SISSEJUHATUS Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid "Pipi Pikksukka" 40-ndatel aastatel Rootsis ja 60-ndatel aastatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas, tema raamatuid armastatakse kõikjal. Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14. novembril 1907 Rootsi Kuningriigis Smålandis Vimmerby väikelinna lähedal Näsi talus suure õunapuuaia keskele pugenud vanas punast värvi majas. Ta oli talupidaja Samuel August Eriksoni ja Hanna Eriksoni teine laps
"Proua Dalloway" Clarissa iseloomustus: Clarissal on väga sügav isiksus, kogu teose vältel ta võitleb oma sisemise ja välimise elu vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete
Sipsik (raamat) Sisu Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne.
Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr Blok ja eestlastest Friedebert Tuglas. Impressionism: Impressioon on mulje. Impressionism tekkis 1860-1870 aastatel Prantsusmaa maalikunstis. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte-ja tundemaailma varjundeid. Püüti hetkemeeleolude kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid olid Kellerman, Tuglas, Tammsaare, Ridala
Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Kuulsaimad kunstnikud on Claude Monet, Camille Pissarro ja Alfred Sisley. Impressionism, kui kirjandusvool. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Tuntuimad impressionistidest eestlased on Friedebert Tuglas ja Anton Hansen Tammsaare. Risto Paalonen
Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid samuti tõi kaasa palju uut ja huvitavat. Kohati hakkasid koos eksisteerima uus ja vana. Seda nii ühiskonnas kui ka kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Jätkuvalt püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika
Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid
suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi sedasama katuselkäiku, ujumist jne. -Peategelased: Anu, Mart ja Sipsik, Kõrvaltegelased: herilased, vanaema, taksojuht, tihased -Põhiteema: Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. -Olustik: -Jutustaja: Huvitav fakt: Kirjanik Eno Raua isa nimi oli Mart ja ta õde on Anu Raud. Teoses on huvitav tähele panna, et samu nimesid kannavad ka raamatu peategelased. Raamatut soovitaks lastele vanuses 7-9 aastat. Kindlasti on see kaasahaarav ja mõtlemapanev, samas hea võimalus harjutada kirjatähtedes lugemist, sest tekst on lihtne. Raamatul on palju värvilisi pilte, mis lastele meeldivad.
Eestis 1600. Uuekunsti voolud Fovoism - 20 saj. Pariir 1905. Kasutati erksaid värve ja hoogsat maalilaadi. Dekoratiivset laadi kunst. Assju ei maalitud tõelistes toonides. Pildid värvirohked ja elujaatavad Vincet van Gogh Abstarktsionism 20 saj.Esemete kunst. Kasutatakse punkte, jooni ja pindu. Püüti tundeid edasi anda rahutute rütmide, värviakordide jms. kaudu. Juhuslike värvilaikude mõtlematu pratsimine lõuendile) Ekspressionism I ms ajal Saksamaal Kunstniku tugeva pinge ja tundemaailma väljunduse soov. Maalilaad- väga jõulised värvikõlad raskepärased. Kubism 20 saj.Vormianalüüsil baseeruv kunst. Esemed lõhuti osadeks ja pandi siis uuesti kokku püüdes eset mitmest küljest näidata Paul Cezanne, Pablo Picasso (perioodid) Futurism 20 saj. Itaalia Futuristid tunnistasid ainult tulevikku ja soovisid vabaneda kõigest vanast võimalikult palju anti liikumist värvid- karjuvad, pealesuruvad. Sürrelism 1920-ndad Prantsusmaa Irratsionaalsed nähtused ja fantaasiad
Stepihunt 8. Sündmusi kujutatakse tegelase vaatenurgast, tema mõtte- ja tundemaailma kaudu.See võimaldab kujutada inimese käitumise keerukamaid ja varjatumaid külgi. Kujutatakse inimese sisemaailma- tunded ja emotsioonid. Peategelast saadavad mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus ja pidetus. Meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik 9. Harryt häiris pilt Goethes, sest pildil oli kujutatud Goethet liiga kenana ning arvas, et kunstnik, kes tegi selle oli Goethe liiga üles mukkinud. Ta arvas, et selle pildi vaim on Goethe vaimu otsene vastand. 13
