Johann Gutenberg (0)

Johann Gutenberg
Keskaja suurimaks saavutuseks, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist
moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst
papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel .
Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente
paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann
Gutenbergile.
Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas
peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada
algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide
kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal
elades hakkaski ta trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutas
Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli
tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Gutenbergi uuendus
oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide
(plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge
ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv , sest tavaline tint ei kõlvanud.
Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks
sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist.
Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis
ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et
kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu
all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist.
Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja
ladina keele grammatika väljaandeid. 1450. aastal alustas Gutenberg nn. 42-realise
Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene J. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla
katteks tema trükikoja ja piibli poognad . 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose
igal lehel oli tekst kahes veerus , kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi.
Trükiarv oli umbes 180 – 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksmplari.
See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas.
Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning
peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal
aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg
suri 1468. aastal
Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti
kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas,
1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt
aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike
liikumiste omad.
Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks
vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel
keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega
kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad.