50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kartkaasikaaslav
Õppematerjali autor
töötasid olid hinnalisemad, nende töö oli peen ja vajas pikaajalist väljaõpet. Vähem olid hinnatud näiteks saunamehed, habemeajajad, odavat materjali töödelnud linakangurid, sest nad töötasid kas odavamate materjalidega või nende amet oli nö teenindav. 3. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftid hakkasid tekkima käsitööliste vajadusest kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuidas tsunftisundus mõjutas käsitöölise elu ja tööd. Head mõju, sest neil polnud nii palju konkurentsi ja nad said hästi oma perele elatist teenida, sest samal elukutsel hoiti kindel meistrite arv. 5. Miks on kaupmehe amet parem kui käsitöölise oma? Oleneb käsitöölise ametist, aga enamasti teenib kaupmees rohkem. Teda hinnatakse rohkem. Ta saab tuua oma perele eksootilisi asju ja rohkem reisida. On targemad. 6
paigutada oma ärisse Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi vaestele Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi Nad kandsid uhkeid riideid ja kalleid ehteid, korraldasid uhkeid pidusid Kaupmehed armastasid kuulata muusikat, tantsida ja vaadata näitemänge Kaupmehed abiellusid aadlikega, et parandada oma mainet Mõned linnakodanikud suutsid tõusta aadliseisusesse, kuid sellegipoolest jäi piir kaupmeeskonna ja aadlike vahele püsima Käsitöö erialad Tavaliselt koondas üks linnaosa või tänav ühe käsitöö eriala meistreid Mõndadele tänavatele pandi ametite järgi nimed nt Sepa, Värvijate Parkkojad ja sepad pidid töötama linnamüüridest väljas, sest nende töö segas linlasi Suuremates linnades leidus umbes 100 ametiala ning väiksemates kõigest 20-40 Osad käsitööametid olid auväärsemad, see sõltus materjalist ja oskuste keerukusest Paremate ametite hulka arvati kullassepad, rätsepad,
Käsitöö ja käsitööline Johann Ortin Õun, Mathias Kübar, Mirel Mesila, Laure Lee Paldrok, Ella Kivilo , Oskar Pukk Tallinna Reaalkool 7.b 2012 Käsitöö keskajal Puudusid masinad Kõik tuli valmistada käsitsi. Palju eri ameteid. See et töötati käsitsi, raskendas ja pikendas töö valmimise aega. Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused
Lisaks suurtele maaisandatele püstitasid endale linnuseid ka vasallid. Keskaeg 4) Linnavalitses Tallinna raad-linna, koopteerimise teel täiendatav võimuorgan, koosnes rikkamatest kaupmeestest Bürgermeistritest, kes olid rae juhastuse liikmed ning sündekust, kes oli rae koosseisu kuuleiv, jurist ja seduste tundja. 5) #linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; #abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; #linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; #hoolitsemine kirikute ja koolide eest hoolekanne vaeste, santide #tõbiste ülalpidamise eest hospidalid; kohtumõistmine; #kodanike julgeoleku tagamine; #hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. l. 37 6) Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15
.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Tänapäeval on raske kujutledagi, et on olnud aegu, millal ei tuntud masinaid, vabrikuid, tehaseid ja et kõik, mida vajati, tehti käsitsi. Veelgi enam kogu töö, alates tooraine hankimisest ja lõpetades eseme valmimisega, tegid enamjaolt ühed ja needsamad käed. Keskajal kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd keskajal tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Ajapikku mitmekesistusid inimeste vajadused, suurenesid käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele.
Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret. RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem. Tsunftid hoolitsesid ka oma liikmete vaba aja veetmise ja seltskondliku läbikäimise eest (peod, ühised söömaajad, koosolekud jne). Jõukamatel tsunftidel oli kooskäimiseks oma maja, oma tsunftiatribuutika (pitsat, tsunftilaegas, kann, lipud jne nagu kaupmeeste gildidelgi)
Tsunft kujutas ennast ka sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka seltskondlike organisatsioonidena. Tsunftid kontrollisid ka oma liikmete käitumist, seega seisid linna heaolu eest. 20) Kuidas kaitsesid tsunftid oma liikmete huve? Esitage 3 näidet Kitsa ja kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liimete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu. Tsunftid varustasid meistreid tööga. Käsitööline ei olnud vaene, aga ei olnud rikas ka. Meistri leskedele maksti toetusraha. Mitte kõik soovijad võisid saada meistriks. Tsunftid piirasid meistrite arvu, seades maksimumarvu. Tulevastele meistritele esitati väga kõrgeid nõudeid. 21) Millised kohustuslikud osad kuulusid õpipoisi ja selli väljaõppe juurde? Tooge 2 näidet kummagi kohta.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid