Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÜRGI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rannik, istanbul, aasia, mullad, reform, turism, anatoolia, aren, maas, rahvastik, puuvill, egeuse, rannikualad, pruunid, nafta, puuvilla, metsad, vedude, mullastik, metsandus, ankara, platoo, majanduskasv, sisemaa, idaosa, tasandik, maastik, rannikualadel, kuivem, inflatsioon, reformid, vedudes, traakia, marmara, vöönd, jõed, türklased, maavaradin/km². · Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS 2008 aasta Türgi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Vanus Mõlema soo Meeste Naiste Soo suhtarv populatsioon populatsioon populatsioon
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel
(https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin sündimuse ja suremuse näitajad, rändesaldo,arvutasin loomuliku iibe. https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html imikusuremuse andmed https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin keskmise eluea andmed) Riik kuulub demograafilise ülemineku teise etappi,sest rahvaarvu kasv on aeglustunud. Linnastumine Türgi on rahvarohke maa, kus on palju suurlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 14 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema 7/10 kogu Türgi rahvastikust elab linnas. Suurima rahvaarvuga linnad : Laiuskraad/Pik Linna nimi Rahvaarv kuskraad 1 Istanbul, Ýstanbul 10.034.830 41.019 / 28.965
Asustus on tihedam lääne ja põhjarannikul (200in/ km²), hõredaim IdaAnatoolias (25 in/ km²). Sündimus on suur, rahavaarv kasvab. Keskmine eluiga on 72 aastat. Asulastik Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus on kurdid. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maal, mis on seotud põllumajandusega. Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Linnad Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Istanbul Linnad Suuruselt teine linn on Ankara. Alates pealinnaks saamisest on see kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn Izmir on Türgi sadama ning kaubanduskeskus. Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8%
natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm. Transport Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed. Kuigi pikemaid otsi saab ka lennata, saab hästi ja odavamalt hakkama busside-rongidega. Rongi võiks soovitada pikemateks ja suuremate linnade vahelisteks öisteks sõitudeks, bussidega peaks saama kohale aga peaaegu mistahes kohta. Mõned hinnanäited: 450 km Istanbul - Ankara bussisõit mööda kiirteed võtab 8 tundi ja 200-300 Eesti krooni, Antalya - Istanbul (725 km) võtab 12 tundi ja ca 300 krooni. Sõit maa idaossa võtab umbes 2 päeva. Minibussid (dolmusid) kurseerivad lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades. Linnad Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir.
Keila Gümnaasium Türgi Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9c Juhendaja: Merje Möll Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Üldinfo..................................................................................... .4 Toit, taimed ja loomad.....................................................................5 Majandus, kaubandus.....................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................... 8 2 Sissejuhatus Ma valisin referaadi teemak
Palju kivisöe varusid ning mahukas puusöe toodang Sõltub suuresti imporditud naftast Tähtsaimad metallimaagid raud, kromiit Samuti palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti Arengutase Keskmine eluiga 72 aastat: Meestel 70 Naistel 74 Kirjaoskus 86,5%: Meestel 94,3% Naistel 78,7% Sündimus (2004.a) 17 sündi 1000 elaniku kohta Suremus (2004.a) 6 surma 1000 elaniku kohta Rahvastik ja asustus Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades 2005. a seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta Rahvastik suhteliselt noor 25,5% - 0-15. a 67,7% - 15-64.a 6,8% - 65-... a ~99% rahvastikust on moslemid Linnastumine Suurim linn on Istanbul, pole enam pealinn, kuid seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus (~ 10 miljonit inimest)
1. ÜLDINE TAUSTAINFO Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Geograafiline asukoht Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga.
