Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sust, davad, eakaaslaste, tunnetusprotsessid, tahelepanu, malu, seostamine, meenutamine, tunnetusprotsesside, õpitava, sammul, puudujäägi, kooliastme, kognitiiv, tahtlik, töömälu, edukam, kordamise, grupeerimine, kokkusurumine, organiseerimine, kodeeritakse, järeldamine, metatunnetus, valikul, saades, komponent, tõrjutud, agressiiv, sotsiaalsusTavamõisted (al 3.a) ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus. Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust. Operatsioonid: analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal hiljem hakatakse võrdlema funktsiooni alusel. Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel alustel. Oluline on see, mida saab objektiga teha. Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine. Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil- võime ette kujutada tagajärgi planeerimisoskus. Lapsed ei kujuta ette, kui käitun nii, siis mis juhtub. Ei oska näha tagajärgi, peab olema isiklik kogemus. Kaemuslik-praktiline- kaemuslik- kujundline- verbaalne. Alguses lapsed mõtlevad tegutsedes, kõike tuleb ise läbi teha. Kujundiline mõtlemine võimaldab mõelda piltide alusel, kujutlused lapse
Umbes 6-12 aastat lntiimne; vastastikune jagamine Suhtes esineb teadlikkus intiimsusest ja vastastikususest ja see kestab vaatamata väiksematele tagasilöökidele Umbes 9-15 aastat Autonoomne vastastikune sõltuvus Teadlikkus, et suhted kasvavad ja muutuvad; toetumine sõpradele, kuid nende vajaduse- omada teisi suhteid- aktsepteerimine Umbes 12 aastat kuni täiskasvanu iga Põhjuslikkuse mudelis on eakaaslaste vähesel aktsepteerimisel otsene põhjuslik seos. Juhuslikkuse mudelis lähtub tulemus pigem kestvamatest omadustest, nagu näiteks agressiivsus ja häbelikkus kui põhjusest endast. Ühiskondlikku staatuse, enesehinnangu, psühhopatoloogiliste sümptomite ja täiskasvanutevaheliste sõprussuhete kvaliteedi peamised tulemused olid järgmised: tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu (ootused töö suhtes ja töösooritus, sotsiaalsete tegevuste ulatus)
ja harmoonilisi suhteid. Lasteaias on õpetaja ülesandeks luua õhkkond, kus laps tunneb end • turvaliselt, • väärtustatuna, • tähtsana, • tunneb, et ta kuulub sellesse seltskonda, • teab et õpetajat saab usaldada. Laps-õpetaja suhte kvaliteet. Lapsed, kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ning luua nii lasteaias kui ka edaspidi positiivsemaid suhteid eakaaslastega. Suhtlemine ja suhted eakaaslaste grupis. Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sõltumatult suhtest täiskasvanutega. Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ning suhtlemisreegleid. Sotsiaalne ja emotsionaalne kliima. Laps-õpetaja positiivne või usalduseta suhe ja suhtlemine, positiivne või mittekohane suhtlemine ja suhe eakaaslastega loovad lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima. Positiivne ja toetav ning usalduslik kliima on oluline sotsiaalsele arengule.
eelteadmistest, ent ka emotsioonidest ja mõtlemise tasemest. · Tajumine ja info kodeerimine on selektiivne ja interpreteeriv protsess Selektiivne pööratakse tähelepanu osale näitajatele Interpreteeriv pannakse juurde rohkem kui otseselt tajutav · Õppimisel on tähtis, missuguseid kogetavaid tunnuseid tajutakse objektidena ja missuguseid nn üldise foonina, mida peetakse rohkem oluliseks ja mida vähem oluliseks. Sellest jaotusest sõltub õpitava hilisem meeldejätmine ja interpreteerimine. · St tajumine suhteline, mitte absoluutne, kaks inimest (nt õpetaja ja laps) võivad sama nähtust tajuda erinevalt A0C 12 0 14 Õpetajale · Jälgida, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Lapsed on kergesti mõjutatavad tajumise kontekstist. Seda peab arvestama juhiste andmisel tuleb jälgida, et need oleksid ühemõttelised, selged ja
o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest
tegutsemisreeglites ja -ootustes. Piirid annavad lapsele kontrollitunde ning teeb keskkonna etteaimatavamaks. Õpetaja saab toetada last kaasates teda ühitegevustesse ja anda igale lapsele võimalus anda oma panus ühisesse tegevusse. Tähtis on jälgda lapse suhteid kaaslastega, milline on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb
personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+