Tsitaadid : Palavikuline huvi millegi vastu kasvab alati pöördvõrdeliselt selle asja kättesaadavusega. Me kontrollime küll laste õppimist ja käitumist, aga haruharva õnnestub meil tungida nii sügavale nende tundemaailma, et osata seda õigeti hinnata, et hoiduda seda kas või kogemata traumeerimast. Kui sa kardad, et keegi võiks sulle midagi halba teha, siis paku talle vabatahtlikult ja avalikult selleks võimalus ja ta ei tee nii, odav lahendus ei anna talle rahuldust. Kividega pilduda on kerge, aga vaadake ette, et teil ei tule neid igale poole ja igaühe pihta pillutud kive lõpuks endal hakata kokku korjama... Teie, mehed, olete pehmelt öeldes veidrad
meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende
meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate
ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist • Sõnad kui sümbolite võrdkujud. Näiteks ankur on lootuse sümbol, must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • M. Under • F. Kafka FUTURISM (20.saj I veerand) • Varasema kunsti ja elukorralduse eitus
maastikke, linnavaateid ja kaasaegseid inimesi; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Inimesi. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maailma samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid Hiljem avaldus impressionism ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuse olmuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. . Esindajad: Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926). 1865 a. esitles noor prantsuse kunstnik oma maali "Olympia", mis kujutas alasti lamavat neiut ja tekitas suurt pahameelt. Maali uus vorm ei meeldinud väikekodanlasele ega ametlikule kriitikale
lõppes 1520- aasta paiku. Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17. sajandil uuritakse õpetust inimese tundeseisundeist- afektiõpetus. " Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3. 1601 - esimene uues stiilis laulukogumik
) Suhelda vanavanematega Elada kogu lapsepõlve jooksul ühes kohas Õdede-vendade olemasolu Piisav ruum (al 10 ea oma tuba) Kodu asukoht, mis võimaldaks kokkupuuteid vanemate töö, eakaaslaste, linnakultuuri, loodusega Sarnane elatustase võrreldes sõprade/klassikaaslastega Kokkuvõte: Murdeiga võib olla paras proovikivi. Samas on see imeline võimalus kasvada mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mõistuse ja tundemaailma poolest.Sellest saab valutamalt läbielada kui perekond toetab teda ja annab talle piisavalt vabadust inimestega suhelda ja enda asjadega tegeleda.
Viimane kohtupäev- kunstnik avaldab pahameelt ja ahastust oma kodumaa saatuse pärast. Kompositsioon on dünaamiline. See teos kuulutas ette barokkstiil teket. Madalmaade kunst Gootika valitses 15 saj, mis tõttu kunstiloomingus esineb usklikuse ja religiooni elemente. Religiooni mõju oli suurem kui Itaalias. Antiikkunsti mõjud puudusid. Kunstnikud kuj loodust naiivse, pistu robustse stiiliga sama siiras oli ka inimeste tundemaailma kuj. Teerajad on Jan ja Hubert van Eyck. Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaade kunstis ja kandus sealt teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse. Portreemaailm- Arrdfini abielupaar on erinev Itaalia portreemaalides ja lisaks portreele on päranditeks keskajast sümbolite kasut. Pieter Brueghel ,, Pimedad"- Dramaatiline teos, kodumaa poliitilise surve olukorras. ,,Talupoja pulm"- üks küpsemaid teoseidm diagonaalne kompositsioon. Tuntakse
olukorrale, ent teadke seda, et see olukord muutub väljakannatamatuks, kui seda palju taluma peab. Me peame tohutult oma tundeid maha suruma, et mitte kaotada oma selget mõistust. Sõda ei ole koht noortele poistele. Sõda ei ole üldse vajalik ega kellegi koht. Sõda laastab inimese täielikult, tema elu, mõtted, tulevikuvisioon, soovid ja lootused muutuvad. Sõjakeerises olles tahab iga sõdur vaid rahu, ta tahab koju minna oma pere ja sõprade juurde. Sõda rikub inimese tundemaailma. Öeldakse, et kes on korras sõjas käinud, sellele jääb alatiseks külge soov relvaga iseenda ja lähedaste elu kaitsta. Sõda on midagi meeletult halba, ja sõdida ei soovi need, kes on tandril relvade taga. Teist riiki hävitada soovivad vaid riigid ja riigipead, kes on saatnud oma mehed teisi mehi tapma. See on jube ja õudne kogemus, ja iga mees, kes on sellises kohutavad sõjas osalenud, ei soovi oma tulevikult muud kui vaid rahu ja õnne.
O. Wilde´i romaanis ,,Dorian Gray portree" näitab peategelane, milleks on inimene võimeline, käitudes egoistina. Ta hävitas oma ümbert teisi, et ise eksisteerida. Noormehe valikud ei mõjutanud mitte ainult teda iseennast, vaid ka sõpru. Saatanaks saamiseks oli vähe puudu. Ükskõiksus lämmatas Doriani, hävitades selle, mille najal kogu tema eksistentsiaalsus seisis. Selleks, et midagi muutuks peab looma soodsad tingimused inimese tundemaailma arenguks. Seda kindlasti mitte ülbuse, viha või ahnusega, vaid headuse, siiruse, armastusega ning kindlasti ka hoolivusega. Hoolivuse tähtsus on elus väga oluline. Inimesed tahavad, et neid ei jäetaks üksinda, vaid et neid hoitakse ja armastatakse. Tavaliselt ei julgeta tundeid väljendada, kuid saades kartusest võitu, avastatakse tihti, et selline tegu tugevdab suhteid. Aga me võime oma
Seksuaalkasvatus koolieelses eas Seksuaalsus on lapse arengu oluline ja loomulik etapp. Lapse seksuaalsus hakkab arenema juba väga varakult. Juba väike laps tunneb huvi enda suguelundite vastu ning puudutab neid. Kui seda huvi maha suruda, siis kasvavad lapsed teadmisega, et suguelundid on halvad ning neid ei tohi puudutada. Seksuaalsus on lapse arengus tugevaks jõuks, mis mõjutab tema tundemaailma, väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist. Seksuaalsuse tähendusest Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele. Eristatakse: bioloogilist ulatuvust – seksuaalsed reaktsioonid, muutused füüsilises välimuses jm, psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus,
kuulamisoskust, muusika kirjeldamiseks vajaliku sõnavara, väljendusoskust, emotsioonide äratundmist. Kuulates erinevate rahvaste muusikat, kujundab see lapses rahvuslikku määratlemist ja arendab tolerantsust teiste rahvaste suhtes. Laulmise abil saab laps end ehk kõige rohkem väljendada, sest laulda saab ükskõik millises olukorras ja ainuomasel moel. Laulmine arendab last ka keeleliselt ja vaimselt, avaldab olulist mõju fantaasia, huvide ja tundemaailma arengule. Laulmine soodustab oluliselt sotsiaalsete oskuste arengut – üheskoos laulmine, esitamine, ühtekuuluvustunne, esteetilis-eetiline elutunnetus. Kuna liikumine on lapsele loomulikuks väljendusviisiks, aitab rütmilis-muusikaline liikumine lapses äratada huvi muusika vastu. Sellise liikumise kaudu arenevad lapsel koordinatsioon, loominguline aktiivsus, rütmitaju, motoorika, tundelisus jne. Muusikalis-rütmilise liikumise
Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Keskaja ja barokkmuusika võrdlus Keskaja muusika Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks Valitses vaimulik muusika Muusika on liturgia osa Valitses vaimulik muusika Muusikat loodi kiriku tarbeks Polüfoonilise muusika ajastu Lühiteoste ajastu (lauluzanr)
kuid näen, et soovid lahkuda. Võin rääkida tuhandetes keeltes, Kuid enam mind ei mõista sa. Marina Tsvetajeva looming on täis kurbust, muret ja kahetsust . Nii armastus- kodu ,kui ka isamaaluule on kirjutatud nukra alatooniga ning peegeldavad hästi autori sise- ja tundemaailma. Tsvetajeva luule on väga dramaatiline, täis kaotusvalu. Eks seda ole mõjutanud ka tema läbielamised elus, armsamate kaotus. Oma armastusluules kirjutab ta igatsusest oma lahkunud lapse järgi ning meeleheitest ja masendusest, mis teda tol hetkel valdasid. "Kaks kätt ja üks neist ainsama / ööga muutunud ülearuseks." Luuletaja avaldab oma tunded üsna otsekoheselt ja selgesti on tunda ahastust autori omapärastes sümboolsetes luuleridades, mis kirjeldavad kallima kaotust
Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum" sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Aastatel 1647-1648 viibis Descartes taas Prantsusmaal, kohtus seal ka noore Blaise Pascaliga. Segaduste periood ja kodusõda sundisid Descartes´it minema Hollandisse elama, kus ta oli kirjavahetuses kahe Euroopa harituima naisega Böömimaa printsessi Elisabethiga, kes õhutas Descartes´i mõtisklema armastuse ja tundemaailma üle (sellest kirjavahetusest tekkis hiljem "Traktaat kirgedest"), ja Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes tungivalt palus Descartes´i Stockholmi sõita. Vastumeelsusest hoolimata sõitis Descartes 1649. aasta oktoobris Rootsi, kus Kristiina sundis teda mingisugusele lustmängule värsse kirjutama. Veebruari alguses jäi Descartes kopsupõletiku, kuid keeldus kuninganna ihuarstist, otsustades ise end ravida. Nädal hiljem taipas ta, et oli eksinud, ja saatis stoilise rahuga pihiisa järele.
BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus MUUSIKA ISELOOMUSTUS: Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuusikas; meloodiat toetav harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm ZANRID: Tantsusüit, Kontsert, Prelüüd ja fuuga, Ooper, Kantaat, Oratoorium, Passioon HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: `Orpheu'
Hüperrealistlik, unenäolised maastikud ja ebaloomulikud karakterid mäng alateadvuse ja loomingulisuse vahel, ekstreemsetes seisundites kogetud paranoilised nägemused. mõtles välja ebateadusliku termini paranoia - kriitiline meetod, mis tähistab mängu alateadvuse ja loomingulisuse vahel, olgu siis luules või pildis, selgitamaks mõistet "loominguline pimedus". PARANOIK Paranoiline aktiivsus on süstemaatiline. Sellega saab siseneda inimese tundemaailma ja allutada selle elemente. Maalid võlgnevad oma tekkimisel tänu Dali võimele üheaegselt kui paranoik tajuda seda pilti teistlaadse välise ilmingu piires, olemata ise seejuures vaimselt haige. Dalile on omistatud ütlemine: "Ainus erinevus minu ja hullu vahel on see, et mina ei ole hull." SALVADOR DALI … on maalinud üle 1500 maali, on tegelenud filminduse ja teatriga, loonud skulptuure, konstrueerinud, pidanud loenguid, kirjutanud esseid
c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal
silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav inimene asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulike jooni · Samastamine e identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes tema seisukohad ja mõtted. · Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teistele inimestele kantakse üle iseloomujooni või omadusi (meeldivale inimesele häid, ebameeldivale halbu omadusi) Mälu · Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. · Mälu on informatsiooni säilimine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. · Mälu on liitprotsess, mis koosneb : Meeldejätmine (tahtlik, tahtmatu)
Need on inimesed, kellele võib loota ning kes hindavad sind, hoolivad sinust ja armastavad sind. Mõned uurijad peavad toetusringis määravaks sõprade arvu, kellega suheldakse, teised ühtekuuluvuse tunnetamist teiste inimestega, kolmandad rahulolu oma sotsiaalsete suhetega. Taoline toetus võib tulla elukaaslastelt, lastelt, sõpradelt, headelt naabritelt klubi- või töökaaslastelt. Emotsionaalne toetus põhineb empaatial ehk teise inimese tundemaailma sisseelamisel, kida iseloomustavad armastus, usaldus ja hoolivus. Emotsionaalsel toetusel, selle olemasolu või puudumisel on inimese tervisele määravaim osa. Paljudele inimestele on olulisem kas või üks sügavalt usalduslik lähisuhe kui mitu pinnapealset. Mitmed uurijad on leidnud, et mida laiem on lähedaste sõprade ja pereliikmete ring, seda pikem on inimese eluiga. Lähisuhete puudumine võib esile
antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid
lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus fiktiivsus, fiktsioon – väljamõeldis, fantaseeritud tegevustik ilukirjandusteoses kirjeldatakse enamasti väljamõeldud maailma ja tegelasi
sünd, vananev pere, võimumängud jne. 3 Suhtlemis stress Enamik emotsionaalset stressi tekitavatest teguritest on seotud suhtlemisega. Inimeste vastastikuste ootuste täitmata jätmine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist. Tegelikult ootab igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud: halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes. Koolistress Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on
mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks
9 september: Romaanis avatakse tegelaskuju järkjärgult. Kesksed tegelased avatakse põhjalikumalt, kõrvaltegelaste kohta vähem. Romaanis avatakse karakteri ajalugu. Vähemal või rohkemal määra olenevalt ideest saame teada päritolust, lapsepõlvest. Peategelase arengu protsess saab teada. Peamine vahend, kuidas tegelaskuju avatakse on tegevus. Kõigepealt avaldub tegelase karakter teguvuses ja pärast dialoogis. Dialoogist avab meile tegelase mõtte ja tundemaailma. Kolmas karakteri avamise vahend on tegelase vaatepunkt. Romaani sündmustikku avatakse just selle tegelase mõttetest lähtuvalt. Tegevus, dialoog ja tegelase vaatepunkt on peamised asjad, kus saame tegeleja kohta teada. Kasutatakse nii otsest ( omane vanematele romaanidele, tähendab, et kirjanik on kõike teadval vaatepunktil ja tema tõeliselt kirjeldab) ja kaudne (tegelase olemus avaldub tegevuse käigus). Tegevuse arendamine:
Enda postiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele. Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia – Ehk kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 2) Grupiga liitumise kolm etappi. Inklusiooni periood – Ajaline periood, kui uus isik grupis peab kohanema ning grupp peab kohanema isikuga. Kuu aja pärast peaks olema mõlemad pooled kohanenud. Esimene äärmus – Ülereageeriv , kui inimesel on keeruline kohaneda või on eelnevad negatiivsed kogemused, siis reageerib käitumisega üle. Hoiab koguaeg tähelepanu endal.
võib põhjustada ka varajasel arenguperioodil saadud ajukahjustus. Skisofreenia esineb tavaliselt ühel inimesel sajast. Varased ohumärgid Skisofreenia varaseid ohumärke on sageli väga raske ära tunda. Mõnikord peetakse skisofreenia varaseid ohumärke eksikombel ka märkideks kasvuraskustest või narkootikumide kuritarvitamisest või tõlgendatakse neid lihtsalt laiskuse, kõrkuse või koostöövõimetusena. Ohumärgid: meeleolumuutused, tundemaailma muutused, aktiivsushäired, sotsiaalkäitumishäired, muutused peresuhetes (vaidlused), muutused koolis või tööl (keskendumisprobleemid, hinnete langus), muutused käitumised, muutused välimuses. Sümptomid Sümptomeid jaotatakse positiivseteks(inimese jaoks tavatud kogemused), negatiivseteks(vähemal või rohkemal määral käitumise puudumine)ja kognitiivseteks sümptomiteks. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära
/ Pedak heleroheline, / kask kuldkollane! / Nõmm on sügisele / langend kaenlasse," Sügisel muutub looduse välimus täielikult. Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest." Väliselt paistev kurbus Liivi luules võib osutuda kauniks kujutluseks sügisest. Kirjanike mõttemaailm on kirev, kuid neil on omadus peita ka kõige raskemalt seletatavaid mõtteid lihtsasse luulevormi. Et mõista kõike luuletajapoolsetest ridadest, on vaja eelnevalt tutvuda antud kirjaniku paljude värssidega, sisenedes nii luuletaja mõttemaailma
TAJU LIIGID Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. Isikutaju seostub emotsioonide ja hoiakutega. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest. Stereotüübid rahvus, vanus, roll, füüsikaline välimus Samastamine ehk identifitseerimine üritatakse teise inimesega samastada, võttes omaks tema seisukojad ja mõtted Kaasa elamine ehk empaatia teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. Ülekandmine ehk projitseerimine kanname üle teisele inimesele iseenda iseloomujooni või omadusi. Meeldivale inimesele oma teadvustatud häid omadusi ja ebameeldivale inimesel teadvustamata halbu omadusi. Ruumitaju - kaudu saame maailmast ruumilise pildi. Ruumilisuse tajumiseks vajame sügavust. Selle annavad mitmesugused nähtused, mida nimetatakse sügavustunnuseks. binokulaarne nägemine - kahe silmaga nägemine
MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse
hindamist, näiteks võetakse üks tunnus ja liidetakse sellele enda arvates kokkukuuluvaid tunnuseid. Haloefekt võib olla positiivne või negatiivne. Oma suhtlemispartneri tajumisel kasutatakse ka loogilist järeldamist, kus inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel, analoogiat, mille kasutamisel otsustatakse teiste üle selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga, ja empaatiat, mis tähendab teiste inimeste tundemaailma sisseelamist. Tuleb silmas pidada, et ükski nimetatud mehhanismidest ei ole veatu. Isikutaju on subjektiivne. Üldjuhul me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame. Suhtlemise käigus toimub oma suhtlemispartneri mõjutamine, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju ehk interaktsioon. Suhtlemine toimub üldjuhul alati kindla eesmärgiga, milleks võib olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale soovitud viisil. Suhtlemise eesmärk on rahulolu