10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine. IMF-i programmi raames püüdis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada. 2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus
Rooma oli inimtühi oht: röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le. Suuri kulutusi korvati kõrgete maksudega muutis talupojad keskvõimu suhtes vaenulikuks. Vallutatud L – R alasid ei suudetud kaua enda käes hoida. P – Aafrika loovutati araabia kalifaadile 640ndatel (viimane ala). 3) võitlus ülemvõimu pärast Lähis – idas – alates 606 hakkas Pärsia hõivama I – R provintse. 619 aastaks oli Väike – Aasia ja Egiptus Pärsia käes. Herakleitos I (610 – 638) õnnestus oma laevastikuga piki V – A rannikut seilates tungida 623 a Pärsiasse ning võita 627 aastal Pärsia peajõude. 630 kogu I – R territoorium taas pärslastelt tagasivõidetud. Uueks vaenlaseks osutus araabia poolsaar 634 asusid sealt teele väed, mis liikusid põhja suunas ründasid nii Pärsiat kui ka I – R impeeriumit andes neile üllatava ja võimsa hoobi
sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2
......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................
Elektrienergi toodetakse põhiliselt söekaevanduste lähedal või sadamates ja sadamalinnades asuvatest soojuselektrijaamadest. Rumeenia koostööga rajatakse Doonaule, Nikopoli ja Turnu Magarele hüdroelektrijaama piirkonda. Bulgaaria masinatööstused teevad põhiliselt laadimis-, tõstmis-, ja transpordiseadmeid. Peale selle ka toiduaine tööstuses kasutatavaid masinaid, elektrimootoreid ja arvutusseadmeid. Madalikest on haritud ligikaudu 70% maast põldudeks. Kuna mullad on suhteliselt kuivad siis neid peab niisutama, et nad oleksid kasutatavamad. Taime- ja loomakasvatus kogutoodang jaguneb enam-vähem pooleks (looma 49% ja taime 50 %). Sooja kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ja veelgi rohkem musta ploom. Bulgaaria on päris kõrgel tasemel veini valmistaja. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas, suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb 7
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
põhjaosa. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on presidentaalne vabariik, kus president on nii riigi pea kui ka valitsusjuht, kelle valib 5 aastaks rahvas. Küprose pindala on 9300 km 2. Elanikke on seal umbes 961 000. Tänapäeval moodustavad Küprose elanikkonnast Kreeka päritolu inimesed 77%, peaaegu kogu ülejäänud rahvastik on Türgi päritolu. Saar on 230 kilomeetrit pikk ( idast läände) ja umbes 80 kilomeetrit lai (põhjast lõunasse). Küprose maastik on vaheldusrikas. 2.2. Sümboolika Küprose lipu valge põhi ja õlipuuoksad sümboliseerivad rahu ja ükmeele poole võitlemist. Riigi vase moodi siluett viitab metallile, mille järgi Küpros on saanud oma nime. Küprose vapp on aastast 1960. Selle kollasel kilbil näeme rahu
Pealinn on Sofia koordinaatidega 42° 42' N ja 23° 20' E. Sofia asub linnulennult 1800 km kaugusel Tallinnast. Bulgaarias on kellaaeg sama, mis Eestiski ehk kellaajalised erinevused puuduvad. Rahvaarv Bulgaarias on 7 093 635 inimest aasta 2011 seisuga. Eestiga võrreldes on see riik rahvaarvu poolest mitmeid kordi suurem, kuid siiski võrreldes seda Euroopa või teiste riikidega maailmas, siis on 7 miljonit üsna väike rahvaarv. Nagu jooniselt näha, on Bulgaaria riigi rahvastik hakanud vähenema ja on kümne aastaga vähenenud ligikaudu miljoni inimese võrra. Rahvastiku tihedus on 66,2 in/km², mis on naaberriikidega võrreldes väike, sest Türgis, Rumeenias ja Serbias on rahvastiku tihedus suurem kui 90 in/km² ning Makedoonias ja Kreekas on see umbes 80 in/km². Bulgaarias on rahvastiku paiknemine ühtlane, kuid kõige tihedamani on asustatud pealinn Sofia. Ei ole palju kohti, kus ei elaks mitte kedagi. Rohkesti
Rahvuskogu, mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased. 99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa. Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas. Türgi ala on seismiliselt aktiivne ja võrdlemisi tihti on seal tugevaid maavärinaid. Türgi asub lähistroopikavööndis, kuid
............................................. 15 Välisinvesteeringud.......................................................................................................................... 15 Majandusharud................................................................................................................................. 15 Teenustesektor.............................................................................................................................. 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus..............................
