Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Käsitöö ja Käsitööline (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui�palju�käsitööalasid�võis�keskaja�linnas�olla?
  • Miks�tekkisid�keskaja�linnas� tsunftid ?
Käsitöö ja Käsitööline #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kartkaasikaaslav Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pptx

Käsitöö ja käsitööline

Käsitöö ja käsitööline Johann Ortin Õun, Mathias Kübar, Mirel Mesila, Laure Lee Paldrok, Ella Kivilo , Oskar Pukk Tallinna Reaalkool 7.b 2012 Käsitöö keskajal Puudusid masinad ­ Kõik tuli valmistada käsitsi. Palju eri ameteid. See et töötati käsitsi, raskendas ja pikendas töö valmimise aega. Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann ­ tsunftijuht Skraa ­ tsunfti põhikiri Tsunftiusundus ­ kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed ­ mittekuu

Kultuuriajalugu
thumbnail
24
odp

Keskaegne linn

väiksemates kõigest 20-40 Osad käsitööametid olid auväärsemad, see sõltus materjalist ja oskuste keerukusest Paremate ametite hulka arvati kullassepad, rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad Käsitööametid Tsunftid 12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas ametis olla Euroopa linnades kujunes välja tsunftisundus ehk kord, mis lubas teatud erialal töötada ainult vastava tsunfti meistril Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast,

Ajalugu
thumbnail
4
pdf

Keskaeg kordamine

Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Tsunftikorraldus keskajal

TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Käsitööliste elu keskajal

Seisuse portree Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad ­ käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid

Ajalugu
thumbnail
8
pptx

LINNADE MAJANDUS

põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaubalinnade liidud. Hansa.

Ajalugu
thumbnail
12
odt

Bütsantsi kultuur

Linnade käsitöölised olid koondatud ametialade järgi korporatsioonidesse, need ühingud tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem, kui Lääne-Euroopas tsunftid ja erinesid neist mitmeti. Korporatsiooni pääsemiseks ei olnud vaja maksta sisseastumistasu, ega esitada meistritööd, aga riik jälgis ja suunas hoolikalt korporatsioonide tegevust: maksude täpset tasumist, toodete kvaliteeti, töökodade sisustust ja uute oskustööliste väljaõpet. Korporatsioone juhtisid vanemad. Käsitööline võis töötada ainult ühel alal. Kontrolli hõlbustamiseks paiknesid kõik ühe eriala töökojad lähestikku. Nii oli Konstatinoopolis omaette tänavad erinevatele erialadele. Lõhnaainete valmistajad paigutati keisrilossi lähedusse, et meeldivad lõhnad leviksid lossi maaalale. Ainult igapäevase toidu ja tarbekaupade valmistajad võisid asuda eraldi kohtades ja kaluritel lubati oma saaki müüa otse tänaval.Veel tegutsesid suured riiklikud töökojad, kus valmistati relvi ja luksuskaupu

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vastused kontrolltööde raamatu küsimustele: keskaeg, islam

Tsunftid tegutsesid ka seltskondlike organisatsioonidena. Tsunftid kontrollisid ka oma liikmete käitumist, seega seisid linna heaolu eest. 20) Kuidas kaitsesid tsunftid oma liikmete huve? Esitage 3 näidet Kitsa ja kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liimete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu. Tsunftid varustasid meistreid tööga. Käsitööline ei olnud vaene, aga ei olnud rikas ka. Meistri leskedele maksti toetusraha. Mitte kõik soovijad võisid saada meistriks. Tsunftid piirasid meistrite arvu, seades maksimumarvu. Tulevastele meistritele esitati väga kõrgeid nõudeid. 21) Millised kohustuslikud osad kuulusid õpipoisi ja selli väljaõppe juurde? Tooge 2 näidet kummagi kohta. Kõigepealt võeti õpipoiss mõneks nädalaks proovile, mõnikord nõuti ka käendajaid. Õpipoiss pidi olema sündinud

Ajalugu



Lisainfo

Siit leiab vastused 7.klassi ajaloo õpiku "Keskaeg" 18. peatüki küsimustele. Välja on jäetud jutustavad küsimused.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun