TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE MERLE PINTSON PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS REFERAAT UURIMISTÖÖ Edastab Olemasolevale olemasolevat teabele lisandub teavet autoripoolne uurimus Toetub kirjandusallikatele Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused
kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist
........................................................................................ 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikate loend...................................................................................................... 12 Lisa 1. Tiitelleht.................................................................................................................
Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata. 6. Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud? Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise haridusega inimesele. 7. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad? Kuidas tuleb talitada juhul, kui uurimistöö autor soovib tsitaati esitada modifitseeritud kujul (nt jättes ära mõne sõna või lõigu)? Tsitaat e osund on täpne täht-täheline väljavõte tekstist, mis kattub täielikult originaaliga nii lause enda kui kirjavahemärkide jms poolest. Märgitakse jutumärkidega. Refereerimine on samuti teise
Refereerimine ja uurimus Mis on refereerimine ? Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. See on alustekstist lähtuva informatsiooni töötlemise viis, mis eeldab täielikku objektiivsust. Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt. Refereerimine on parim võimalus, et sundida end loetust aru saama. Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest
mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel.
VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena. Tsitaat peab vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud
Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse sobivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3
ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua . vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so- bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis- tatud andmete juurde (reavahe 1,0). Järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. Tabel 7. III tsehhi toodang 2003. aastal (tuhandetes kroonides) Toodang Kvartal Summa toolid lauad A 1 2 3
Sissejuhatus tuleb lühidalt selgitada, mitmeks peatükiks töö on jaotatud, mis on iga peatüki eesmärk ja kuidas peatükid omavahel haakuvad.Milliseid meetodeid sarnaste porbleemide lahendamiseks kasutatakse? Miks töö autor just sellise meetodi valis? · Milliseid andmeid ja millisest allikast autor töös kasutab ja kasutatavate meetodite lühitutvustus? Millistele tähtsamatele teoreetilistele seisukohtadele autor oma töös toetub? Selles osas tutvustatakse, millist tarkvara töö autor praktilise osa teostamiseks või andmete analüüsiks kasutab. · Kui tööl on mitu autorit, siis tuleks sissejuhatuses ka kirjeldada seda, kuidas on tööjaotus autorite vahel jagatud. Kuidas toimub kaasautorite omavaheline kommunikatsioon ja kuidas jagatakse vastutus lõpptulemuse eest? · Sissjuhatuses soovitavalt kasutatakse umbisikulist tegumoodi ,,Töö autor", ,,Antud töös tutvustatakse"
Viited ja tsitaadid Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena. Tsitaat peab vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (...”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus
............................................................................................. 10 5.5. Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 5.6. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 10 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED .................................................................. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE .............................................................................. 13 8. VIITAMINE .......................................................................................................................... 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms ................................................................................ 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .................................................
numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga. Kui loetelu on vaja viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna muul juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa (Lepikult, Tamm 2003, lk.18). Näide: Tööga rahulolul on kolm komponenti (Vadi, 2001): 1) töö sisu; 2) töötasu; 3) töökeskkond. 8. VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata
numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga. Kui loetelu on vaja viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna muul juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa (Lepikult, Tamm 2003, lk.18). Näide: Tööga rahulolul on kolm komponenti (Vadi, 2001): 1) töö sisu; 2) töötasu; 3) töökeskkond. 8. VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata
Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid tuleb esitada tekstis kas tsitaatide või refereeringutena. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Lausestusest peab olema selge, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaat esitatakse jutumärkides (vahel esitatakse eraldi lõiguna kursiivis, ilma jutumärkideta). Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. 17 Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei ole lubatud liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö
..................................................................12 2.7.1 Raamatu kirje.................................................................................................13 2.7.2 Artikli kirje.....................................................................................................13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE....................................................