Doonau lisajõkke Tiszasse Jõgesid on palju, enamus neist kuulubki Doonau vesikonda (Doonau lisajõed). Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeþ ja Ialomia, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Jõgedele on rajatud hüdroelektrijaamu. Suuri järvi Rumeenias ei ole, Doonau deltas Musta mere lähedal on väiksed turistide seas populaarsed ravimudaga järved. Samas leidub ka väävliallikaid. Mullad Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on stepi ja metsastepi mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Jõelammidel on alluviaalmullad (lammimullad), mägedes ja küngastel on vähem viljakad hallmullad ja leet-pruunmullad.. Kliima Kliimat mõjutavad eelkõige Karpaadid, mis takistavad Atlandi sooje õhumasse.Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Aastane
igal aastal miljoneid turiste.Vahemere piirkond annab kolmandiku kogu maailma turismituludest. Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3 1. Üldine iseloomustus Vahemeri asub 30 ja 45 N ja 5 ja 36 E vahel.Vahemeri on tugevasti sissetunginud maasse ja on üks kõige enam isoleeritud vesikond maailmas. Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Samuti on Atlandi ookeani sisemeri ja paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemere keskmine sügavus on 1438 m, suurim sügavus on 5121 m (Helleni süvik), maht on 4,38 mln. km3. Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla, mistõttu esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2. Kuidas tekkis Vahemeri ? Teoorias, vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid
aastas). Peamised kaubanduspartnerid on Suurbritannia ja SFV. Sissevedu ületab väljaveo kaks korda, välja veetakse põllumaade saadusi ja maavarasid, sisse tööstuskaupu. Rahvas ja kultuur Küprose umbes 770 000 elanikus on 80% kreeka ja 11% türgi päritolu. Ülejäänud üheksa protsenti moodustavad välismaalased. Ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel, kuid lisaks nendele kõneleb suur osa saarerahvast ka inglise keelt. Küprose väga oluline sissetulekuallikas on turism. Paljud külad ja linnad on rakendanud just selliseks teeninduseks. Mõnes teises riigis võivad poepidajad mööduva turisti lausa eemale peletada, kui pakuvad liiga pealetungivalt üht või teist kaupa. Küprosel midagi niisugust ei kohta õhkkond on rahulik; mõnikord kutsuvad poodnikud koguni möödakõndivaid turisti hetkeks sisse, pakkuvad kohvi, teed ja õdusat vestlust. Nad armastavad kasutada inglise keelt ja veedavad kogu päeva külastajate seltsis.
on looduskaitse alla võetud vaid 2% pindalast. 4 Maavarasid üldiselt napib, piisavalt on boksiiti (alumiiniumimaak), raua- ja niklimaak, pruunsütt, smirglit (kasut. liivapaberi, luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks riigis on üle 300 päikeseelektrijaama. 5 3. Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased, türklased ja albaanlased . Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Oodatav eluiga on 79,52 aastat, naistel 82,21 ja meestel 76,98. Ühe naise kohta sünnib keskmiselt 1,36 last. Sündimus on 9,54 sündi 1000 elaniku kohta ja surevus 10,42 surma 1000 elaniku kohta
Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636) Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1)
Sõltub suuresti Venemaa toormest ja kütusest. Põhiosa elektrit veetakse sisse. Eraldatud majandusgeograafiline asend ja arendamata liiklusteed. Nõukogude-aegse riigi juhitud ebatõhusa majanduse pärand ja majanduse erastamisjärgne ahenemine. Põllumajandus Moldova lähedus Mustale merele annab riigile pehme ja päikselise kliima, mis soodustab põllumajanduslikku tegevust. Lisaks levivad Moldovas väga viljakad mullad. Peamiselt kasvatatakse nisu, maisi, tubakat, suhkrupeeti ja sojaube. Ka liha- ja piimakarjakasvatus ning meetootmine on tõusuteel. Moldova tuntuim eksportkaup on vein, mis tuleb riigi lõuna- ja keskosa paljudest viinamarjaistandustest. Lisaks toodetakse erinevaid likööre ja vahuveini. Kindlasti teatakse Moldovat ka päikselilleseemnete, metsapähklite, õunte ja teiste puuviljade poolest. Kuna riik asub põllumajanduslikult ideaalses kohas, tuleb ka 40% SKTst hankivast majandusest
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise.
