Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD Y Joonis 13.1. Tuludekulude ringkäik I
Majapidamine majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest Otsene maks valituse poolt tegurituludele rakendatud maks Kaudne maks ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena Sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks Investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja Eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte
kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära vaba · Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta P=MC Eesmärk on toota võimalikult väikse hinnaga, sest turuhinda keegi muuta ei saa. Turutasakaal täieliku konkurentsi korral kujuneb nende mõjul: 1. Teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad 2. Majapidamiste sissetulekud 3. Ettevõtete ressursid 4. Kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused) 5. Toomisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia)
börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid C ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.
· börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu ja müügisoovid C · ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega.
finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte
Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q · Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin. · Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks. C MC MR AC q0 Q · Ettevõte valib qo, ühiskond soovib q1 · - kasum · = R C = p * q + q * AC · Turupakkumine = individuaalsete pakkumiste summa P tulu on kulust suurem = KASUM MC
jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa. Matemaatiline kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused Püüda saavutada max tulemus fiks ressursside juures või püüda saavutada fiks tulemus min ressursside juures. 1.9. Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad
finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Esindaja Adam Smith, kelle nägemuses on ideaalseks majandussüsteemiks isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel.
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
sooritab valuutainterventsioone. 41. Riigitulude sise- ja välisallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 42. Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45
või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N
3) tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest 4) kõike püütakse teha nii nagu on tehtud põlvest põlve 5) valitseb vaba konkurents ja enamik ressurssidest on eraomandis 6) tootmisvahendid ja tehnoloogiad on algelised 7) majanduslikke otsuseid suunab nõudmise ja pakkumise vahekord 8) tulu jagatakse sageli perekonna liikmete vahel võrdselt 9) erinevad turud toimivad hästi ja tasakaalustavad üksteist 6 1.3 TURG Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Ühes, kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Kõige üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad ostjad ja müüjad - majandusteoorias nimetatakse nõudjad ja pakkujad, ning toimub hüviste vahetus. Turgu käsitletakse majandusteaduses kui majanduse toimimise korraldust, mille vahendusel turul osalejad (müüjad ja ostjad) suhtlevad ning kus kujunevad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad-müüdavad kogused.
makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad, komisjonitasud ja muud täiendavad sissetulekud, mis on seotud töö kompenseerimisega. Intressi all mõistetakse siin kõiki erinevaid kapitalitulude vorme (näiteks dividendid). Rent on sissetulek, mida makstakse maa ja loodusvarade kasutamise eest. Töö on kõige olulisem tootmistegur, moodustades 70 protsenti kogu sissetulekust. Majapidamiste omanduses olevast kapitalist on kõige suurema osatähtsusega majad, milles majapidamise liikmed elavad. Tootmistegurite hinnad kujunevad teguriturul. Nende hindade mõistmiseks on hea kasutada nõudmise ja pakkumise mudelit. Nõutava tootmisteguri kogus sõltub tootmistegurite hindadest. See tähendab, et nõutava töö kogus sõltub palgamäärast, nõutava kapitali kogus sõltub intressimäärast ning nõutavad
rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad;
rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad;
4.1 TURUKESKKOND JA TOOTMISE EESMÄRK Turukeskkond. Ettevõte (firma) on tootmisüksus, mis kasutades tootmistegureid toodab ja müüb kaupu ja teenuseid. Tootmistegurid on kõik vahendid (maa, töö ja kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamisel ja teenuste osutamisel. Kõikide majandusotsustuste taustaks on TURUKESKKOND: INVESTEERIJAD Paigutavad e/v-sse E/v-d loovad investeerijale raha, otsivad teid finantsturg tulu; annavad tõest infot oma jõukuse enda kohta suurendamiseks ETTEVÕTTED (turukonkurents) Varustab kaupade ja Tarbija valik mõjutab teenustega; hind kaubaturg hinda ja selle kaudu kujuneb N ja P kogu tootmist tasakaalus TARBIJAD Investeerijaks võib olla riik, ettevõte, pere või üksikisik.
müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel Turupakkumine kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel Turu tasakaal olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed Defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise Ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse Tarbija inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks Eelarve finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kasvandamiseks Eelarve tasakaal tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal
kõikumiste vähendamiseks. 41. riigitulude sise- ja väliallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad
eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste meedia sõltub reklaamist Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja
turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud segamajanduseks. Sotsiaalne turumajandus on poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 6.Kas käsumajandus võib olla majandust soodustav? Põhjenda oma arvamust. Tänu käsumajandusele on majandust lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks ja ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja. Negatiivseteks külgedeks on suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus ja vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele. 7.Mis on mikromajandus
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB
Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on:
2. diferentseeritud toodang – tooted on küll sarnased, kuid üksteist mitte täielikult asendavad (nt.: erinevad seebisordid või erineva kaubamärgiga tooted) - see joon annab monopolistlikule konkurentsile tema monopoliaspekti 3. uutel firmadel on kerge harusse siseneda. * PALJU MÜÜJAID, ERINEVAD ASENDATAVAD TOOTED, VÕIMALUS NATUKE HINDA MÕJUTADA. Oligopol - on üks enamlevinud struktuure arenenud turumajanduses. Oligopol on turg, kus on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad, st. ühe firma majanduslik otsus mõjutab teisi firmasid. Igaüks neist peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele ja vastupidi. *VÄHE MÜÜJAID, SARNASED VÕI ERINEVAD TOOTED, SAAB MÕJUTADA HINDA. Oligopoli mudelid: KARTELL & HINNALIIDER. Teema 6 SKP ja RKP erinevus – • RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6
· Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik MIKROÖKONOOMIKA 4 Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist
tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks.
FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED Toit, vesi, õhk jne Samas, kui valitud sihtturul on alumised vajadused rahuldatud, pöörduvad inimesed selle poole, kes pakuvad neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi. Ettevõtja peabki selle ära tabama. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: tarbija, säästud, eelarve, eelarve tasakaal, aktsia, intressimäär, liising, krediit, kindlustuspreemia Tarbija - on inimene, kes ostab tooteid ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kavandamiseks. Eelarve tasakaal on kui kulud ja tulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist puhul, kui tulud on suuremad kui kulud. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul, täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus) Nõudluse elastsust mõjutavad: Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed
peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