Eakaaslased on oma suhtlemisoskuste tasemelt sarnased Lapsed ei oska kompenseerida oma puudulikke oskusi ning tulla toime enda mittekohase käitumisega 8 Suhted eakaaslastega Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ja suhtlemisreegleid Lastel on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised 9 Aktsepteeritus/tõrjutus ... On olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent Kuuluvustunne on väga oluline Lapsed vajavad, et neile näidatakse, kuidas ,,raskete" kaaslastega positiivselt suhelda 10 Aktsepteeritud lapsed Sotsiaalsemad Vähem agressiivsed Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi Hiljem omavad kindlat sõpruskonda
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (s�
Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada 1. Võimalused uurimiseks – KEDA? • Kaksikute uurimused – Ühemuna kaksikud (nt Gesell) – Teised kaksikud ja õed-vennad • Adopteeritud laste/perede uurimused •
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Vaja on bioloogilist arengut ja et oleks keskkonnas mingid tingimused ja nähtused mida saame omandada. Vastavalt millised on keskkonnas märgid kujuneb mõtlemise areng. Märgisüsteemid kõik kultuurilised fenomenid, millega üritame taasesitada reaalsust. Tuleb eristada tavamõisteid ja teadusmõisteid. Mõistete areng. LÄHIMA ARENGU TSOON: Metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja juhendamisel saavutatud sooritust (täiskasvanute ja eakaaslaste grupi abiga). Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas (täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu) Mängud võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole (mängimise kaudu õpib laps rolle mõistma). Lähima arengu tsoon on nagu praemuna teadmised, mida laps teab ja oskab, väljaspool seda on teadmised, mida laps ei oska, kuid nende vahel on piirkond, kus laps on võimeline asjadest
psühhomotoorses valdkonnas. Kognitiivne taks. – Bloom et al. 1956 Afektiivne taks. - Krathwol, Bloom Psühhomotoorne taks. – & Masia, 1964 Harrow, 1972 - Teadmine inimese võime reprodutseerida - Märkamine - Reflektoorsed meeldejäetud informatsiooni. Meenutamine - Reageerimine liigutused minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, vastamine - Väärtustamine (sisemine - Baasliigutused võrdlemisi kiiresti. andumus) - Liigutuste taju - Mõistmine - arusaamise madalam aste, väljendub - Väärtuste süsteem - Füüsilised võimed
Saavutusärevus. Liiga kõrge ärevuse tase on siiski enamasti sooritust pärssiv. Uuemad uurimused tõestavad, et ärevus halvendab eelkõige õpilaste töömälu, mõjutades just selle verbaalse info töötlemise blokki. Põhjusena, miks saavutusärevus vanusega kasvab, ongi lisaks laste usu langemisele oma võimekusse ja oskustesse nimetatud ka õpikeskkonna muutumist järjest võistluslikumaks ja tulemustele orienteeritumaks Õpetaja tähtsus positiivse minakäsitluse, õpitava väärtustamise, meisterlikkusele suunatud tegevusstrateegiate ja turvalise õpikeskkonna kujundamisel. Õpetajad suudavad olulisel määral mõjutada seda, millise tähenduse annavad õpilased hinnangutele oma võimekuse kohta. Meisterlikkusele suunatud eesmärke väärtustavates klassides on edu defineeritud arengu, meisterlikkuse ja loovuse kaudu. Vead on õppimise loomulik osa. Võistluslikkusele suunatud eesmärke väärtustavates klassides on seevastu edu kriteeriumiks
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähema
autonoomia toetus. Uurimistulemus: lapsevanema kasvatusstiilil on oluline roll lapse heaolu, sotsiaalse kompetentsuse, akadeemilise soorituse ja psühhosotsiaalse arengu tagamisel ja probleemse käitumise vähendamisel. Me ei hinda lapsevanemate kasvatusstiili vaid nende oskusi. Erinevas vanuses ja olukorras erinev kasvatusstiil. Kasvatusstiili mõju kõige tugevam imikueas ja varajases lapseeas (mõjutab arengut), noorukieas väheneb (suureneb eakaaslaste mõju). Vanemad mängivad kriitilist rolli nooruki sotsiaalses arengus (sotsiaalne kohanemine, kuritegevus, uimastite kasutamine). Hindamine- järjepidev protsess, mille käigus jälgitakse, kogutakse, salvestatakse infot, et vastata küsimustele ja teha otsuseid inimese psüühilise ja sotsiaalse funktsioneerimise osas. Laste ja noorukite hindamine aitab koguda süstemaatilist infot lapse arengu kohta kindlatel arenguetappidel ning
1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid suguluses inimestega, kes olid samuti hälbiva käitumisega. - Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega bioloogias toimuv on seotud psüühikas toimumisega. - Häirete raviks soojad vannid, massaažid - Hüsteeria põhjuseks “liikuv” emakas (kr.k hysteron – emakas) idee, et hüsteeria on naiste haigus. - Vaatlused, katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia Eksortism – kurja vaimu välja ajamine. Kuradi üheks iseloomu omaduseks oli uhkus, mis tähendas et üheks ravimeetodiks oli haige sõimamine roppustega.