Kasutati erialaraamatuid, mille autoriteks olid muuhulgas Kase ja Juust. Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning antakse ülevaade piirkonnast. Teises peatükis kirjeldatakse Kuveiti ning selle vaatamisväärsusi, kolmandas Katari ja vaatamisväärsusi, neljandas Bahreini, viiendas Omaani ja kuuendas Jeemenit. 3 1. LÄHIS-IDA Lähis-Ida on turismi suurregioon, mis asub Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida.
Külmemad tingimused 9° C kuni 11° C-ni asuvad 2000 ja 3000 meetri vahel. Karjamaad ja alalised lumevaljad aastase keskmise 8° C-ga katavad 3000 meetrist kõrgemat ala. Aastane keskmine sademete hulk madalikes ja tasandikel on 430 mm, Kariibi mere läänerannikul ja Orinoco delta juures on 1000mm. Sademed mägedes on erinevad. Varju jäävad orud saavad vähe vihma, aga nõlval, mis jääb kirde tuule meelevalda, sajab palju vihma, Carcases sajab 750 mm. c) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) 4 Kireva maastiku tõttu on Venezuela mullastik väga varieeruv. Maracaiba järve ja sealt põhja poole jäävad kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Soodes on soomullad. Orinoco jõe ümbruses on peamiselt alluviaalmullad ehk lammimullad. Kõige rohkem on vihmametsa puna-kollaseid ferralliitmulde ja vihmametsa ning savanni punaseid ferralliitmulde. Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
loodusvarad piirkonniti väga erinev.150-2000mm. Uus-Meremal võib isegi ulatuda kuni 4500mm aastas. Valitsevad usundid Peamiselt katoliiklus. On ka anglikaane, protestante ja vähesel määral põlisusundite järgijaid. Rahvastik ja Austraalias on rahvastiku tihedus väga väike (3in/km²). See-eest aga Uus-Meremaal suhteliselt suur (15,8in/km²). Rahvaarv Uus-Meremaal ja asustus Austraalias kokku elab umbes 27,4 miljonit inimest. Rahvastik koondub pigem mereäärsetele aladele ja rohkem kagu-Austraaliasse. Iive on positiivne (1,8). Keskmine eluea pikkus on 80,6 aastat. Austraalia rahvastikust elavad 85% linnas ning 15% maal. Põllumajandus Viinamarjakasvatus. Sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Rannikualadel, kus on tihedam asustus aga intensiivsele tehniliste kultuuride kasvatamisele (nt: köögi- ja puuviljad)
Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia Rahvastik Eeldatav Austraalia populatsioon on 22,893,487 inimest, kasutades informatsiooni, mis on saadud 2. maist 2012. See on suurriik, populatsioonilt 50. maailmas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. Pildi pealt on võimalik näha, et iga 10 aastaga rahvaarv suureneb vähemalt miljoni inimese võrra. Graafikut vaadeldes on võimalik näha, et 1901. aastal elas Austraalias 3
4 2 ÜLDINFO 2.1 Geograafiline asend Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 504 782 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Suurbritanniaga (Gibraltariga) ja Marokoga. 2.2 Rahvastik Hispaanias on 2008. aasta juulikuu seisuga 40 491 052 elanikku, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2006. aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Sündivus ühe ema kohta on 1, 3 last. Ühel ruutkilomeetril asub 77,8 inimest. Kõige rohkem elab Hispaanias 15-64 aastaseid (67,6%).
annaabi.ee 
