Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi,
Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS; Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS;
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Kas õigus ei ole moraal? Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja. Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad. Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
(kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a
· ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste
1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. Tõlgendamisteooriad:
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed) Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut. Eraõigus jaguneb kolmeks: 1) Tsiviilõigus 2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks
tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne. · Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga
Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6. Mis on loomuõigus? Igale elusolendile kuuluv õigus 7. Mis on religioon? “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese. 8
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste.
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia. III Skandinaadia õigussüsteem- avalik õigus ja eraõigus. Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod:
ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt. 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist.
norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama. Siinkohal jätame tahaplaanile subjektiivse õiguse. Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks: Avalik õigus - NB! Eraõigus EKSAMIKS Kui me räägime jagunemisest, siis tegelikult jagunevad õigusnormid. Kuid on ! olemas ka seadusi, milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha? Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi: Huviteooria – avalik õigus on see, mis lähtud (rooma) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine)
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.)
· riigi õigus · haldusõigus · finantsõigus · protsessiõigus kriminaalõigus eraõigus · kaubandusõigus · tsiviilõigus- AÕ, PÕ, VÕ, TÕ Rusikareegel: kui õigusuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ kui avaliku võimu valdaja, loetakse õigusuhe avalik-õiguslikuks, teistel juhtudel on tegemist eraõigusliku õigusuhtega. Huviteooria avaliku ja eraõiguse eristamisel- avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga. Subjektiteooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis, avalikus õiguses üksteisele allutatud. 1. Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi.
puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui
Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja
võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest,
ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata
1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi. Õigusnormid täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, kohu jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3. õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes
.....................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2.1 Täisühingu asutamine....................................................................8 1.2.2 Usaldusühingu asutamine...............................................................9 1.2.3 Osaühingu asutamine.....................................................................9 1.2.4 Aktsiaseltsi asutamine
Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu. Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime, siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsviilõigusi ja kanda kohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel, nt pärimisõiguse son inimloode õigusvõimeline alates eostamisest., kui laps sünnib elusana
Eraõiguse reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul
33. Õigussuhte subjektid - Võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodus. Õigussubjektsuse see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 34. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi- me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus- tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis- valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada tekib täiseali- seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan- dud õigusrikkumise eest). 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