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja jäljendamis
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saa
Lasteaeda tulles on lapsel vaja kohaneda uue keskkonna oludega, peab õppima tundma lasteaia võimalusi ja piiranguid ning tulema toime suhtlemisel õpetajate ja kaaslastega. Positiivne, toetav ja usalduslik kliima lasteaias on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Kaaslastepoolne aktsepteerimine või tõrjumine on olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on üks väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Tihti on laste hulgas neid, kellega koos olla on keeruline või kes nii väga ei meeldi. Õpetajal tuleb jälgida kuidas sellises olukorras käituda, mil moel mitte just väga meeldiva lapsega suhelda, sest lapsed jälgivad ja õpivad õpetaja käitumisest. Lapsed vajavad, et neile näidataks, kuidas raskemate kaaslastega positiivselt suhelda.
ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii
o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides. · TÕRJUTUD LAPSED tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast. · POPULAARSED JA VASTUOLULISED LAPSED populaarsetel lastel on hea suhtlemis oskus, nad i ole väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Populaarsust mõjutavad samuti teised tegurid. Puberteedi ajal on varajane füüsiline küpsemine samuti muutuja, mis mõjutab
o II konvetsuonaalne periood (10-13 e.a): 3. teiste arvamus, 4. seadused ja kord o III postkonventsionaalne periood (13-... e.a): 5. sisemine koodeks, 6. üliinimlikud normid ja väärtused GLEITMANI RAAMATUST: Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398 Mõtlemine: 404-408; 411-418; 431-442. Keel: 448-458; 465-480. Areng: 648-657; 664-681; 685-688. MÄLU mõisted: Ajendatud meeldetuletamine- meenutamine, mille puhul mälust leitakse õige asi tänu vihjele või meenutamisele; Äratundmine- meenutamine, mille puhul tuleb hinnata, kas mingi stiimuliga on varem kokku puututud; Omandamine-uue info hankimine ja mällu salvestamine; Teadlik meeldejätmine- uue info mällu salvestamine teadmisega, et seda hiljem kontrollitakse; Juhuslik õppimine- õppimine, ilma et püütakse õppida. Sageli ei olda õppimise toimumisest teadlikud.
mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng Kolm kiindumuse tunnust
(Soovituslikud autorid: Burack, Zigler, Hodapp) Õpiraskuste jaotumine üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised - probleemid õppimisprotsessis kui sellises, enamuses ainetes Spetsiifilised - raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises 2. Üldised õpiraskused. Määratlus ja põhilised tunnused. Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises - Kahjustatud on kõigi tunnetusprotsesside areng ja funktsioneerimine - Lapsed erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, millised aspektid tajus, mälus, mõtlemises, tähelepanus ja kõnes on enam häiritud - Oluliselt on häiritud metavõimete kujunemine IQ 55-70 kontekstis Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste oskustes ilmnenud. Kahjustused tunnetusprotsesside arengus ja funtsioneerimises.
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see tei
B. Õpiraskuste määratlused ja alajaotused. Õpiraskuste jaotumine üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised - probleemid õppimisprotsessis kui sellises, enamikes ainetes Spetsiifilised - raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises 1. Üldised õpiraskused. Määratlus ja põhilised tunnused. Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises o Kahjustatud on kõigi tunnetusprotsesside areng ja funktsioneerimine o Lapsed erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, millised aspektid tajus, mälus, mõtlemises, tähelepanus ja kõnes on enam häiritud o Oluliselt on häiritud metavõimete kujunemine IQ 55-70 kontekstis Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste oskustes ilmnenud. Kahjustused tunnetusprotsesside arengus ja funtsioneerimises. Oluliselt häiritud metavõimete kujunemine. Väga tõsiselt
"Inimese isiklik päevik". Otsene osalemine/vaatlus/mõtteoperatsioon (nt mõni pidu kui ka maailmas toimunud sündmus milles ta ise ei osalenud - nt tsunami katastroof Jaapanis) 3) Semantiline mälu - sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud (nt teate mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna "kass" Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - "Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming – teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus – neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne – teadvustamatu (protseduuriline, praiming)
annaabi.ee 
