Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnikontroll - Ettevõtlus alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mise, kuluobjekt, töötasu, kulukäitur, amortisatsioon, püsikulu, kulukoht, värvides, muutuvkulu, reklaam, kululiik, kulukandja, püsikulud, palgad, osakond, saabas, vabriku, üldkulu, garaazi, kuluarvestus, kulusid, kulukohtade, kulukogum, töötaja, kuluvoog, muutuvkulud, intressikulud, segakulud, remondi, soetusmaksumus, ostutegevus, saabasteKasutamine controllingus- trad (võimaldab kontrollida tulemusi juhtide tegevuse maksimeerimiseks), tegev (võimaldab juhtida protsessi kogu organisatsioonis tegevuste koordineerimiseks) Keskendumine kuludele või efektiivsusele- trad (põhineb muutuvate ja püsivate kulude käitumise erinevusel), tegev(põhineb võimsuste kasutamisel või mittekasutamisel) Kulukogum- koosneb kuludest, millel on sama kulukäitur. Tegevuse kulukogumi moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud. Kulukäitur- iga mõjur, sündmus, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis. Kulukäituri liigid: Mahupõhised kulukäiturid- mahul põhinevad kulukäiturid, mille alusel jaotatakse üldkulud. Nendeks on näiteks töötunnid, otsene materjalikulu, toodete arv. Tegevuspõhised kulukäiturid- kulukäiturid, mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi
Reglementeeritus On reglementeeritud organisatsiooni Reguleeritud riiklike õigusaktidega siseste instruktsioonidega, (raamatupidamise seadus, planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik? Kulu -(cost, expense) Mistahes majandusressursi loovutamine. Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus). Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa
3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 200.- külalise kohta. Leida: 1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud. Kogu Ühiku Kogu Ühiku Kogukulu Ühiku muutuvku muutuvku püsikulu püsikulu kogukulu lu lu 50 (50*200) 200 10000 (10000/5 (10000+10 (20000/5
Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
12 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse ees- märkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. Aluseks kululiikide eristamisele on ettevõtte põhitegevuse (sh tootmistegevuse) protsessile mõjuvad tegursüsteemid. Kululiikide eristamise esmaseks momendiks on tootmislike (tootmistöötajate palk, materjal, tootmisseadmete amortisatsioon, energia kulu jt) ja mittetootmislike kulude (üldhalduskulud, juhtimiskulud, müügikulud jt) määratlemine. Need kulud kajastuvad ka ettevõtete poolt koostatavas kasumiaruandes. Lisaks võib kulusid liigitada sõltuvalt nende seotuses juhtimisotsusega olulisteks (sõltuvad juhtimisotsusest) ja ebaolulisteks kuludeks (ei sõltu juhtimisotsusest). Lähtudes sellest kuidas kulud on seotud näiteks toote või teenusega saab neid liigitada
Kuluarvestussüsteemi kasulikkus sõltub järgmistest teguritest · Kasutatava kuluarvestussüsteemi sobivusest antud ettevõttele ja tootmisprotsessile; · Kulusid sisaldavate raportite ja analüüside ülesehituse sobivus ja sisukusest antud adressaadile; · Esitatavate raportite ja aruannete õigesti valitud perioodilisus ja esitamise tähtajad, mis jätaks juhtidele piisavalt aega otsustusprotsessiks. 31 Kuluobjekt · Kuluobjektiks võib olla igasugune äritegevuse tulem, mille kohta kalkuleeritakse kulud. · Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht
defineeritud kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine ja arendamine. Kulude hindamisel on organisatsioonis oluline roll eriti kuude prognoosimisel ja eelarvestamisel, see aitab prognoosida tuleviku kulusid ja täpsustada varem identifitseeritud kulukäitureid. Kulude hindamise käigus tehakse erinevaid meetodeid kasutades kindlaks: Kulu (kulutuse) sisu (olemus) ja suurus; Kulu seosed erinevate kuluobjektidega; Kulukoht (-kohad); Kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega; Vastutus kulu ees; Kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral; Kulu (kulutuse) liik (liigitused); Kulukäitur(id) kulude jaotamiseks. Kuluobjektide hindamise protsessi võib jaotada alljärgnevalt: Hinnatava kuluobjekti defineerimine; Kulukäituri kindlaks tegemine kulukäiturid on kulude põhjuslikud faktorid ehk kulukäitur on iga
majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Üheks probleemsemaks aspektiks kulude arvestamisel on üldkulude jaotamine ehk kuidas kaudkulud oleks võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektidele. Põhiliselt kasutatakse üldkulude jaotamisel kuluobjektide kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l 1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat
2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD · PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse ka põhitegevusele tugiteenuseid osutavate allüksuste kulusid.
http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)..........................................