allkirja. Siinjuures võib soovi korral kasutada paksu kirja. Joonis 1. Rõhutute ja rõhuliste taktideosade vaheldumine Tabel 1. Õppeainete jaotus õppeaastal 2010/2011 Näide 1. Mozart, Klaverisonaat a-moll KV 310, I osa, t 1-8 Ka siis, kui tekstis on näide põhjalikult lahti seletatud, peab seda allkirjaga lühidalt kordama. Kui noodinäide on mingist teosest, siis tuleb lisada taktinumbrid vms. konkreetset kohta määravad andmed ja viide kasutatud noodiväljaandele (ühe noodi puhul piisab töö algul kasutatud väljaande tutvustamisest). 3. Refereerimine ja tsiteerimine Kasutades töös kellegi teise teksti või materjali, tuleb viidata autorile (vt ka näide 1). Kui teise autori teksti kasutatakse algses sõnastuses, on tegemist tsitaadiga ja see tuleb nii tähistada. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja pikemast tsitaadist (üle paari rea) tuleks moodustada omaette lõik
lisa nimetus. Näide: Hango, K. (10.10.2004) Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Äripäev, lk. 22. Intervjuu puhul näidatakse intervjueeritava perekonna- ja eesnimi, töökoht ja amet, intervjuu pealkiri (võimalusel), intervjueerija nimi, intervjuu liik, toimumise koht ja aeg. Elektrooniliste allikate puhul peab allika identifitseeritavus olema tagatud. Lisaks allikakirje tavalistele osadele (autor, pealkiri) peab viide elektroonilisele allikale sisaldama materjali täpset internetiaadressi. Elektroonilisele allikale viidates tuleb märkida allika kasutamise kuupäev. Näide: PRIA maine ja klientide infovajaduse uuring 2015 (2015) Põllumajanduse Registrite ja Informat- siooni Amet [http://www.pria.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/PRIA_aruanne_2015_kokkuvote_k odulehele.pdf] 10.10.2015 9 2.1.7 Lisad
I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; II kooliaste – 7.–9. klass. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide kasutamist. Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele. Näide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38) - uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud
nägemus käsitletavast ainest ja mis ei eelda varasemate uuringute kasutamist; vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus teatud teemal, milles on kesksel kohal arutlus mingi probleemi üle, allikatele viitamine sõltub nõuetest; vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena, ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele. 3. VORMISTAMISNÕUDED Teadustööde vormistamisel kehtivad üsna ranged ettekirjutused. Tavaliselt järgivad vormistusnõuded rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid. Käesolevas peatükkis toetutakse sotsiaalteadustes väljakujunenud reeglitele. Töö esitatakse köidetuna ning elektrooniliselt. Koostatud uurimistööd võetakse arvele
..........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa..........................................................................................10 3.2 Allikakirjete loend.......................................................................................
ee: Õppijatele – Eksamid ja lõputööd) ja Moodle’is TTG digikursusel „Gümnaasiumi lõputöö“. 8 2.1.4. Materjali otsimine ja lugemine Iga uurimistöö ja praktiline töö eeldab teemakohase kirjanduse ja varasemate samalaadsete töödega tutvumist. Teemakohast materjali leiab õppija erinevatest infoallikatest: publitseeritud allikad (ilukirjandusteosed, teatmeteosed, erialased ja teaduslikud väljaanded, perioodilised väljaanded); publitseerimata allikad (uurimistööd, kirjad, kroonikad jms); digitaalsed väljaanded ja andmebaasid; suulised allikad (mälestused, intervjuud), mis võivad olla subjektiivsed, kuid kasutatavad, kui esitatud materjali kinnitatakse teistest allikatest leitud faktiliste materjalidega. Uurimistööd koostades tuleb jälgida, et see tugineks mitmele allikale, sh vähemalt kahele avaldatud teaduslikule allikale
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) NB! Tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada viide (kirjanduslik allikas , kust see või teine mõte on võetud). Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid.
Numbrilise viitamise korral tuleb viitekirjed nummerdada, nime/aasta viitamise korral pole seda vaja teha. Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (nt entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina- ning seejärel kreeka- ja slaavi- tähestikulised materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. Viitamine Viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Teiste autorite seisukohtadele ja väljaannetele viidatakse tsiteerimise või refereerimise teel.
3 Tööindu, avastamisrõõmu ja sisukaid uurimistöid! 1. MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD Selleks, et uurimistööd konkreetsemalt tutvustama hakata ja samm-sammult uurimistöö etappe kirjeldada, peab teadma mõningaid teadustöödega seotud mõisteid. UURIMISTÖÖ õpilase valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele. Uurimistöö toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda panust. Õpilase uurimistöö põhieesmärkideks on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Uurimistöö sisaldab uurimusliku protsessi konkreetset tulemus- kirjalikku aruanne sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus jõudis.
originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida.
Töö erinevaid osi alustatakse uuelt leheküljelt (Insert, Page Break). Köidetud töö ees ja taga peab olema valge puhas leht. Töö osade loogiline järjestus: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu peatükkidena 5. Kokkuvõte 6. Võõrkeelne lühikokkuvõte (kui on) 7. Kasutatud kirjandus 8. Lisad (kui on) 3.2 TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed (vt. näidist lisa nr 1): 1. õppeasutuse nimi; 2. töö pealkiri (suurte tähtedega); 3. viide töö iseloomule uurimistöö, referaat jne; 4. autori ees- ja perekonnanimi; 5. juhendaja nimi 6. töö valmistamise koht ja aasta 3.3 SISUKORD Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE
sissejuhatuses, siis eraldi metoodika kirjelduse peatükki ei koostata); teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid; arutelu. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad 3.8.1. Üldnõuded Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid, samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina
tuleb vältida autori mina-vormi liigset kasutamist. 3.3 Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisad sisaldavad töö põhiosaga seotud ja seda täiendavaid lisamaterjale. Need on katsematerjal, üksikasjalik kirjeldus, algandmete tabelid, vaatlusprotokollid, ankeetküsitluse vormid, dokumentide koopiad, joonised, skeemid, diagrammid jms ehk kõik see, mis töös esitatult koormaks põhiteksti. Kõikidele kasutatud lisadele peab olema tekstis viide ning põhjendus, miks antud lisa kasutatakse. Kui lisasid on rohkem, siis need nummerdatakse, pealkirjastatakse ja paigutatakse töösse neile uurimuses viitamise järjekorras. Lisa number märgitakse enne pealkirja. Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras, nt: LISAD Lisa 1 Küsitluslehe näidis Lisa 2 E-ajakirjade loetelu 13 3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis
Inimesed suhtlevad kõik võimalike erinevate tekstide abil. Tekstide all tuleb mõista tänapäeval nii kirjutatud tekste, fotosid, maale, filme, tabeleid, aga ka valgusfoorid ja liiklusmärgid on tekst. Kolm põhilist teksti liiki on : 1. Ilukirjanduslik (tekst); 2. Publitislik (tekst); 3. Teadus (tekst, teaduslik). Ilukirjanduslisku teksti eesmärk on lugejaid, kunsti kavatsuslikult ehk esteetiliselt mõjutada. Pearõhk on kirjutaja mõtetel ja tunnetel. Aurot toetub läbi elatule või fantaasiale, kasutab ilukirjandulikku stiili. Publitislikus tekstis esitatakse oma seisukohti või arutletakse mingi probleemi üle nii, et lugejaid suunata või mõjutada (näiteks uudis, intervjiu, ajaleht, report). Teaduslikus tekstis esitab mingi teadus valdkonna andmeid ja probleeme enne, mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK
Allgemeine Zeitung, 11.oktoober 2000, lk.3) Refereerimine on teise autori seisukoha esitamine vabas vormis (oma sõnadega), ilma sisu moonutamata. Refereerimise korral jutumärke ei kasutata. Paljud uurimused aga väidavad, et suurim grupp, mille liikmed suudavad omavahel pidevalt koostööd teha, on 12-liikmeline (Vadi 2004, lk 219). Tekstisisese viitamise korral näidatakse viidatud allika autor, väljaandmisaasta ja lehekülg, millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes. Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor. 4 Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
