SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Tsöliaakia olemus.......................................................................................................4 Tundemärgid ja avaldumine.......................................................................................4 Millal ja millega haigus hakkab?............................................................................4-5 Millised on tsöliaakia haigusnähud?..........................................................................5 Tsöliaakia diagnoosimine...........................................................................................5 Kas tsöliaakiat on võimalik ravida?...........................................................................6 Kui sageli esineb?.......................................................................................................6 Kui tihti peab tsöliaakiahaigeid kontrollima?..........
2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest sain selle loosiga kodunduse tunnis. Töö põhieesmärgid on saada teada mis on toidutalumatus, laktoositalumatus ja tsöliaak. Lisaks saab veel teada, mida toidutalumatus võib põhjustada, mis on toidutalumatuse erinevad vormid, mis on laktoositalumatuse 2 vormi, on veel soovitusi mis laktoositalumatusega inimesele on hea ja mis ei ole hea, veel saab teada, et kellel võib tsöliaakia tekkida ja mis on tsöliaakia kuus levinumat sümptomit. Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalust kuni verise väljaheiteni. Toidutalumatust on tavaliselt raskem diagnoosida kui allergiat. Haigusnähud võivad ilmneda peaaegu vahetult pärast söömist kuni kahe ööpäeva jooksul. Toidutalumatuse tunnuseks on tavaliselt seedetrakti- ja hingamishäired ning nahakahjustused
SISSEJUHATUS tsöliaakiast Laktoositalumatus Veganism Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis haigus, mille vallandavad päriliku põhjuseks on inimorganismi võimetus eetilistel, moraalsetel, religioossetel, eelsoodumusega isikutel nisust, toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, kultuursetel, esteetilistel, rukkist, odrast ja võimalik, et ka mis lõhustab piimasuhkrut ehk keskkondlikel, sotsiaalsetel, kaerast valmistatud toidud ja tooted. laktoosi. majanduslikel, poliitilistel, maitselistel Nendes teraviljades sisalduvate või tervislikel põhjustel välistab
Tsöliaakiast Laktoositalumatus Veganism Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis haigus, mille vallandavad päriliku põhjuseks on inimorganismi võimetus eetilistel, moraalsetel, religioossetel, eelsoodumusega isikutel nisust, toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, kultuursetel, esteetilistel, rukkist, odrast ja võimalik, et ka mis lõhustab piimasuhkrut ehk keskkondlikel, sotsiaalsetel, kaerast valmistatud toidud ja tooted. laktoosi. majanduslikel, poliitilistel, maitselistel Nendes teraviljades sisalduvate või tervislikel põhjustel välistab
kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune. Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired (oksendamine, valud, kõhulahtisus). Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise soki. Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas. Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili)
teagi, et neil võib seda organismis esineda. Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus. Järgnevas referaadis annan ülevaate toidutalumatuse sümptomitest, diagnoosist ja ravist. 2 1. TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ning tooted (Rosenburg, 2014). Teraviljadest leiduvad valgud põhjustavad gluteenitalumatusega inimesele peensoole limaskesta hattude järkjärgulist taandarengut kuni nende lõpliku mittefunktsioneerimiseni või kadumiseni (Joonis 1). Kuid just tänu peensoolele, imenduvad organismi kõik eluks vajalikud toitained- valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid ja mineraalid
Terves organismis lagundatakse fenüülalaniin, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Lastel tekib ravita vaimne alaareng. Fenüülketonuuriaga täiskasvanud väidavad, et fenüülalaniini normaalse taseme juures tunnevad nad end hästi, fenüülalaniini tõustes aga võivad esineda käte värisemine, koordinatsiooni ehk tasakaalu häired, mõtlemis- ja keskendumishäired. Haiguse raviks on spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad ka fenüülalaniini ning peavad seega olema rangelt piiratud. Kõige suuremad valgu allikad on liha, kala, munad, linnuliha, piimatooted. Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades. Fenüülketonuuria dieedi jaoks on ka välja töötatud spetsiaalsed aseained, mis sisaldavad väga vähe või siis
sisaldada alkoholi. 14. Hele põhikaste Sulata või keedunõu põhjas, sõelu või raputa juurde jahu ja sega hästi läbi, väldi jahu pruunistumist. Kui jahu ja või on segunenud, kalla korraga juurde kogu külm vedelik ja sega kaste ühtlaseks. Kui lisatav vedelik on soe, lisa see vähehaaval ja peene nirena, kastet kogu aeg põhjast segades. Maitsesta soovikohaselt ning keeda madalal kuumusel ja vahetevahel labidakesega mööda põhja segades vähemalt 10 minutit. 15. Tsöliaakia Tsöliaakia on haigus, mille korral teraviljas sisalduv valk (gluteen) tekitab geneetilise eelsoodumusega isikul peensoole limaskesta hattude atroofia. Tsöliaakia ehk teraviljavalgu talumatus on üks sagedamini esinevaid kroonilisi haigusi enamikus Euroopa maades. Ka gluteenenteropaatia või mittetroopilise spruu nime all tuntud haiguse vallandavad päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist ja odrast valmistatud toidud.
Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Tavaliselt säilib 50–70% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav. Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võib omakorda olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, peensoolepõletiku, gastroenteriidi või teiste haiguste tagajärjel. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul. Laktoositalumatust võib aimata juba haigusnähtude põhjal. Kuna laktoositalumatuse puhul peaks vähendama laktoosi sisaldavaid piimatooteid, millel aga on küllalt oluline koht inimese toidusedelis, siis on tuleks enne kindlalt veenduda, et tegemist on just selle haigusega.
enne keetmise lõppu. Tõsta liha vahukulbiga välja jahtuma, lõika väikesteks tükkideks. Kurna keeduleem ja pane koos lihaga potti. Maitsesta vedelik tugevalt soolaga, kuna jahtudes maitse nõrgeneb. Pane külma veega loputatud vormide põhja porgandiviil ja soovi korral konservherneid, seejärel lao lihatükid ning kalla peale leem. Lase külmkapis tarduda Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest . Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus.
kahekordse soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus.
soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus.
esineda ka oksendamist ning tema kaalu ja pikkuse suurenemine on aeglustunud. Üldreeglina algavad haigusnähud ebamääraste kõhuvaevustena. Osal juhtudel võib tekkida ka kõhukinnisus. Üheks haiguse väljendusvormiks on tugevasti sügelev villiline nahalööve. Suus võib esineda afte ja hammastel emailikahjustusi. Tsüliaakiat põdevatel patsientidel on ka keskmisest enam diabeeti, astmat, heinanohu ning kilpnäärmehaigusi. Haiguse tähtsaim ravi on teraviljade ehk siis kaera, odra, rukki ja nisu kõrvaldamine toidusedelist elu lõpuni. Kui dieet on absoluutne, siis paraneb haigus tavaliselt täiesti ja patsiendid on haigusnähtudeta. Haigus on levinum naistel ja sellel on olemas teatav pärilik eelsoodumus. Tsöliaakiat esineb sagedamini teatavaid HL-antigeene omavatel inimestel. Haiguse vallandumiseks on nõutav siiski mingisugune välisteguri, võimalik et viiruse olemasolu (Tõlkinud Elken 2001: 216).
Hüpoglükeemia on seisund, mille puhul veresuhkur langeb alla 3,3 mmol/l. Milline on veresuhkru normtase? Veresuhkru normväärtus (hommikul tühja kõhuga määratuna) on vahemikus 3,5 - 5,5 mmol/l.(lubatud kõikumine kuni 6,1 mmol/l). Nimeta JD ravipõhimõtted. 1. Insuliini süstid. 2. Insuliinipumba kasutamine. 3. Vere glükoositaseme pidev jälgimine. 4. Tervislik, reguleeritud dieet. 5. Füüsiline aktiivsus, et organism suudaks insuliini efektiivsemalt kasutada. Väikelapseeas olev JD lapspatsient. Kas antud eas lapspatsiendil on oht hüpo- või hüperglükeemia tekkeks? Põhjenda. Kuhu süstitakse insuliini (lihasesse, veeni, nahasisse või nahaalla)? Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude, sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse. NB
Selgitada toiduaine ja haigusnähud, avaldumise aeg, jms. Laktoosi talumatus · imendumata laktoos tekitab kõhulahtisust · pea meeles- laktoosirikkamad on rõõsk piim, rõõsk koor ning koore- ja piimajäätis · kasutada hapendatud piimatooteid: keefir, jogurt, kohupiim ja juust. Hapendatud piimatoodetes on kasulikud piimheppebakterid lõhustatun piimasuhkru juba glükoosiks ja galaktoosisks TSÖLIAAKIA · kujuneb nisu, rukki, odra või kaera tarbimiel neis leiduva gluteeni tõttu · kajustub peensoole epiteel, mille tagajärjel häirub toitainete imendumine, organismis nende ainete vaegus · haiguanähtudeks krooniline kõhulahtisus, ja kõhnumine, väljaheide puuderjas ja koguseliselt suur · ravia rakendatakse gluteenivaba dieeti kui diagnoos on kinnitunud peensoole limaskesta uuringuga 23. Kõhukinnisusega laps
soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus.
Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Võib kasutada laktoosivaba piima. Tsöliaakia gluteenitalumatus e. teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet. Selline dieet on tuntud ka gluteenivaba dieedina. Piirkondades, kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Tsöliaakia esineb ligi 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad
9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? rasvu lagundavad lipaasid ja sapivedelik emulgeerib rasva gloobulid. imenduvad peensoolest lümfi 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid –happeid selleks vaja on? sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub:
Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks. Piirkondades kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Seda haigust esineb 2 korda sagedamini naistel kui meestel
Naatriumi puudujäägi erandlikud juhud: Pikka aega kestev oksendamine, pikaaegne palavik ja sellega kaasnev higistamine, samuti rohke higistamine füüsilise töö tagajärjel ja vähene naatriumi saamine toiduga. Naatriumi puuduse tunnuseks võivad olla kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus, toitainete imendumise häired. Liigne naatriumi tarvitamine: Põhjustab turseid, vererõhu tõusu geneetilise eelsoodumusega inimestel, raskendab südamepuudulikkusega inimeste südametegevust. Südamepuudulikkusega patsientidele soovitatakse vähendatud soolasisaldusega dieeti. Naatriumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks, · happe-tasakaalu säilitamisel organismis, · närviimpulsside edasikandmisel. Liigne naatriumi sisaldus toidus on tervisele ohtlik. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: · naha ja limaskestade kuivamist,
5. Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine) Signaali jõudmine raku välispinnale Neurotransmitterite ja valguliste faktorite korral 1. Endokriinne 2. Parakriinne 3. Sünaptiline 4. Juxtakriinne Retseptorid Lokalisatsiooni järgi: 1. Raku pinna retseptorid 2. Tsütoplasmaatilised retseptorid Ligand - aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga ALLERGIA Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Allergia eeldus: sensibilisatsioon Kujunemist mõjutavad: a) eksogeensed faktorid: väliskeskkonnamõjud; antigeeni iseloom; antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus; Konkreetne haiguspilt sõltub immuunreaktsiooni tüübist
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Esimesi tohiks tarbida ainult siis kui neid on leotatud, idandatud või kääritatud. Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. 2.2 Teraviljasaadused. Teraviljasaadusteks on tangained, jahu ja tärklis. 2.2.1 Tanngained. Tangained on terved või purustatud viljaterad. Tangude saamine võib olla tootmise
sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem.
ühel ajal banaane ja jamssi. Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia defitsiiti, mis halvendab keha võimet hoida ja konsolideerida jääkaineid. Peamine oht, mida kõhulahtisus tervisele kujutab, on veetustumine. Kõhulahtisuse hoogude ajal ei ima jämesool kogu vedelikku, mida peaks. Kui kõhulahtisus kestab, saab rikutud keha elektrolüütide (naatrium ja kaalium) tasakaal, mis võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme. Ennetamine: Dieet ja füüsiline hügieen on esimene kaitseliin kõhulahtisuse vastu. Kujundage harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal. 13. Kõhukinnisusega laps. Kõhukinnisuse korral muutub roe kõvaks ja laps roojab üle mitme päeva. Roojamine on valus, roe on pabulatena, potti või mähkmele võib tulla verd Kõhukinnisuse korral laps muutub enne kakamist rahutuks, kardab potti
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
