Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsitaat ja refereering". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsitaadi, president, ergma, kuhugi, haridus, koolon, otsekõne, kirjutatakse, olemuselt, kaudkõne, toetama, koma, hüüumärkMillal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda edasi loo teema seisukohast olulist infot. Kuna tsitaat tõuseb esile, siis peab temas olema loo põhiteema seisukohast oluline. Otsetsitaat peaks esitama olulisi allikaid, kes tõstavad loo uudisväärtust. Tsitaat peab olema hästi sõnastatud. • Teine tsitaadi kasutamise põhjus on seotud uudise objektiivsusega. Et vältida kallutatust ja muljet, et reporter sekkub loosse, tuleks tsitaadina esitada: sisult kahtlast, vaieldavat infot; ütleja subjektiivseid seisukohti, arvamusi, hoiakuid; infot, millest ajakirjanib tahab distantseeruda. • Lisaks võib tsitaati kasutada tehnilisel eesmärgil, selleks et: anda edasi allika isikupärast kõnelemisviisi – see loob otsekontakti lugeja ja tegevyse vahel ja toob
a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu
algandmete tabelid, ankeetküsitluse vormid jms). 2.7. Töö keel Töö tuleb kirjutada täpses ja selges, vastavale teemale omases keeles. Släng ja kõnekeelsed fraasid on uurimistöös sobimatud. Töö pealkirjas lühendeid ei kasutata. Töö käigus kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. 3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. ÜLDNÕUDED Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvuti abil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö võiks olla kirjutatud kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Võimalikud on ka muud variandid, kuid kirjaviis peaks kindlasti olema akadeemiline. Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmisi formaate: - üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi; - vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi; - paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud
Määrata pealdise fondiks Calibri, suurusega 10 p ja reasammuga 1. Kasutades teise autori joonist, viidatakse autorile ja asukohale pealdise lõpus (vt Sele 1). Näide selest Sele 1 Kompetentsuse ring. Kutsesüsteemi vaade [1]. Selele viitamisel märgitakse lause lõppu sulgudesse sele number, nt (vt Sele 65). Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla. Valemid ja koodid kirjutatakse reasammuga 1,0. Näide valemist kus I – voolutugevus U – pinge R – takistus Sele 2 Ohmi seadus 9 Näide diagrammist Sele 3 Päevane toidukogus [3] Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse lisadesse. 3.4 Sõnastiku loomine
Lause ,,Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama" teeb mullast tema verivaenlase, kellega tal on omad arved õiendada. Igal kevadel on lehes pealkiri ,,Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama". Võistkond oli leidnud liivas lebava pudeli kirjaga ,,Ära jäta taarat randa!". Sõna,,haridus" on vaja õigesti kirjutada juba varakult. Kuidas käändub ,,iga"? 19. Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena: Mai ütles: ,,Ole valmis mind aitama!", kuid see ei meeldinud mulle. See ei meeldinud mulle, et Mai ütles: ,,Ole valmis mind aitama!". Ainult koma, mida lisaks otsekõnele tingib ka kõrvallause või sidesõna (aga, kuid, vaid jt), seisab jutumärkide järel. Näiteks Kui tüdruk ütles: ,,Seda poleks ehk tarvis olnud" , vastas Jaan
on tavalise võrdlusega osalause piires (öeldist ei järgne). Terve päev möödus nagu unes, kuigi olin end hästi välja maganud. 3. Lisandi kirjavahemärgid Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab teiste sõna(de)ga sedasama olendit, eset või nähtust mida põhisõnagi(näit. Eesti Vabariigi pealinn Tallinn). lisand 3.1. Koma ei panda: 3.1.1. eeslisandi puhul. Eesti Vabariigi president Lennart Meri töötab Kadriorus. 3.1.2. olevas käändes (kellena? millena?) oleva järellisandi puhul. Ilme Kallas andeka treenerina on võitnud spordisõprade austuse. 3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle
LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = erilaadsed 3. PÕIM- Põimlause koosneb iseseisvast Nägin, et metsast tõusis suitsu,
pealkirjad. Sisukord moodustatakse automaatselt ( vt Lisa 2). 8 3.1.3 Sissejuhatus Selles põhjendatakse teema valikut, aktuaalsust ja uudsust ning antakse ülevaade probleemi senisest käsitlusest. Samuti tuuakse välja materjali kättesaadavus ning objektiivsus. Seejärel sõnastatakse töö eesmärk.. Tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkideks liigendamist). Lõpuks antakse ülevaade peamistest allikatest. Sissejuhatus kirjutatakse tavaliselt pärast sisupeatükkide valmimist, kuid selles ei tohi esitada töö tulemusi, mis kuuluvad kokkuvõttesse. Sissejuhatus on 1-2 lehekülge ega tohi olla üle 1/10 töö mahust. 3.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosas esitatakse kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järeldusteni. Töö põhiosa maht on 2-6 lehekülge ning peab koosnema vähemalt kahest peatükist. Töö põhiosas on teema käsitlus, mida liigendatakse 2- kuni 3-astmeliselt:
Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud
Kõik read tiitellehel algavad suurtähega. Tiitellehel ei panda lausete lõppu punkti ega koma töö valmimise koha ja aasta vahele. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Tiitellehel (vt Lisa 1) on tekst kirjastiilis Arial Helvetica või Times New Roman ning paksus kirjas. Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse rea keskele, v.a. juhendaja või õpetaja nimi, mis on joondatud paremale. Sõna Juhendaja või Õpetaja järel koolonit ei panda. Lõputööde tiitellehe pöördele kirjutatakse autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 2) 1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millelt algab vastav alljaotis (näidis Lisa 3). Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003: LisaV Lisa ViideRegister,
Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma: Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse nende vahele koolon (kooloni asemel saab mõelda sest): Rong ei tulnudki: Piilupart oli jälle magama jäänud. Koma pannakse ka järeldusseost märkivate sõnade järelikult, seega, niisiis, seetõttu, selle tagajärjel, selle tulemusel ette: Väljas on alles pime, seega võib edasi magada. Samuti seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on (s.o), see tähendab (st) ette: Romeo lahkus, st kohe läheb lugu traagiliseks.
jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad;
o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud. Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna. 2) põimlause osalaused üksteisest, nt See, et keegi meist ei ole ilmeksimatu, on päevaselge. Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi. Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse
Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused
· Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt;
kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.
Kusjuures viimasele viitab ka A. Kasemetsa (2004) analüüs eestlaste poliitilisest aktiivsusest .... YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 36 12 16.10.2016 Tsitaatidele viitamine · Tsitaadi eel autori nime mainitud: V. Sepa (1998, lk. 16) meelest on: "Meie avalikul sektoril on tõsised kohanemisraskused Euroopa standarditega". · Tsitaat hõlmab ühe terve lause (max u. 32 sõna): "Eesti avalikul on sektoril tõsised kohanemisraskused Euroopa standarditega" (Sepp, 1998, lk. 12). · Pikem tsitaat tekstis (üle 32 sõna ja juba mitu rida): Tekst (reavahe) See üritus [Rahvakogu] näitas väga ilmekalt kätte, kodanikeühiskonna ja arutleva demokraatia piirid
3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID Kirjalik koduülesanne (kodutöö) on õpetaja poolt antud kodus tehtav õppeülesanne, mis võib mahult olla ühest kuni mitme leheküljeni. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhen- dist, aga täpsed nõuded sisule ja vormile esitab aineõpetaja. Kodutöödel ei ole vaja vormistada tiitellehte. Töö päisesse ehk ülaossa kirjutatakse paremale üles töö autori nimi ja rühma tähis ning sellest allapoole keskele joondatult töö pealkiri. Mitmeleheküljelise töö leheküljed num- merdatakse ja lehed klammerdatakse kokku ülalt vasakult. Essee on lühike vabas vormis isikupärane kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete korrektne tõestamine ei ole kohustusli- kud. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne põhjendatud arvamus. Töö mahu annab ette
sümbolite ja kirjavahemärkide vahel oleksid õiges kohas. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad põhimõtteid koos näidetega, mida peaks arvutis kirjutades järgima. Põhjalikuma 15 ülevaate tühiku kasutamisest leiab Helika Mäekivi ja Maire Raadiku artiklist „See tühine tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Koma, punkt, koolon, semikoolon, küsimärk ja hüüumärk järgnevad sõnale (või numbrile) ilma tühikuta ja nendele järgneb tühik. Näiteid: Miks Jüri Tamm puudus? Jüri Tamm puudus, kuna oli haige. Jüri Tamm puudus: ta oli haige. Jüri puudus 3. novembril 2014. aastal. Punktile ei eelne ega järgne tühikut araabia numbritega kirjutatud kuupäevas, kellaajas ega klassinumbri ja tähe vahel. Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis.
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. Lehekülgede (v.a tiitelleht) paremas ülaservas võib olla töö või vastava peatüki pealkirjaga (või selle lühendatud kujuga) päis. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 3.4 Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Vältida tuleks selliseid töö sisust mitte midagi rääkivaid pealkirju nagu ,,Empiiriline osa" ja ,,Teoreetiline osa", isegi sissejuhatusele võib leida tabavama pealkirja. Kõigi peatükkide, sissejuhatuse, arutelu, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse
Kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, pannakse lühendisse sõnavahet märkiv punkt nt e.m.a (enne meie aega). Kogu töö ulatuses tuleb kinni pidada kõikidest kasutusele võetud terminitest ja lühenditest. Kui neid on 10 üle kahekümne, on vaja koostada lühendite ja terminite loetelu ja paigutada see sisukorra järele. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 26 õpilasele). Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleb märkida numbritega, mitte "eelmisel aastal" või "käesoleval aastal". Suurte, rohkem kui nelja tüvenumbriga arvude korral on soovitatav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul
UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte,
UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte,
a) kirjapilt ja hääldus on erinevad (nt bordeaux´lane, poe´lik) b) ei taheta rikkuda konsonantühendi õigekirja. (nt faehlmann´lik, mutt´lik, artur-kapp ´lik) 3) Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna sidekriipsu (nt riodejaneriolik, rocca-al-marelane) 4) Ainult kõige üldtarvitatavamates nimedes on võõrnimi mugandunud (nt budism, darvinism) KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE SÕNA MÄRKUS NÄIDE Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis, küsimusele mis liiki? missugune? nahkmööbel, juhtnöör ...esimene sõna on lühenenud Purskkaev, võõrkeel, inimhääl Nimisõna või omadussõna ..
(väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö) · Töö juhendaja andmed (paremal servas: teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet). · Töö tegemise koht ja aasta (all keskel). Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg.
Naaber Ema (brünett, (Võõrad pikk, , ei abivalmis) tereta) Cätlyn (Mari sõbranna) Loetelu kirjutatakse teksti teema või probleem lehe ülaservale, et see oleks kogu aeg silmade ees. Seejärel kirjutatakse võimalikult kiiresti (umb. 5 min. jooksul) märksõnadena üles kõik, mis teemaga/probleemiga seoses meenub. NÄIDE : RAHA mugavused, ehted, autod, õnn, tasakaal, armastus, sõltumatus . . . Raha võim ja võimalused Mida saab raha eest osta? mugavused
11.15) / (Runnel, 2015. 24.11.15) 3. http://www.ng.edu.ee/ , http://www.ng.edu.ee/kuningriik/ (viidatud 24.11.15) / (NG koduleht, 24.11.15) 4. Newhall, Patricia W. 2012. Language-Based Learning Disability: What to know. http://www.ldonline.org/article/56113/. (Viidatud 24.11.15) / (Newhall, 2012. 24.11.15) 5. http://www.draamateater.ee/, http://www.draamateater.ee/teatri-ajalugu (Viidatud 24.11.15) / (Draamateatri koduleht, 24.11.15) 6. Morgan, Nicky 2015. Märts, haridus. Being academic isn't enough in the modern world. http://www.telegraph.co.uk/education/educationnews/11475816/Nicky-Morgan- being-academic-isnt-enough-in-the-modern-world.html. (Viidatud 24.11.15) / (Morgan 2015. 24.11.15) 7. Järv, Risto 2005. Eesti imejutud. Eesti imejuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. http://www.academia.edu/3570260/Eesti_imemuinasjuttude_tekstid_ja_tekstuur._Arhi ivikeskne_vaatlus. (Viidatud 24.11.15) / (Järv 2005
Ära unusta, et kõik peatükis ja alapeatükid peavad lõppema peatükis olnud sisu paarilauselise lühikokkuvõttega. Valmib korrektne töö sisukord. Õpilane kirjutab tööle lõpliku sissejuhatuse ja kokkuvõtte. 5.8. Uurimistöö viimistlus Uurimistöö peab vastama talle esitatud nõuetele. TJG-s kaitstavad uurimistööd peavad vastama käesolevale juhendile. Uurimistööd kirjutades on kaval meeles pidada, et seda kirjutatakse lugejale. Seega peab kirja pandu olema mõistetav ka inimesele, kes küll tunneb valdkonda, kuid ei ole kursis konkreetse uurimisküsimusega. Kõik kasutatud alustekstid peavad töö autori enda mõtetest selgelt eristuma (vt viitamine peatükk 7.3.). Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti läbi lugeda. Soovitavalt paari päeva pärast. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. Kaitsekõne vt peatükk 10; retsensioon vt peatükk 9.
(nt.On kasulik,et teatakse üksikasju.) NOMINALISATSIOON-on nimisõnafraas,mille põhjaks on teonimi,nt. Päikesetõusmine,tubade kraamimine jne.või mõni muu deverbaalist nimisõna:Juku tulek,lapse areng.Kui nominalisatsioonis on rohkem kui 1 täiend,tuleks need lahutada(Halvem-ema majast väljumisel;Parem-ema väljumisel majast.)Vältida bürokraatlikku keelepruuki!(halvem-siin teostatakse jalanõude parandust.parem-siin parandatakse jalanõusid.) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind
aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse) - töö juhendaja(te) kutse või ametikoht, eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse paremale) - töö koostamise koht (linn) ja aasta. Tiitellehe pöördele kirjutatakse kinnitus, et töö on kirjutatud iseseisvalt ja et kõiki-
Number paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehel numbrit ei näidata. 4.2. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Saksa Gümnaasium); 14 2) töö pealkiri (suurtähtedega, soovitavalt ülejäänud tekstist suuremalt); 3) töö iseloom (seminaritöö, uurimistöö, referaat vms); 4) koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje kõrgusele ning tavaliselt lehekülje paremale serva; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje paremale serva; 6) töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe elementide lõppu punkti ei panda. Tiitellehe iga element paikneb omaette real. Koht ja aastaarv on tavaliselt samal real, kuid koma nende vahele ei panda. Tiitellehel algab iga rida suurtähega. Tiitellehe näidis:
annaabi.ee 
