Härmiga Looming PaulEerik Rummo looming kuulub eesti uuemasse klassikasse PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis 1966.aastal avaldas ühe oma tuntumatest kogudest ,,Lumevalgus...lumepimedus",kus on tihedalt põimitud klassikaline ülevus ja eksperimenteeriv huvi keele vastu. Looming "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemiklugemiki" (lasteraamat, 1974) Lisaks luulele Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide ,,Tuhkatriinumäng" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971) "Viimse reliikvia" filmimuusika
Paul-Eerik Rummo Eellugu Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. Abielus Viiu Härmiga, neli tütart. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Erik Rummo Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Rummo on ´´Viimse reliikvia´´ laulutekstide autor. Tuntud lavastus ´´Tuhkatriinumäng´´. Loomingust Paul-Eerik Rummo on kirjutanud näidendeid, lasteraamatuid, filmitsenaariume, laulusõnu, luuletusi, dramatisseringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ava 16.15 Tähelaev Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo#Isiklikku https://www.google.ee/search?biw=1366&bih=613&tbm=isch&sa=1&q=paul+eerik+r ummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&oq=paul+eerik+rummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&gs_l=ps .3...925259.934569.0.934700.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0 .0.
2. kolhooside loomine, millega püüti maaelu ümber korraldada (Hans Leberecht ,,Valgus Koordis") 3. läänemaailma pahelisus (A. Jakobsoni ,,Saakalid"). Valgus Koordis Sulaaeg draamas 1956-1965 · Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" · Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak. Tuhkatriinumäng 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt · 1980ndail ilmus eluloonäidendeid mineviku suurmeestest ja naistest. · Märksõnadeks said aegade seos, juurte otsimine, põlvkondade kett.
LUULE Ankruhiivaja (1962) "Tahan olla laps, kes liivakastis Tule ikka mu rõõmude juurde (1964) liivast ehitab maailma, Lumevalgus ... lumepimedus (1966) veel ilusama sellest, mida näeb." ("Algused") Ajapinde ajab (1985) Kohvikumuusikat (2001) PROOSA lasteraamatud Lugemiklugemiki (1974) Kokku kolm juttu (1974) Vannituba (2004) Lakkhundikese jutud (2008) DRAAMA Tuhkatriinumäng (1969) Kass! Kass! Kass! (1981) Kõrgemad kõrvad (1985) Viimne reliikvia Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Viimne Reliikvia Üks mees nägi unes taevalikku õiglust Põgene Vaba Laps Tänan kuulamast =)
Kodutunne on see mis seob lähedastega ja kogu rahvaga. o 1966. a. ilmus tema üks tuntumaid kogusid "Lumevalgus... lumepimedus" Selles teoses kasvas seni varjundavalt esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. o 1969. a. lüürilise põhikoestikuga filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng", - keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile See oli aeg, mil Rummo kirjutas suure osa oma tuntumatest tekstides. Rummo kirjutas traagilist kodu- ja isamaaluulet. · Suurem muutus Rummo loomingus algas 1960. aastate teisel poolel. 1960-ndate aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. Uuenenud poeetilises stiilis eelistab Rummo argielu seiku esitada ehedalt ning taotleb mõju pigem tehtud valiku kui metafoorika kaudu. o 1972
Eerik Rummo 20 aastaselt kirjutas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu ja optimistlikult naiivne Aastal 1994 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Lisaks luulele on ta kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, laulusõnu ja dramatiseeringuid Tema neljast draamast kõige olulisem "Tuhkatriinumäng", mis on uuema dramaturgia näide Aastal 1966 määrati Paul-Eerik Rummole Juhan Liivi preemia Ta on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele nt Mässajate laul, Põgene Vaba Laps, Iga mees on oma saatuse sepp Tema "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl Ta oli Kirjanike Liidu liige Aastatel 2003-2007 oli Paul-Eerik Rummo Eesti Vabariigi rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo esitab luuletuse ,,Con affeto" http://arhiiv.err.ee/vaata/paul-eerik-rummo-
oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks.. Mõned Teosed "Ankruhiivaja" (1962) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Kogutud luule" (2005) Tõlked "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused
(peldikuluule, läänelik luulevorm, punkluule) 9."Olematus võiks ju ka olemata olla"1966 ´´Luule´´ 1968 ´´Päikesepillaja´´1976 Saab siis tõde lihtne olla? , Aeg 10.Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast eelmise sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti. "Ankruhiivaja" (1962) algused "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) 11.Vabavärss luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana.