suurushullustuses, äärmuslikus religioossuses, ulmes või paranormaalsuses. Negatiivsed sümptomid: motivatsioonipuudus või tundekülmus, perekonnast ja sõpradest kaugenemine. Kognitiivsed sümptomid: tähelepanuhäred, mäluprobleemid, keskendumisraskused. Skisofreenia varased ohumärgid : · Meeleolumuutused tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine, või võimetus naerda · Tundemaailma muutused häälte kuulmine, ülitundlikkus heli või valguse suhtes · Aktiivsushäired üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus · Sotsiaalkäitumishäired sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärasest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine
- välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi
Valivus sõltub: • välistest faktoritest • tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. ▪ Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) ▪ Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) ▪ Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma ▪ Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) ▪ Haloefekt („peegeldus“, juhttunnus – meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse „mina-pilt“, mida kujundavad ettekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi
Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism
Piiblitemaatikas. "Kadunud poja tagasitulek". Teine valdkond-portreemaal. Tumepruunid, punased, kuldsed toonid. Palju elurõõmu, realismi. Valgus maalidel. Uued zanrid: Natüürmort Loodusmaal (Eriti oluline Prantsusmaal. Poussin) Portreezanrid (Eriti paraadportree) Nimetatakse humanismiajastuks. Polüfoonia hakkas hääbuma. Jäljendati tekstikujundeid. J.Keppler "Maailmaharmoonia" 1619. Traktaat. Tähtis on inimlik, maine aspekt. Afektiõpetus-inimese tundemaailma õpetus. Ideele pani aluse Rene Descartes. Helide eesmärk on rõõmu valmistada. Uue stiili kujunemine Muutus kompositsioonitehnikas- Varasem polüfoonia asendub monoodiaga (homofoonia) Monoodia- stiil, mis väljendub selles, et on üks viisi vedav meloodia ja sellega käib kaasas saade. Muutusteks valmistatakse ette juba renessansis. 16.sajandi II poolel arenes instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati näiteks akordipille (lauto, klavessiin) või harmooniapille.
· Võimetus üksteisest tavapärasel moel hoolida. · Keskendumine iseendale. 5. Stress suhtlemisel. Enamik emotsionaalset stressi tekitavatest teguritest on seotud suhtlemisega. Inimeste vastastikuste ootuste täitmata jätmine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist. Tegelikult ootab igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud: halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes. 6. Koolistress.
nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris
3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;
autoportree. Kirjandus - Maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut. Inimest hakati tajuma looduse osakesena. Tekkis uus usk inimesse ja elutähenduslikkusesse. Leiutati trükikunst. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna. Kujutati tegelikkust ja selle vastu-olusid läbi ajalooprisma. Inimene - Oluliseks muutus kõik eluline. Ülimaks hakati pidama inimmõistust. Renessanss toob inimese tähelepanu keskpunkti. Püüti mõista inimese mõtte- ja tundemaailma. Vähenes religiooni osa. Inimene avastas iseenda. Barokk Barokk tekis Itaalias XVI sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ning kustus XVIII sajandi keskel. Nii kirik kui ka feodaalid püüdisid barokki ajastul oma välise hiilgusega näidata oma võimu ja tugevust tõusvale kodanlusele. Muusika - helidega sooviti kajastada inimese tundeid, see aga sundis üha suuremat
annaabi.ee 