- hoonete üür ja depretsiatsioon; - hoonete kindlustus; - hoonete remondi ja hooldekulud; - küte, elekter, vesi, telefon. 3. Masinate ja seadmetega seotud kulud - masinate ja seadmete rentimise (liisingu) ja depretsiatsioonikulu; - masinate ja seadmete kindlustus; - masinate ja seadmete remondi- ja hooldekulud. 4. Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu - tootmisjuhtide (tsehhijuhatajad, meistrid jne) palgad; - abitööliste ja teenindava personali (transporditöölised, remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad jne) palgad; - põhitööliste tööseisakutasu (enamikul juhtudel); - põhitööliste ületunnitasu (enamikul juhtudel); - praagi parandamise eest makstud töötasu;
seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukäituriteks. Seega, kui muutub mõne kulukäituri väärtus, põhjustab see muutusi kogu kalkulatsioonis. Tellimusjärgse kalkuleerimise puhul jagunevad kulud konkreetse tellimuse otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud on otseselt seotud konkreetse tellimuse täitmisega, näiteks otsene materjali- või tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega. Näiteks seadmete amortisatsioon, energiakulu, kaudne tööjõukulu (meistrite, osakonna juhatajate palgad) ning muud tootmiskulud. Kulude jagunemine tellimusele/tööle on kirjeldatud joonisel 1. 6 Kulude jagunemine tellimustele Otsene materjal OTSEKULUD T
Esimeseks sammuks kuluarvestuse süsteemi loomisel on kõikide oma ettevõtte kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti
Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade lõikes majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. Meetodid: - Raamatupidamisaruandluse analüüs
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
Selles punktis kasumit ei teki, kuid püsi- ja muutuvkulud on kaetud. Tegevusmahu suurenem. sel- lest tasemest toob kaasa kasumi tekkimise. Käibe kasvuga kaasneb ka muutuvkulude mahu kasv. Seepärast on oluline tulude (osakasumi) tase, mis jääb alles lahut. käibest muutuvkulud. Nimet. tase on: Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Muutuvkulu - muutub proports. müüdava kauba kogusega, kajastatav ühiku muutuvkulu kaudu. Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Näitab, kui suures ulatuses aitab iga müüdud toode katta summaarseid püsikulusid. Jääktulu moo- dustab alati 60% käibest. Nimet. määra kajastab: Jääktulu määr = jääktulu / käive Jääktulu määr %-na jääb muutumatutel tehnol. tingimustel konstantseks. Mida suurem on tegevuse
korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis AVC=VC/TP Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne HARJUTUSED
ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes.
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud
Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. Ära defineerida, seejarel kuidas nad muutuvad, kui muutub muuk. 33. Jaaktulu ja selle kasutamise vajadused.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5. Internetiühenduste eksponentsiaalne kasv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 NÄIDE 7.6. Liitintress eksponentfunktsioonina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 NÄIDE 7.7. Amortisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 NÄIDE 7.8. Eesti finantssektori eksponentsiaalsed mudelid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 NÄIDE 7.9. Maakera rahvaarv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 NÄIDE 7.10. Töö efektiivsuskõver . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud
kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Optimaalse tegurikomplekti puhul EI ole vahet kas kulutada raha ühele või teisele tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur. TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos. Tootmistehnoloogia ja tegurihinnad määravad. Sõltub tootmisfunktsioonist. Kogukulud TC jagunevad: Muutuvkulu VC – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangu kasvades. Tööjõud, kütus, materjal. Püsikulu FC – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent, maamaks, elektrikulud. Mida vähem toodetakse, seda väiksem.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina: Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem: Keskmine püsikulu AFC (average fixed cost) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Valemina: Keskmine kogutulu ATC või AC (average cost, average total cost) Valemina: Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks.
Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp Müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine -arv, reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus TOOTE all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm o Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena: TOOTE TUUM ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
kirjeldus koos finantsprognoosidega. Äriühing – Õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks. B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb.
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
annaabi.ee 