reform.ee/ee/reformierakonnast/valitsemine-valitsus-parlament-riigikogu-peaminister/parlamendi-fraktsioon-riigikogu · Töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik · 1992-1994 Eesti Vabariigi kultuuri-ja haridusminister ,2003-2007 rahvastikuminister · "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) · http://www.estonica.org/et/pildid/Paul-Eerik_Rummo_luulet_lugemas/?max Hando Runnel (1938) · http://www.tfg.tartu.ee/foyou/?p=547 · Sündis Järvamaal · Tart 1. kk, Paide kk · EPAs agronoomia, jäi lõpetamata · 1971. aastast vabakutseline kirjanik · 1973. aastast elab Tartus · Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja.
siiski teotahet ja elamise rõõmu. V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab
kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega. See on näidend tõe otsimisest ja selle mõttetusest. "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971).
Herman Eek XII K ,,Tuhkatriinumäng“ Tuhkatriinu portreering Tuhkatriinu (üks paljudest nagu raamatus välja tuleb) on vägagi rõõmus ja meeldiv isik. Teda ei heiduta miski ning ta on harjunud enda igava, üksiku ja lihtsa eluga, kus ta teeb oma perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi, kellega elab elu lõpuni koos
Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal"
· Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR, · Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI · Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism · Paguluskirjanike aeg hakkas läbi saama- surid maha, noori vähe juurde · Võitlus vabavärsi eest · Proosas kirjutati pooltõdesid seni mahavaikitud ajaloost · P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid. Eesti kirjandus 1970ndail · Proosakeskne aeg, ajalooline proosa(TRAAT, KROSS, MERI) · Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule
suuruse või hinnaga. Selliseid seoseid luues, tekib inimesel kitsas maailmapilt, käsitlus, kus kõike hõlmab vaid raha. Kuid kui nüüd selline inimene panna vaidlema midagi muud väärtustava inimesega, siis millest tekivad peamised probleemid? Rahast. Igaüks esindab ju oma. Selleks on vajalik silmaringi arendamine, mis on suuresti seotud maailmavaate kujunemisega. ,,Kõik tõed on relatiivsed. Me peame neid kõiki teadma ja mitte ühtegi eelistama" (Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng") Teadmine võrdub aktsepteerimine, see on üldine. Eelistus on isiklik, see kujuneb läbi seoste. Inimeste mõistus on täis erinevaid võrdkujusid, mis joonistavad tema enda elutee ja selle kvaliteedi. Üksteise mõtteid on kasulik teada, see arendab isiklikku maailmakäsitlust, kuid ei tohi unustada, et iga inimese sümbolid on isiklikud ehk tema enese tunnetuslikud. Ainult vältides sellist pettumist on võimalik areneda terve elu. Kartus eksida on suurim viga. Nagu
Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ilmus esimeses ,,Noorte autorite" kassetis Rummo * suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel, Traat ,,Ankruhiivaja" (Katseline, nooruslik, optimistlik) * tähistab avardumist -> 3 luuleraamatut:
Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan lumepimedus", ,,Tuhkatriinumäng", Arvo Valton luules. Kerkis esile realistlik isik ,,Kaheksa jaapanlannat", Mati Unt ,,Võlg", noorsoo lemmikuks sai Mati Unt elu käsitlevate lühiromaanidega.
*Albert Camus ,,Külaline" Neorealism tekkis 1960ndatel.Vastutav kirjandus,mis on seotud eksistentsialismiga. Esiplaanil on sotsiaalne kurjus. Absurditeater tekkis 1950ndatel.Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas.Sündmustik antakse edasi läbi sümbolite,ei jutustata ja puudub konflikt.Mõtisklustesse ei laskuta vaid näidatakse elu absurdi.Vaataja ülesandeks on osadest pilt kokku panna ja see pole üheselt mõistetav. *Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" Maagiline realism tekkis Ladina-Ameerika maades 20.saj.alguses.Tekke põhjused: 1.)kõrgklass jäljendas Euroopat ja sai endale kõike lubada 2.)palju riigipöörde katseid jne. Tõid kaasa rahva kannatusi 3.)kõrgklassile vastandusid maagiliste rituaalide ja ebausuga seotud poolkirjaoskamatud indiaani kogukonnad.
sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas". II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak
tõusma. Klassikaline luuleideaal kadus. Hakkavad ilmuma laulutekstid (tuntuim Viimse Reliikviast ja filmist Lõppematu päev). 1960-1970ndate vahetus on Rummo jaoks kõige radikaalsem periood. 1970ndate keskpaigast edasi on ta üsna tasakaalustatud autor, kes avalikes esinemistes balanssi hoiab ega reeda ennast. ,,Ajapinde ajab" (1986), ,,Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) ja,,Kogutud luule" (2005) ,,Tuhkatriinumäng" (1969) ilmus Loomingu Raamatukogus, Hermaküla lavastas selle Vanemuises. Oht, ärakeelamiseks, kuid pääses lavale. Eesti kontekstis revolutsiooniline, vastuoluline teatrisündmus. Näidatakse teatris realistliku esteetika vastast. Tõlgiti inglise keelde ja sai ida-Euroopa alternatiivdraama esindusnäiteks. Kirjutas veel draamakirjandust. ,,Taevast sajab kõikseaeg kive" (2016) draama fenomen 50 aastat hiljem. Näitemäng Kristjan Jaak Petersoni elust. Kirjutab
Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding. 6. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Luuleperioodi alguses liigub mitut teed pidi, ühest küljest kirjutab normaalset sulaaja luulet, teisalt püüab luua midagi ebanormaalset. Juhan Liivi eeskuju. Vormi- ja sisueksperimendid, zen-budismi mõjud. Põgenemisluule. „Viimse reliikvia“ laulud, „Lumevalgus... lumepimedus“, „Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972“. Näidendid on mõjutatud moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. „Tuhkatriinumäng“. 7. „Tuhkatriinumäng” ja uue draama läbimurre Eestis. Aluseks on Tuhkatriinu lugu, millest on tehtud midagi muud. Tekstid räägivad tekstidest ja tõlgendavad üksteist. Rummo enda jaoks elupõhimõtte otsimise näidend, aga seda on loetud ja tõlgendatud ka väga poliitiliselt ning Rummo ei eita seda tõlgendusvõimalust. Lavastamise ja trükkitoomisega oli probleeme, aga 1969 lavastati siiski Vanemuises. Teatrikülastaja
indiviidile vastuvõetamatu,siis on see elu võõrundunud ja absurdne. Teadvustatud absurd-inimene,kes teadvustab et ta elu on absurd,kuid ta ei muuda seda,siis ei ole veel kõik kadunud.Albert Camus(1913- 1960)"Külaline".Tegelased on piirsituatsioonides.Absurditeater-sai alguse 1950- ndatel,seotud eksistentsialismiga.teatris ei laskuta mõtisklustesse elu absurdsuse üle,vaid näidatakse seda.Ei jutustata lugusid,pole konflikti,absurdsus anti edasi läbi erinevate kujundite.Paul Eerik Rummo"Tuhkatriinumäng".Maagiline realism-seostan eksistentsialismiga.sai alguse Ladina-Ameerika maadest.Tekkepõhjused:Ladina-Ameerika olukord.1.Lääne tsivilisatsiooni mõjusid järgiv kõrgkiht.2.Neile vastandusid poolkirjaoskamatud,ebausu ja maagiliste rituaalidega seotud indiaani kogukond.3.Rikaste ja vaeste väga suur lõhe.Peatunnus:reaalse ajaloolise tegelikkuse läbipõimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega. Maagilised
"Inger" Draama · Sulaaja alguses kirjutatakse valdavalt realistlikke näidendeid, 1960. aastate lõpul jõuavad publiku ette kaasaegsed lavastused, kus võetakse kasutusele mittekeelelised vahendid ja kujundid. · Uue teatriesteetika märksõnadeks olid mäng, müüt, rituaal. · Ajastu peamised näitekirjanikud olid Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet. · Kujuneb välja metafoorne draama, tähtteoseks Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumäng". 1968. aastal toimus tudengite protestiaktsioon "Tuhkatriinumängu" lavastamiskeelu vastu. Juhan Smuul · 1922-1971 · Tõi uuenduslike jooni realistlikku draamakirjandusse. · Tema näidendid on enamasti jutustavat laadi ja pikkade monoloogidega. · Tähtsaimad näidendid on "Kihnu-Jõnn" ja "Polkovniku lesk" Täname kuulamast!
taimelavasse, kust sirguvad okupatsioonivõimu ustavad toetajad. Ülikooli tolleaegsed komsomolijuhid aga hakkasid huvi tundma läänemaailmas levivate uuendusmeelsete mõtete vastu, nõudsid suuremat arvamus- ja sõnavabadust ning sattusid mõnevõrra vastuollu kommunistliku partei ametliku joonega. Teatri poole pealt hakkasid ,,Vanemuises" lavale tulema teatriuuenduslikud tükid, millest kõige rohkem kõmu tekitas 1968. aastal siiski lavale jõudnud Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng". Lavastuse kaitseks toimus ,,Vanemuise" ees isegi meeleavaldus. Tolleaegsed silmapaistvad kultuuri- ja loomeinimsed said üksteist lähemalt tundma õppida ning arutelusid maha pidada Käärikul toimuvatel ,,kultuurilaagrites". ÜLKNÜ tegevus lõpetati 1969.aastal, kui TRÜ ja EPA komsomolikomitee ja parteikomitee juhtkonnad välja vahetati. J. Stalini valitsemise ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast eraldatud ning
Looming Paul-Eerik Rummo 2006. aastal. "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann.[2] "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba
aastast pärit ,,Nokturn" annab humoristlik-eneseiroonilise loomingulise tuleviku kujutise. Kolme aasta pärast ilmub juba Rummo esimene luulekogu, millele järgnevad kaheaastaste vahedega järgmised kaks kogu ja see ongi põhiosa Paul-Eerik Rummo lüürikast: 1962. aastal esikkogu "Ankruhiivaja" 1964. aastal "Tule ikka mu rõõmude juurde" 1966. aastal "Lumevalgus...lumepimedus" 1968. aastal ilmunud valikkogu "Luulet 19601967" võtab eelnenud kogud kokku. 1969. aastal järgneb näidend "Tuhkatriinumäng", mis on tema tuntuim draamateos. 5 1972. aastal andis Rummo justvalminud kogu "Saatja aadress" käsikirja ,,Eesti Raamatule", kuid pärast viljatuid läbirääkimisi võttis ta selle tagasi, sest sai aru, et terviklikul ja moonutamata kujul seda välja anda ei saadud. Seega levis teos omakirjastuslikult. Seejärel ilmusid Rummo sulest järjest kaks lasteraamatut: 1974. aastal "Lugemik-lugemiki" 1974. aastal "Kokku kolm juttu" Näidend "Kass
mitte tekstist lähtumine. Tekst oli abiks improvisatsioonile. Uus teatriparadigma ehitati mängu, müüdi, rituaali ümber, mõistes seda, kui tagasitulekut algteatri juurde, ehtsa teatri juurde. Usuti, et mäng avab tõelise ,,mina", rebib eest kõik maskid. Murranguliste pöördepunkti tõid eesti teatrisse eeskätt 3 lavastust: rühmatööna valminud Gustav Suitsu luuleõhtu ,,Ühte laulu tahaks laulda" , P.-E. Rummo ,,Tuhkatriinumäng" ja A. Kitzbergi - J. Toominga ,,Laseb käele suud anda". ,,Tuhkatriinumäng" visandas uue laadi piirjooned ja põhimomendid, Suitsu-õhtust sai väljaarenenud manifest. Kompositsioon ja vahendite valiku täielik vabadus. ,,Laseb käele suud anda" oli oma meeleolu poolest väga sarnade suitsu-õhtule. Need 3 näidendit muutsid kogu teatrisituatsiooni. 9. Iseloomustage 1960/70ndail kujunenud metafooriteatri teatrikeelt. Kaarin Raid ja teatrimurrang.
