Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente, nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm.
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda.
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir.
Transport.............................................................................................................. 14 Turism................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel
[redigeeri] Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. [redigeeri] Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. [redigeeri] Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. [redigeeri] Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. 1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt. Majanduspoliitika ja makromajanduslikud näitajad Celsuse raamatukogu Ephesoses (135 pKr) Sinine mosee Ýstanbulis. Mustafa Kemal Atatürk,Türgi Vabariigi rajaja
in/km². · Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS 2008 aasta Türgi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Vanus Mõlema soo Meeste Naiste Soo suhtarv populatsioon populatsioon populatsioon
mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.(4) Türgi riigikorraks on parlamentaarne vabariik ja rahaühikuks türgi liir.(1) Põhiosa Türgi rahvuslikust koosseisust on kuni 80% türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.(1) Valitsevaks religiooniks Türgis on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid . Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.(1) President: Abdullah Gül Pealinn: Ankara Rahvaarv: 71,517,100 (2008) Rahvastiku tihedus: 90 in/ km² 4
Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Geograafiline asukoht Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara 70 586 256 (2007) ,Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%), Rahvaarv, Keskmine eluiga on 72 aastat; 85% türklased, elab ka kreeklasi, demograafiline olukord armeenlasi, juute, araablasi, kurte. Valuuta Türgi liir (YTL) Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Valitsusvorm Mitmeparteiline demokraatlik vabariik
Islamimaad Mõiste Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Eestis elab umbes 10 000 moslemit, see teeb umbes 0,7% rahvastikust. Mis riigid kuuluvad islamimaade hulka? Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis,
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus.
......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted.................................................
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.......................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust...........................................................
Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam- Doonau madal
Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.................................................................................................................3-4 Rahvastik.......................................................................................................................5 Rahvastiku püramiid......................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................7-8 Suuremad linnad...............................
KÜPROS Merilin Parv Mõniste Kool 9. Klass 2010aasta Sisukord Küprosest..............................................................................................................................lk 3 Üldandmed...........................................................................................................................lk 4 Lipp ja vapp...........................................................................................................................lk 5 Hümn..................................................
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
Dimitri Trenin: “ Külma sõja hääbumine tõi tahtmatult kaasa efekti, mis õõnestas NSVLi režiimi legitiimsust ja impeeriumi hoidmise vajadust.” Daniel Treisman: “NSVLi lagunemine ei olnud õnnetus, mis ootas juhtumist. See oli õnnetuste seeria ja kohmetu vastus neile. Nagu juhtumiste ahel, mis viis I Maailma sõjani, suunates NSVLi käima mööda ühte ajaloolist juba tuntud teed pidi.” Venemaa välispoliitika 1990ndad Impeerimust riigiks: riigi arendus- põhiseaduse reform. Tsetseeni sõja suhted, natsionalistide tõus. Majanduslikud reformid- sisenemine turumajandusse- “soki tereepia”, “kokku kukkumine ja ülevõtmine”. Piiride määratlemine- Venemaa enda arvates nõustuti piiridega, mis olid “valed”. Enamusega leping saavutatud v.a Jaapan. Uute riikide tunnustamine: Balti riikidest sõjatehnika ära toomine. Piirkonna integratsioon CIS. Koht rahvusvahelises süsteemis- Gorbatsiovi nägemus oli saada Läänega sõbralikesse suhetesse
