Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsitrusviljalised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viljad, sidrun, apelsin, tsitrusviljad, sidruni, pomelo, greip, viljaliha, mandariin, tsitrusvili, koores, greibi, puuviljad, vilju, pressitakse, sidruniõli, mõjusid, koorega, jookides, maitselt, oranz, unehäired, koorest, punaka, limonaad, laimi, kasulikke, sidrunhappe, apelsiniõli, greipi, mandariinid, apelsinid, sidrunid, limonaadi, rohekas, kokk7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab
Tsitruselised referaat Juhendaja õpetaja Sissejuhatus Tsitrus on lehtpuude- ja põõsaste perekond. Sinna kuuluvad meile väga tuntud taimed nagu näiteks apelsin ja sidrun. Tsitrustel on hästi palju liike ja sorte. Valisin selle referaadi teema, sest mulle tundus see huvitav ja südamelähedane. Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad.
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis Glükoos- 1,97 Fruktoos- 2,25 Kiudained- 2,20 Mandariin Hiina Väiksema,õhema Vesi-85,17 Salatid Väiksem kui
Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega
pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus). Välja sai jäetud küll puu otsas kasvavad viljad, kuid mille tarvitamine sarnaneb pigem köögiviljaga (nt avokaado). Puuviljad ja marjad Puuvili on ajalooliselt kujunenud mõiste, mis ei ole piiritletav üheste botaaniliste mõistete kaudu. Kõige olulisem on, et vili, koguvili, liitvili või vilikond on värskelt söödav ja enamasti ka mahlakas (pähklite puhul kuiv) ja taim on mitmeaastane. Nende töötlemisvõimalused ja kasutusviisid on väga mitmekesised. (Kalju,K. 2007:9)
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
..............................................8 Üleküpsetatud lillkapsas.............................................................................................................9 Piima-lillkapsasupp...................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut "pehme" ning pruunilaiguline
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola
Lõhnaained annavad aroomi, tähtsamal kohal eeterlikud õlid: tsitruselised, petersell, seller, till. Fütontsiidid bakterivastase toimega annavad viljale maitse ja lõhna sibul, küüslauk, mädarõigas Puu- ja köögiviljade säilitamine - mõjub kvaliteedile ja maitsele - halvad tingimused soodustavad riknemist - säilitamises arvestada järgmiste teguritega: temperatuur, niiskus, etüleeni eritumine, valgus, aroom - viljad jagada temperatuuri järgi 3 rühma - viljad jagada etüleeni tootvateks ja etüleenikartlikeks - jälgida, et laoruumis ei oleks tuuletõmmet Temperatuur mida kauem säilitada, seda täpsem temperatuur · +1...+5 kraadi salat, kapsas, porgand, peet, seller, roheline sibul, till, kartul. Õun, ploom, aprikoos, nektariin, virsik, tsitrused, pirn, granaatõun · +10...+15 kraadi melon, kõrvits, kurk, tomat, paprika. Ananass, avokaado, mango, grip · +17 +18 kraadi banaan, annoona
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion...
Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes. Igaüks neist omab suurt tähtsust inimorganismi elutegevuses. B1- vitamiin reguleerib närvisüsteemi, südametegevust ja ainevahetust, B2-vitamiin suu limaskesta ja silmade seisundit, B3-vitamiin seedetegevust, B12-vitamiin vere koostist, B15-vitamiin maksa seisundit. Päevased vajadused: B1 1,4 mg, B2 1,6
osatähtsus hästi säiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne-Indiast. Välimus : Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga . Kaalub keskmiselt 300g kuid võib olla ka kuni 2kg raskuseid vilju . Vili võib olla ümmargune , muna või silindikujuline , neerule või sidrunile sarnanev ,värvuselt rohekaskollakas kuni punaseni . Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme . Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku
- puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m).
2 Hurmaa Vanad kreeklased nimetasid hurmaad jumalate toiduks – pole küll teada, kas mõnusa maitse, kena välimuse või hoopis kasulikkuse tõttu. Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas.
Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi salatitesse ja võileibadele.Kannatab lühiajalist kuumtöötlemist, seega sobib wok-roogadesse ja soojadesse võileibadesse. 13 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Basiilik- Iseloomustus: Maitsetaim.Basiiliku värskendav maitse ja aroom.Taimel võib olla vürtsnelgi, aniisi, tüümiani, kaneeli, sidruni või mõne muu puuvilja aroom ja maitse.Kasutatakse nii värskel kujul kui ka kuivatatult. Toiteväärtus: 100 g kuivatatud basiilikus on valke 26g, süsivesikuid 48g, rasvu 2,7g. Kasutamine kulinaarias: Sobib kartuli, kala, seente, segasalatite, hakklihakastmete, pastaroogade maitsestamiseks.Hästi sobib süüa koos juustu, tomati ja küüslauguga. Münt ehk piparmünt- Iseloomustus: Rahustava toimega, värske maitse ja lõhnaga. Toiteväärtus: Sisaldab C-vitamiini, kaltsiumi, rauda.
elumootor, pantoneenhape e. ainevahetuse stimulaator; koliin (B4) e. aju töö aktiviseerija; püridoksiin (B6) e. looduse ime. Püridoksiini on 100 g-s kreeka pähklis 0,68 mg. Püridoksiinipuudusega võib seletada rohkem kui 100 tervisehäiret. See vitamiin täidab paljusid ülesandeid. Rohkelt leidub kreeka pähklites ka koobaltit, mis on vajalik kõhunäärme normaalseks tegevuseks ja adrenaliini aktiivsuse reguleerimiseks. Huvipakkuv fakt on see, et kreeka pähklite viljaliha ja seemnekest sisaldavad ka ellaaghapet, millel on rahustav toime ja ühtlasi ka vähki tõkestavad omadused. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. SARAPUUPÄHKEL Umbes 70% maailma sarapuupähkli toodangust tuleb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, 20% pärineb Itaalia rannikualadelt ja ülejäänud 3% toodetakse Ühendriikide edelaosas Vaikse ookeani rannikul. 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g,
mee kergest seeditavaks. Kui tunned ennast hommikul väsinu ja letargilisena, siis selle asemele, et võtta energiajooki või kohvi, proovi mett. Pane mett kas röstsaiale või asenda suhkur oma hommikutees meega. Kui lastel on koolis raske hakkama saada, tasub ka neile teha päevaks kaasa mõned saiad meega. kaalu alandaja kuigi mees on rohkem kaloreid kui suhkrus, aitab sooja veega segatud mesi lagundada kehas talletunud rasvu. Samuti aitab mee ja sidruni ning mee ja kardemooni vesi vähendada kaalu. kehaliste võimete arendaja uuringud on näidanud, et mesi on suurepärane abimees sportlike võimete parandamises. Mesi aitab hoida keha veresuhkru taset, taastada lihaste energiat ja glükogeeni taset peale trenni. Enne trenni soovitatakse süüa üks lusikatäis mett, et jaksaksid natukene rohkem trenni teha. vitamiinide ja mineraalide allikas mesi sisaldab endas erinevaid vitamiine ja mineraale
Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad mahla jaoks. Apelsinis on rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. · Laim-Maitselt hapu laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Toatemperatuuril säilib umbes nädala, külmikus 1-2 nädalat. Ereda valguse käes muutub laim kollaseks ja kaotab iseloomuliku hapu maitse. Laim võib sügavkülmutada. · Sidrun see on kõige tavalisem tsitrusvili, mis on ovaalse või ümmarguse kuju ja kollase või rohelise värvusega ning sellel on mahlane happeline viljaliha. Sidrunid on väga rikkad vitamiinide poolest ja neid kasutatakse paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides. Kala, kastmed (hollandi kaste), kuumad joogid, jäätises · Greip - sobib süüa hommikueineks nii suhkruga kui ilma, eelroana koos
vars kasvab 30-100cm oblikatest pirukatäidist. kõrguseks. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutada marineerides sidruni või äädika asemel. Tüümian ehk Aed-liivatee on 30-40 cm Õied on roosad, lillad või Sobib lihatoitude ning aed-liivatee kõrgune alusel puitunud valkjad, varred ja lehed vorstide maitsestamiseks, vartega poolpõõsas. Varred rohelised. juustukastmetesse, tomati- hästi harunenud ja lehistunud. ja kartulitoitudesse. Kitsad tugevad lehed on
oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta.
Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida katab tavaliselt võrdlemisi paks ja lihakas vahekest, kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljad on kirsil, ploomil, toomingal. Marjataolised Mitmeseemnelised luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jt. Õunvili on lihakas paljuseemneline sünkarpne vili ja koosneb samuti kolmest kihist. Seesmise kihi moodustavad siin seemnekambrite seinad. Viljad seesmist osa nimetatakse südamikuks. Vilja ülamisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jt. Koguluuvili areneb ühe õie mitmest liitumata emakast ja asetseb kumeral õiepõhjal. Niisugune on vaarika vili. Ka maasika vili on koguvili, mille moodustamisest võtab osa mahlakas paisunud õiepõhi. Vilja pinnal asetsevad seemnised. ( Pogen O. ( 1977) Meie marjad ) 2. Marjade liigid 2.1 Aedmaasikas
Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee
Botaaniline iseloomustus - Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on küllaldaselt toitaineid ja niiskust, eelistab päiksepaistelist kasvukohta. Ta on 40-50 cm kõrguseks kasvav tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Õitseb juuni lõpust septembrini. Sageli peetakse naistenõgest melissiks. Ta on hea meetaim. Harilikku naistenõgest kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidruni lõhnaga. VARS - Hästi harunev vars kasvab 50 kuni 70 cm kõrguseni. LEHT - Pehmed, kolmnurksed-munajad, saagja servaga lehed on alt hallikad, kaetud karvadega. ÕIS - Huulõied on varre tipus. Õitseb juuni lõpust septembrini. SEEMNED - Seeme valmib hästi. Ajalugu - Nimi Nepeta on perekonnale antud etruskide linna Nepete, praeguse Nepi järgi, mis asub Toskaanas (Kesk-Itaalias). Perekonnas on umbes 250 liiki, mis looduslikult kasvavad
ning äädika maitsestamisel. Väga hästi sobib kokku kalkuni- ja kanalihaga. Estragon sobib edukalt ka nö äädika-ekstrakti valmistamiseks. Peenestatud estragoni varred ja lehed tuleb segada äädikaga, seejärel lasta paar päeva suletud pudelis seista. Tulemuseks ongi tugeva maitsega äädika-ekstrakt, mida saab kasutada toidu maitsestamiseks. Iseloomusta luuviljalisi ja tsitruselisi puuvilju, nende kasutamine. Tsitruselised puuviljad greip, sidrun Apelsin- Kuna ta on tsitruselistest kõige populaarsem, siis on see meie peamine C- vitamiini allikas. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad mahla jaoks. Apelsinis on rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Laim-Maitselt hapu laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Toatemperatuuril säilib umbes
peterselli. Maapirni-kartulisupp 1/4 l kartuleid kuubikuteks lõigatuna, 2 dl maapirni kuubikuid, 1 värske peet kuubikuteks, 1 l vett, soola, 5 pipratera või kadakamarja, 1 loorberileht, 2 spl hakitud porrut, 1 spl võid, 1/2 spl nisujahu, 1/2 dl koort. Köögivili keedetakse maitseainetega küpseks ja püreestatakse. Lisada või, keeta suppi veel mõni minut. Maitsestada koorega. Kookospähkel on kõigi pähklite kuningas Suured puud kasvavad sageli mererandadel, viljad satuvad merre ja hulbivad nädalaid või kuid vee pinnal. Randunud kusagil piisava niiskusega alal, hakkab vili idanema, kasvades puuks paneb aluse uuele palmisalule. Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma seitsmeaastaselt, kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni
4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata
keedeetakse mõni minut. Kalad pannakse keedu potti ja valatakse peale maitsestatud vedelik. Pannakse kaan peale ja ja tõstetakse pliidi äärele. 9. Missuguste lisanditega serveeritakse keedetud kalu? Keedetud kartulid, kartulipuder, kartulipüree, keedetud ja hautatud köögiviljad, köögiviljapüreed, sõmer riis, makaronitooted, hollandi kastmed, bearnooskastmed, dijooni kaste, heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed, maitseroheline ja maitsetaimede ürdid, sidrun, toorsalatid, kooreta keedetud munad, munahüübed. 10. Kuidas praetakse kalu väheses, rohkes rasvas? Praetakse väheses rasvas ja fritüüris. 11. Kuidas kalu küpsetatakse? Maitsestatakse see ja väljast 1,5h enne küpsetamist. Kalu võib määrida nt : munaga, sulatatud võiga, peale võib raputada riivsaia ja riivitud juustu. Peale võib valada hapukoort, tilli, hakitud sibulaga segatud hapukoort. Kala asetatakse ahjupannile kas kõhuli või vasemale küljele
annaabi.ee 