mingis ainsas lõplikult antud vormis, vaid vahetult andmata invariandi ümber kujunevate variatsioonide summana” (Lotman 1990: 205– 206). Teisalt pole põhjust vastupanu mõistet kultuurinähtustele liiga kategooriliselt ega üheselt üldistada; nii mõnigi loovisik on küsimärgi alla seadnud oma loomingu 25 (retrospektiivse) ületõlgendamise poliitilises võtmes (vt. Paul-Eerik Rummo seisukohta seoses näidendi „Tuhkatriinumäng” retseptsiooniga – Karja 2001: 361). Nõukogude eesti teatriloo käsitluses omandavad tähenduslikkuse nn. telefoniõiguse fenomen, dokumentide puudumine ja arvustusliku retseptsiooni lünklikkus, nii dokumentide kui ka kriitika ebausaldusväärsus jms. Stalinismi- aegse teatriloo uurimise kontekstis on allikakriitiliste ja psühholoogiliste probleemidena osutatud mh. (bürokraatlike) allikate rohkusele ja hierarhiale,
Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent totaalse ajaloovõltsingu asemele tulevad pool- ja kolmveerand/teõed. Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo, Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga. Tähtteoseks tol ajal sai Paul-Erik Rummo ,,Tuhkatriinumäng", mis kujutab tuntud muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud tõelise Tuihkatriinu või hoopis peretütre. See lugu on tõe otsimisest ja selle mõttetusest. Realismilaadsemas stiilis on Juhan Smuuli rahvatükk " Juhnu Jõnn ehk Metskapten" ja rumalust naeruvääristav ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi". Paguluskirjanduses ei juhtunud 1960. aastatel midagi kodueesti kiire elavnemisega
eksperimenteerivam osa. See on midagi sellist, mis jätkab Jüri Palmiste katsetusi. 60ndate keskpaigas on midagi traditsioonilisele maitsele, on ka Alliksaare austajale, see on ka ajaline taskaalupunkt. See raamat poleks tõenäoliselt aastal 1964 ilmuda saanud. Rummo sattus esteetilise avardumise alguspunkti ja see on kuidagi poeetiliselt väga veenev. See loob 60ndate Rummo legendi. Edasi hakkab ta seda lengendi lammutama. 1969 Tuhkatriinumäng – on üks Eesti kuulsamaid näidendeid. 60ndate teatripublik oli harjunud realistlike või nõukogulike näidenditega (või komöödiatega). Lavakujundus oli realistlik, kuid selle puhul kisuti lava paljaks, tehti arusaamatuid asju. Kahe esteetilise platvormi kokkupõrge. Tõlgendamiseks: esiteks on võetud tuhkatriinunäidend ning teinud sellest midagi muud. Tekstid hakkavad üksteist tõlgendama. Rummo on rõhutanud seda, et see
Näitekirjandus: ,,Neljakuningapäev", ,,Liblikas ja peegel" Lasteraamatud: ,,Udujutt", ,,Jänes", ,,Kaks päikest", ,,Põhjatuul ja lõunatuul". Paul Eerik Rummo Kirjanik ja poliitik. Töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Luule kujutab eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. Luulekogud: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus", ,,Luulet", ,,Tuhkatriinumäng", ,,Saatja aadress", ,,Kass, kass, kass", ,,Ajapinde ajab", ,,Kõrgemad kõrvad", ,,Luuletused", ,,Kohvikumuusikat", ,,Vannituba", ,,kogutud luule". Juhan Viiding Eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis Tallinnas. Pärast keskhariduse omandamist õppis Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töötas Draamateatris. Tegi enesetapuga. Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. Luule mitmekülgne ja tihti muutuv. Mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Eesti teatriuuenduse algus: · ,,Ühte laulu tahaks laulda" nn Suitsu-õhtu jaanuari 1969 Tallinna Kirjanike Majas: J. Tooming, E. Hermaküla, R. Trass, T. Tepandi, K. Kilvet, L. Ulfsak. · Mis oli uudne ja harjumatu? Erinevus senistest luulelugemise tavadest - Julmuse teater (Artaud) - Max füüsiline tegevus - Totaalne teater (Artaud) - Kontrastide järsk vaheldumine, grotesk ,,Tuhkatriinumäng" · P.