lähistel vastandina Punase mere ranniku soojale ja päikesepaistelisele lähistroopilisele kliimale. (Ibid) Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere rannikualadel. Suvised temperatuurid ulatuvad keskmiselt üle 30 kraadi. Sealsed loomad on kohandunud Araabia ja Süüria kõrbe kliimaga, kohata võib gaselle, kõrberebaseid, sisalikke, kaameleid ja kitsi. Nomaadi hõimud karjatavad kõrbes kaameleid, kitsi ja veiseid. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni rahvastik koondub aladele, kus on veevarusid ehk jõeorgudesse ning mõnele kõrgemale alale, kus sajab rohkem. Niiluse jõe org on tihedalt asustatud ning seal elab 5 hinnanguliselt 60 miljonit inimest. Kõikides riikides räägitakse araabia keelt ning see on olnud ajalooliselt osa Osmanite impeeriumist. Lisaks kõneldakse regioonis palju inglise keelt. (Kase, Juust 2011: 138) Keel on peamine element Lähis-Ida kultuurilises identiteedis
Rahvuskogu, mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased. 99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa. Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Stalini lähikond- Beria, Molotov, Vorošilov, Kaganovitš Stalini isikukulltus Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov ja Aleksei Stahhanov Aasia, aafrika ja Ladina-Ameerika 1. Türgi (Ottomani impeerium) Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923 Türgi vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvuslikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid
kuulutati end iseseisvaks pälvides aasta hiljem Berliini Kongressi tunnustuse. Carol I määrati valitsejaks 26. märtsil 1881. aastal. Maailmasõjad Esimese maailmasõja alguses oli Rumeenia erapooletu, kuid liitus kaks aastat pärast sõja algust Venemaa poolega. Sõja lõpul liideti Trianoni paktiga Rumeenia Kuningriigiga Bessaraabia (Ida-Moldova), Transilvaania ja Bukoviinia. Liitumise tulemusel suurenes riigi territoorium üle kahe korra ning rahvastik ligi kolm korda. Maailmasõdade vahelisel perioodil oli Rumeenia Konstitutsioonilise monarhiaga riik, kuid 1938. aastal sai esimeseks diktaatoriks Carol II. Molotovi-Ribbentropi paktiga pidi Rumeenia jääma Saksamaale, Bessaraabia aga Venemaale. 1940. aastal kaotaski Rumeenia territooriumi Nimi, kool,klass 6 nii idast kui läänest,mistõttu Carol II loovutas trooni pojale Mihai'le, kuid amree eesotsas
viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul. Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste konventsiooniosaliste territooriumi. 21. detsembrist 2007 alates ei pea inimesed, kes reisivad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tsehhist, Slovakkiast, Ungarist, Sloveeniast ja Maltalt, Schengeni ruumi riikidesse maa- või merepiiri ületades enam passi näitama. Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis
.................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli
suhtuda kriitiliselt massimeedias avaldatusse. I TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID. DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. EUROOPA LIIDU KRONOLOOGIA JA INTEGRATSIOON LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST Euroopa Liidu tuumikriigid langevad kokku kunagise Rooma impeeriumi aladega ja Euroopa kultuuri võib samastada Lääne tsivilisatsiooniga. Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge", OÜ Fontese kirjastus 1999). 2 Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga.
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Aust
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
· Märtsis 1921 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Duisburgi (Ruhris). Austria-Ungari küsimus · 4.juunil 1919 Ungariga Trianoni rahu ja 10. septembril 1919 Austriaga Saint- Germaini rahu. · Moodustati kolm uut riiki Austria-Ungari baasil Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. · Kõik kolm järglasriiki kohustusid maksma reparatsioone. Türgi küsimus · 10. augustil 1920 sõlmiti Sevres leping. Selle kohaselt pidi Anatoolia lääneosa minema Kreekale, Idas suured alad, väinad rahvusvahelise kontrolli alla. · Türgis käis Türgi iseseisvussõda (maist 1919 oktoobrini 1923), sisaldas Türgi- Kreeka (1919-1921), Türgi-Armeenia (1920) ja Prantsuse-Türgi sõdu (1920-1921). · Mustafa Kemali ja Mustafa Ismet Inönü juhtimisel saavutati suurt sõjalist edu. 1922 astus tagasi sultan Mehmed VI ja 23.10.1923 kuulutati välja Türgi Vabariik. · Kemalism, euroopalikud reformid. 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
