TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a
Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK........................................................................................................
[13] Joonis . Aravete koolimaja. Välja, L. 2009 Joonis . Aravete kooli interjöör EW-AEGNE TÜRI LINNA KESKUS Türi oli esimesi asulaid, millele anti linnaõigus Eesti Vabariigi ajal 1926. aastal. Linna hoonestusala on idast piiratud Pärnu jõega. Esmased andmed Türi (Turgell) kohta pärinevad 14.saj, mil kirikumõisa lähedal asus küla. Asula hakkas kasvama 19-20.saj vahetusel tänu puupapivabriku rajamisega, millega kaasnes ka raudtee. Türi linna ilme kujundamisel väikeste eramutega aedlinnaks mängis suurt rolli Türi Aiamajanduse Ühisgümnaasium. Sealt pärinesid ideed rajada hekid piirdeaedade asemele ning majalähised iluaiad. See komme sai kiiresti populaarseks üle Eesti. Asustuse kujunemisel said määravaks linna läbivad põhi mnt-d Tallinna, Paide ja Viljandi. Nende ristmikule ja viimase äärde kerkisid esinduslikud äri- ja eluhooned, mis jäid sõjas kahjustamata ja on tänaseni säilinud. [11]
Kohila alevis elab üle 3500 inimese. Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km. Valla asukoht on soodne Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja lõunasuunalist magistraali: TallinnRaplaTüri maantee ja TallinnRapla Viljandi/Pärnu raudtee. Lääneidasuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu UrgeVaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud. Looduslikult kuulub Kohila vald PõhjaEesti lavamaa regiooni. Reljeef on enamjaolt tasane vaheldudes laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed küünivad harva üle 10 meetri. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 5575 m vahele. Käru vald Valla üldpindala on 214.9 km², mis moodustab 7
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...........................................................
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
RAPLAMAA/RAPLA Keiu Lindeburg 12.klass FAKTID Pindala: 4,67 km² Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1] EHAKi kood: 6826 Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla"
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must LAUPA MÕISA HÄRRASTEMAJA Referaat Õppeaines ,,Eesti arhitektuur" NTS1410 Tööstus- ja tsiviilehitus ER IV Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ................
Tallink Grupp AS 2820 3406 6331 11134 reisiveondus Tallinna Sadam AS 603 1062 1177 1162 Eesti Merelaevandus 233 241 335 AS Amisco AS 17 136 276 368 laevandus Nordic Jetline 116 262 236 reisiveondus Eesti Loots 168 156 145 Eesti Raudtee AS 2100 1737 1821 1803 Ühinenud Depood 210 Tallinn, Tapa Estonian Air 347 950 1291 Aero Airlines 122 476 762 Tallinna Lennujaam AS 283 251 331 388 Lennulliiklusteeninduse 107 144 209 AS 231
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
........................................ 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos .......................................
Samas langes järgnevatel aastatel tase tunduvalt, kuid Eesti ajal tase tõusis taas. Eesti NSV ajal tegutses Piiumetsas mittetäielik keskkool, kus oli 1949. aasta seisuga 62 õpilast (Paet ja Sokk, 2009). 7 1903. aastal valmis Piiumetsa mõisa uus heimatstiilis peahoone. Vana peahoone oli puidust ning pärines 1730. aastatest (Särg 2005). 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid (Mõis ja talurahvas). 1980. aastatel alustati kohaliku kolhoosi poolt hoone renoveerimistöid kultuurikeskuseks, kuid riigikorra muutumise tõttu jäid need 1990ndatel pooleli
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linn
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Algpeus
Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221- 1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858-1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Seega olid siinsed talupojad juba enam kui 100 aastat tagasi visad õigusenõudjad valitseva vägivalla vastu. 1941. aastast kuni 1962
Sissejuhatus Eesti hariduseajalugu ulatub 13.sajandisse. Esimesed koolid asutati toomikirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Varakult baltimaadesse jõudnud reformatsioonist sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitlised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (1) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis
...........................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks...............................lk11 Võrumaa omavalitsuse liit.......................................lk11 Võrumaa omavalitsused.....................................lk11-12 Asukoht ja üldinfo Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi
kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis, Tärivere (Terrefer) rüütlimõis, Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis (V. Praust, 1999-2009). 3.01 Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak) Esimese Iisaku kiriku ehitamisaastat ei teata kuid teatakse, et see oli ehitatud puust. Algselt oli Iisaku kirik Jõhvi abikirikuks (ajavahemikul 1744-1867), sest polnud piisavalt raha, et kirikuõpetajale maksta. Sel ajal pidas Jõhvi õpetaja ainult kord kuus Iisakus jumalateenistust. Kuna ei saadud ise jumalateenistusi läbi viia siis püüti lahutada Iisakut Jõhvist ning liita Iisaku koos Tudulinna kabeliga üheks uueks koguduseks, kuid tulutult. Nimelt kihelkond kartis, et ei suudeta majanduslikult toime tulla (B. Ederma, A. Jaik, 1939, lk. 77).
suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord. Linnas on muusikakool, laste loomingumaja "ULEI", üks raamatukogu ja selle filiaal. Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum, samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte "Sillamäeski Vestnik", on linnaraadio ja televisioon.
Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive
kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald
Park on segastiilis. Esiväljak on avar, ovaalne väljak. Varem on pargi juurde kuulunud ka teispool paisjärve asuv parkmets. 1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool. Kool Lahmuse mõisas Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel väikeses majas. Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume, et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel. Selle tarvis olid välja valitud isegi õpetajad: koolijuhataja Jaan Jürgen ja õpetajad Jüri Vahtramäe, Johanna Laane, Liisa Kaasik, kuid... Toonase linatööstuse juhid ei soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel. 6-klassiline kool alustas tööd täiskoormusega 1928
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi
Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2] 1.1 Peahoone Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410. aastast. Kuigi toonase mõisahoone kohta ei ole midagi teada, võib eeldada, et tegemist oli tagasihoidliku puitehitisega, mis mitmete sõdade käigus kannatada sai või isegi hävis ning siis jälle üles ehitati. Praegust hoonet hakati ehitama umbes 1760. aasta paiku. Esmalt oli tegemist ühekorruselise barokkstiilis kivihoonega, millele paarkümmend aastat hiljem lisati tiivad, mis andsid majale klassitsistlikku välimuse
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa
Viljandi oli Tartu ja Peterburi kõrval üks liikumise keskusi. Viljandi tegelased olid seotud palvekirjade aktsiooniga; siin pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a. loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit, mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus- väljaanne eestlaste seas. 1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911. aastal veevärgi ja kanalisatsiooni vana veetorn kui linna üks sümbolitest on kasutusel täna vaatetornina. 1930-ndail aastail hakati pöörama suurt tähelepanu linna heakorrale ja Viljandi kui suvituslinna arendamisele. Suure panuse linna arengusse andis legendaarne August Maramaa, kes oli esimese
13 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Kehra................................14 3 KEHRA AJALUGU Kehra küla (Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati külast kilomeeter lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning arvatakse, et see on linna vanim ehitis. 1850. aastal alustas tegevust Kehra Vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium. 1870. aastal avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 ehitati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana. 4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal Eesti Vabadussõja ning lahinguid, mis peeti siin nimetatakse erinevat moodi: Kehra lahing Vikipalu lahing
ja karjääride juurde tekkinud asulad – Ahtme, Kohtla (halduslikult Järve linnaosa), Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna (koos Sirgalaga). Kohtla-Järve on geograafiliselt väga hajutatud, linnaosad paiknevad üksteisest kuni 40 kilomeetri kaugusel (Järve ja Sompa Viivikonnast-Sirgalast), kuuest linnaosast ainult üks – Järve – ei ole lahusosa. Kohtla-Järve keskmeks olev Järve linnaosa (umbes 21 800 elanikku) asub maakonnakeskusest Jõhvist 10 kilomeetri kaugusel Tallinna–Narva raudtee (Kohtla ja Oru raudteejaamad) ja Tallinna–Narva maantee ääres, koosneb Vanalinnast (ka Kohtla-Järve töölisasula), Järvest (ka Uuslinn või Sotsialistlik linnaosa) ja Kävast ning piirneb Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Lüganuse vallaga. Järve linnaosas asub Kohtla-Järve halduskeskus. Järve linnaosaga elanike arvult peaaegu võrdne Ahtme linnaosa (umbes 20 200 elanikku) asub Järve linnaosast 13 kilomeetrit kagus ning piirneb Illuka valla, Jõhvi linna
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes, Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis elavdas märgatavalt Tallinna ja Põhja-Eesti majanduselu. 1863. aastal Alexander von der Pahleni poolt Tsaari-Vene võimudele esitatud raudtee ehitamise taotlus kinnitati pärast viie aasta pikkusi ponnistusi 1868. aastal. Sellele järgnenud kahe aasta jooksul ehitati raudtee reaalselt ka valmis. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal
......................................................................................7 9) Kaitsealused territooriumid:...............................................................................................7 10) Kuuluvus maakondadesse:...............................................................................................8 Vaatamisväärsused:................................................................................................................8 Rannu Püha Martini kirik..................................................................................................8 Tamme tuulik.....................................................................................................................8 Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes...........................................................................8 Vallapalu............................................................................................................................9
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
tekkis elutüdimus. Tugev keha oli murdunud. Ta suri 14. oktoobril 1845 Viljandi mõisas ja maeti tema soovi kohaselt teise naise kõrvale Kõpu kirikuaeda. Alexander-Georg- Gottlieb von Stryki alustatud uue elumaja ehitamine ei jõudnud lõpule tema eluajal. Ta oli mõelnud, et tema noor abikaasa Helene peab seal pärast tema surma oma lesepõlve. Uus maja valmis alles 1847. aastal. See ongi tänaseni säilinud mõisahoone (nüüdne koolimaja) kaunis Kõpu pargis. Alexander-Otto ostis 25. augustil 1865 kihelkonnakohtunik Wilhelm von Wahli käest Sürgavere mõisast juurde kogu Metsküla. Selle maa väärtus oli 211 taalrit ehk 28 716 rubla. Vastavalt Liivimaa valitsuse patendile anti see 19. novembril 1871 Suure-Kõpu mõisale. Nii sai viimane suure hulga maid juurde. Suure-Kõpu suuruseks oli 1919. aastal 10 843 ha mõisamaad ja 7 948 ha talupoegade käsutuses olevat maad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