-E Rummo näidend, E. Hermaküla lavastus Vanemuises 1969 · Lavastus oli valmis enne Suitsu-õhtut, kuid Glavlit ei andnud selle mängimiseks luba. Esietendus toimus veebruaris 1969. Keelamisega seotud eeskätt kultuuriminister Albert Laus. P.-E Rummo pidi tegema tsensuuri rahustamiseks tekstis mõningaid parandusi. Üliõpilaspäevade raames üliõpilaste protestiaktsioonid ,,Tuhkatriinu" keelamise vastu. ,,Tuhkatriinumäng" kui põlvkondliku hoiaku manifestatsioon
Suurt tähelepanu äratas terve plejaad noori luuletajaid. Sellesse kuulusid näiteks Paul Eerik Rummo, Jaan Kaplinski ja Hando Runnel. Samal ajal tulid ja jäid eesti kirjanudsse ka Ellen Niit ja Jaan Kross. 1955. aastal tööd alusanud Eesti Televisioon hakkas 1960. Aastatel üha enamatesse kodudesse jõudma, 1965. Aastal asutati noorsooteater, 1969. Aastal valmis kaks legendaarset filmi (,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia") ning üks legendaarne lavastus (,,Tuhkatriinumäng") raadios lisandus I programmile meelelahutuslikumad kallakuga ,,Vikerraadio", peeti dzässifestivale, The Beatlesi ja selle järlkäijate tiivustusel asutati arvukalt ´´kitarristide ansambleid´´. 1960ndate aastate uued kultuurisuundumused olid elustavad ja arendavad. Tegelikult kestis tsensuur edasi, kommunistliku oartei oli endiselt võimul ning kultuuriuuendustest sündisidläbi raske vaeva, kahtlustamise ja veidrate süüdistuste õhkkonnas.
-1970. aastail on eesti teatriajaloo põnevamaid lehekülgi. Teatrite külastatavus kasvas, sest repertuaar paranes. Voldemar Panso (1920-1977). Juhtis 1957-77 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit, oli 1965-70 Noorsooteatri peanäitejuht. Kaarel Ird (1909-1986). Teatriuuendused algasid Tartust ning seonduvad temaga. Esimesed uuenduslikud etendused: 1968. Tallinnas Kirjanike Majas Jaan Tooming ja Eevald Hermakülma nn Suitsu õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT.
16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007. aastast on ta Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimeees. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming "Ankruhiivaja" (1962)"Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)"Lumevalgus...lumepimedus" (1966)"Luulet 19601967" (valikkogu, 1968)"Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)"Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)"Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)"Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989)"Ajapinde ajab" (1985)"Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005)
"Mesmeri ring" (1995). Nagu Jaan Kross, kuigi teistsugust kirjanduslaadi viljeldes, aitas eestlaste rahvuslikku eneseteadvust turgutada fantastilisi visioone ehitanud Lennart Meri. Tema reisiraamatutes ("Virmaliste väraval", 1974; "Hõbevalge", 1976; Vahendiks said võrdlused ja satiir. Teerajajaks kujunes Stalini aja sümboolne kujutamine 567 Artur Alliksaare näidendis "Nimetu saar" (1966). Absurditeatri võimalusi kasutus eriti Paul- Eerik Rummo oma näidendis "Tuhkatriinumäng". Tartu Vanemuise teatris vapustas see "modernseks klassikaks" nimetatud tükk 1969. aastal oma seisukohavõttudega ja tõi üliõpilased tänavale protesteerima esietenduse arvatava ärakeelamise vastu. Kolm aastat hiljem sai ajalehe Edasi toimetus partei juhtkonnalt noomituse selle eest, et kirjutas Rummo näidendi esitamisest New Yorgis. 1973. aastal mängiti Draamateatris Mats Traadi romaanil põhinevat näidendit "Tants aurukatla ümber" koguni 39 korral ja 18 000 vaatajale.
