähevad ühelt poolt väikesed huviklubid, teiselt poolt aga ka ettevõtjate organisatsioonid nagu Pangaliit, Kaubandus - Tööstuskoda jt Mittetulundusühinguteks on koos vastavatest seadustest tulenevate erisustega ka ametiühingud, erakonnad ja mittetulundusühistud (muuhulgas ka korteriühistud). Mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 2 viitab võimalusele, et mittetulunduslikul eesmärgil luuakse ühendusi, mida ei pea tingimata mittetulundusühinguna registreerima nn seltsingud. Seltsingud on täpsemalt reguleeritud VÕS §§ 580 – 618.
tegevus loa saamiseks peab vande andnud vandeaudiitor esitama avalduse. Audiitor ühingu tegevus loa saamiseks peab ühingut esindav isik esitama rahandus min. avalduse koos nõutavate dokumentidega. Tegevus loa kehtivus lõpeb vande audiitori surma korral täiendava kutseeksami mitte sooritamisel ja kutse ära võtmise korral. Audiitor ettevõtja pankroti korral audiitor koguliikme välja arvamisel audiitor kogust tegevus loa kehtestuks tunnistamisega audiitor ühingute ühinemisel ühendataval ühingul ja audiitor ühingu lõpetamise korral lõpeb tegevusluba samuti. Tegevus loa tunnistab kehtestuks rahandus min. tegevus loa kehtivuse peatab ja taastab rahandus ministeerium audiitor ettevõtja avalduse alusel. Audiitor teenuse osutamiseks peab audiitor ettevõtja sõlmima kliendiga kirjaliku lepingu. Leping peab sisaldma vähemalt järgmisi osasi. Audiitor teenus objekt, teenuse eeldatav aja kulu, vande audiitori või tema kutse tegevuse aruande allkirjastaja tasu ja tasumise kord.
Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osutatav teenus või tehtav töö ega ka asutajate tegevus äriühingu asutamisel. Mitterahalise sissemakse väärtust peab reeglina hindama audiitor (vrdl § 143) . Sissemakse peab olema tasutud enne ariregistrisse kandmise avalduse esitamist . Aktsia-ja osakapitali miinimumsumma nõude eesmärgiks on anda äriühingu võlausaldajatele teatav garantii oma nõuete rahuldamiseks: aktsia- või osakapitalile vastav summa peab ühingul olemas olema (ka j astub bilansi passiva poolel) ning selle arvel on pankrotimenetluse käigus võimalik rahuldada vähemalt osa nõudeid. Seda eesmärki teenivad muuhulgas sätted, mille kohaselt osa- või aktsiakapitali ei tohi vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse; kapitali vähendamisel tuleb teatada võlausaldajatele ning nende taotlusel nõuded tagada või rahuldada (A S § 199) ; dividendi maksmise regulatsioon; oma osade ja aktsiate
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur
hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
dividendidena nt. Äriühingud on ka MTÜ-d ja SA-d. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Organid on juhatus ja nõukogu. On kodanikuühendus. Ei ole lubatud umber kujundada. Sihtasutuse võivad asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, kes ei saa erinevalt MTÜst sihtasutuse liikmeteks, vaid nende voliks jääb põhikirjaga määratud ulatuses asutajaõiguste teostamine. Asutamiseks asutamisotsus, põhikiri, sa nõukogu ja juhatuse liikmed. Registreeritakse avalduse alusel kõik liikmed peavad allkirjastama minema!erinevalt MTÜst. Mittetulundusühing On isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare
Peale 1940. aastaid näisid eelnevad arengud jätkuvat. 50-60ndatel suurettevõtteid peeti ikka veel efektiivsemateks ja neid nähti tehnoloogilise arengu eestvedajatena. Valitsused püüdsid nende tegevust soodustada majanduspoliitiliste meetmete abil. 1960 lõpus/ 1970 alguses hakkasid ilmnema märgid sellest, et suuremad süsteemid ei ole alati paremad. Suurettevõtted ei suutnud paindlikult kohaneda toimuvate muutuste ja tagasilöökidega. Schumacher (1973) ,,Gigantsed organisatsioonid ja suurenenud spetsialiseerumine on kaasa toonud ebaefektiivsuse, keskkonna saastamise ning ebainimlikud töötingimused (peale seda, kuid valitsused mõistsid ettevõtluse rolli tööandjana, muutsid nad poliitikat). 1980ndad aastad (periood) - VÄIKEETTEVÕTLUSE KASV. Väikeettevõtluse arvu ja osakaalu kasvu arenenud riikides on põhjustanud järgmised tegurid: 1) Struktuursed muutused majanduses. Kasvanud on teenindussektori ja teadmusmahukate ettevõtete osakaal,
aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 26. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. NATO seni viimane laienemine toimus 2004. a., mil organisatsiooni liikmeteks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. PÕHJA-ATLANDI LEPING Põhja-Atlandi leping ehk Washingtoni leping on NATO asutamisleping, mis sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artiklis 5 sisaldub liitlaste
äärmiselt ebaõiglane. Juhatuse liige võib tagasi astuda sõltumata põhjusest § 184 (räägib lepingust, aga tuleb tõlgendada ametisuhteks) järgi, aga seda võib piirata nt põhikirja või juhatuse liikme lepinguga. Kas tasu vähendamisel oli materiaalõiguslik alus? ÄS § 180 1 lg 3 kaks eeldust: maj seis oluliselt halvenenud ja tasu maksmine äärmiselt ebaõiglane. Eeldused ei ole täidetud, kuna dividendide maksmise vähendamine ei tähenda maj seisu olulist halvenemist. See, et ühingul läheb halvasti, ei tähenda kohe seda, et juhatuse kulusid tuleb vähendada! Kas tasu vähendamine on nõude- või kujundusõigus? Nõudeõigus, tuleneb lg-st 3 „OÜ võib nõuda…“. Peaks olema ja varem oli kujundusõigus. Kuidas laheneb kellegi tasu vähendamine praktikas, kui tegu kujundusõigusega? Talle hakatakse vähem maksma ja kui ta ei nõustu, siis läheb minema. Nõudeõiguse puhul kas jätkab või vaidlevad kohtus (ei jõua kohtusse, kuna lastakse lahti). 15 kaasus
julgeoleku- ja kaubanduspoliitika ning arengukoostöö osas. Euroopa julgeolekupoliitika alus on NATO ja Euroopa Liidu toimiv partnerlus. Euroopa Liidu ja NATO vahel kaitsekoostöö korraldamiseks saavutatud kokkulepped on loonud kindla aluse strateegilise partnerluse arendamiseks. Euroopa kaitse- ja kriisireguleerimisalaste võimete suurendamiseks on oluline kooskõlastada Euroopa Liidu ja NATO sõjalise planeerimise protsessid. 2.3 Teised rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheliste organisatsioonide raames tegeleb Eesti poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ning inimõigusi ja demokraatlikke vabadusi käsitlevate probleemidega. Aktiivne osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides pakub võimalusi globaalse ja regionaalse julgeolekukeskkonna tugevdamiseks ning seeläbi Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Eesti huvides on demokraatlike väärtuste levik ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse.
Seetõttu on kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat kasulik vahend, mille abil saavutada ühine üle-euroopaline lähtekoht, et edendada kultuuri- ja teaduspärandi kättesaadavust Internetis. See on peamine osa Euroopa kultuuripärandi digiteerimispõhimõtetest, mille eesmärk on võimaldada kõikidele kodanikele ühesugune juurdepääs kultuuriinformatsioonile. Kooskõlas riiklike haldusorganite informatsiooni kättesaadavust käsitlevas tegevuskavas e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud
annaabi.ee 