arengule: *teatritegijad käisid tekstidega vabalt ringi *märksõnad: müüt, mäng, rituaal - eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad Metafoorne draama (1960dad) - näidendite maailm ei peegelda tegelikkust, vaid toetuvad müütidele ja muinasjuttudele, vabale fantaasiale: *õitseaeg lühike, kuid väga huvitav *sarnasus Euroopa absurditeatriga Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinumäng“ - Hermaküla lavastas selle, see on Eesti teatriuuenduse tähiseks - Tuhkatriinu loo järellugu 9 aastat hiljem (Prints tuleb perenaise majja, et saada teada, kas sai endale ikka tõelise Tuhkatriinu) 1970. aastad - käsitleti inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid: *muinasjuttude ja müütide kaudu jutustamine jäi tahaplaanile *mureküsimustest räägiti realistlikus võtmes, see võimus modrenismiga
Bertolt Brecht, hiljem Peter Brook ja Jerzy võimalust polegi nagu Georg Ots, Ita Ever ja Grotowski. Teatriuuenduslikuks läbimurdeks Jüri Järvet. kujunesid mõned 1960. aastate lõpu lavastused Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi Kaarel Irdi juhitud “Vanemuises” (eriti Paul kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. Eerik Rummo “Tuhkatriinumäng” Evald Koostöös stuudioga “Lenfilm” filmiti Hermakülalt). 1970ndail jätkunud otsingute propagandistlik ja valelik, ent heal üheks võimsamaks tulemuseks oli Jaan professionaalsel tasemel teostatud “Elu tsi Toominga lavastatud “Põrgupõhja uus tadellis” (1947, August Jakobsoni näidendi järgi, Vanapagan” (1975)
lõppeb tekst kiviste lumelademetega. Talvemotiivistik läbib raamatut. Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud. Suvised tekstid välja jätnud, ilmuvad hiljem. Meie-tunne otsest rahvuslikku seost v viidet ei anna, teistel luuletustel on seda küll. Raamatus võiks öelda, et on domineerimas stiil nagu emaluuletuses. Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga. 1969 Tuhkatriinumäng 1973 Lugemik-lugemiki 1986 Ajapinde ajab 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 - 68. aastast valmib käsikiri "Saatja käsikiri..." 72. aastaks käsikiri valmis, pakub kirjastusse, aga see ei ilmu. Ei ilmu politiiliste luuletuste pärast. Mitteilmumine ja käsikirja levik käsikirjalises vormis üldisesse kirjandusteadusesse ja ringkondade jaoks "Saatja aadress" muutub orgaaniliseks luuleosaks, sellele viidatakse, aga seda pole olemas
kohmakast kromanjoonlasest", "Giordano Bruno tuleriit". 1964 ilmus kogu "Tule ikka mu rõõmude juurde". 1960. aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. 1969. aastast pärinevad filmi "Viimne reliikvia" laulutekstid. Kogus "Lumevalgus... lumepimedus" kasvas seni varjatult esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. Filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng" (1969) keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile. Näidend on muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud õige Tuhkatriinu või hoopis peretütre. Juhtmõtteks on tõe otsimine ja selle mõttetus. 1970. aastate algul tekkisid tal looming avaldamisel probleemid tsensuuriga, seega ta luuletusi avaldada ei saanud. 1972. a valmis modernistlik kogu "Saatja aadress", mis avaldati täielikult alles 1989. a
2. Keskkoolis ja lõpetas TÜ eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. On tõlkinud eesti keelde Puskinit ja T. S. Elioti. Kokku on tal neli last. On saanud erinevaid kirjandusauhindu ja preemiaid, nt. Juhan Liivi luuleauhind, Kultuurkapitali kirjanduspreemia. Loomingut: "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Luuletused" (1999) "Kohvikumuusikat" (2001) Juhan Viiding (1948-1995, kuni aastani 1978 kasutas nime Jüri Üdi) Sündis Tallinnas, kirjaniku perre. Oli ainuke poeg, ema oli alaväärsuskompleksiga. Viidingul endal palju probleeme, õppis kuues üldhariduskoolis, sest ta visati muudkui välja, lõpetas Töölisnoorde Keskkooli.
nonsensical episodes from collective farm life without adornments were described by Heino Kiik (b. 1927) in Tondiöömaja (Ghosts’ Lodging). In Estonian drama, reaching a break from the past and heading to modernisation can be observed, first of all in Theatre Vanemuine in Tartu where Jaan Tooming (b. 1946) and Evald Hermaküla (1941-2000) were active. Play, myth and ritual were interpreted as turning back to the primary vital sources. As a milestone on this path, Tuhkatriinumäng (Cinderella Game, 1969) by Paul-Eerik Rummo is outstanding. The Prince has become a seeker of the truth in this indefinable world reaching finally reconciliation with it. The art scene had become quite active and a new generation was rising to the fore. The painter Malle Leis (b. 1940) depicted the world and people as a decorative integrity in effective bright colouring. Jüri Arrak (b. 1936) often tends towards humour and the unexpected grotesque in his vision of the world
annaabi.ee 
