Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsensuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, tsensuur, internetitsensuur, facebook, numbrid, kellelgi, arvamusi, arvavad, organisatsioonid, püüdes, vahelt, leheküljed, tarkvara, filmide, loojat, veenduma, sulgemine, vabavara, arugi, spam, levitajad, tekste, lugusid, linki, vajutama, nakatada, nakatumise, viirused, tolliamet, kuritegelik, peksmine, positiivseks, sõnavabaduse, vähesuseltehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
2010. aastal ilmus uut informatsiooni ACTA kohta mitmel korral, viimane, lõplik ACTA leping jõudis avalikkuseni 15. aprillil 2011. aastal. (2) ACTA on saanud meeletutes kogustes meediakajastust, see on olnud põhjustajaks ülemaailmsetele protestiaktsioonidele ning tänu rahva vastuseisule on suudetud lepingu jõustumine vähemalt esialgu ära hoida. ACTA teemal on sõna võtnud paljude riikide kõrged ametnikud ja poliitikud, avaldatud on väga erinevaid arvamusi ja seisukohti. ACTA-ga seotud lepingud CIPA On olnud ka teisi erinevaid internetti tsenseerivaid eelnõusid, mis valdavalt on jäänud USA piiridesse. Näiteks CIPA, ehk Children's Internet Protection Act, mis võeti Ameerikas seadusena vastu 21. detsembril 2000. aastal ning lisati põhiseadusesse 23. juunil 2003. aastal. See seadus takistab laste kokkupuutumist lehtedega, mille sisu ei ole nende ea pärast neile kohane. Nende hulka kuuluvad näiteks pornosaidid jms kohad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta omades selleks sihtgruppi, kes internetti kasutavad. Seega peetakse internetireklaami tõhusaks vahendiks oma toodete/teenuste paremaks reklaamimiseks ja müümiseks. Eesmärke, miks enda ettevõtet internetis reklaamida on mitmeid:
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................
Vabadus väljendub eelkõige kontrolli puudumises. Vabadus on hinnaline, kuid mitte kunagi absoluutne. Absoluutne ei ole ka sõnavabadus.[12] Me kaldume arvama, et sõnavabadusele kui põhiõigusele lisandub internetis õigus öelda mida tahes, kuna ütlejat pole võimalik tuvastada. Nii ongi levinud praegu, et paljud laimavad ja ütlevad halvasti kellegi kohta, mõtlemata, kuidas see võib mõjutada isikut, kelle kohta öeldakse. Sageli inimesed kasutavad ära ka anonüümsuse eelist, püüdes olla võrgusuhtluses näiteks see, kes ta tegelikult ei ole või kelle suhtes võib olla reaalses eluseelarvamusi näiteks puuetega inimesed.[1] Samuti peituvad anonüümsuse taha ka pedofiilid, kes suhtlusportaalides veenavad lapsi tegema midagi siivutut. Uuringutes on selgunud, et näiteks iga teine alaealine rootsi tütarlaps on kogenud täiskasvanute võrgutamiskatseid [5] Arvutiga seonduvad probleemid johtuvad enamasti kas info töötlusest või info kasutamisist
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arvab, et arvuteid on vaja ja ilma nendeta ei saa ja teised arvavad, et see on asi, ilma milleta saaks ka suurepäraselt hakkama. Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Minule on see teema eriti lähedane ja huvitav, kuna ise tegelen arvutitega alates 1991. aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega
1 Küberkuritegevus tõuseb järsult Eksperdid 2009. aasta Maailma Majandusfoorumil Lõuna-Sveitsis Davos' on hoiatanud, et küberkuritegevus hakkab kiirelt ja järsult tõusma. (2) Nad on loonud süsteemi, et maadelda küberkuritegelike grupeeringutega. Nad ütlevad, et online- varguste läbi kaotatakse aastas umbes 1 triljon USA dollarit, rünnakute arv kasvab kiiresti ja liiga paljud inimesed ei tea, kuidas end selle eest kaitsta. (2) Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi ,,rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem". Üks ekspert lisas, et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2) Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis: Oht nr. 1 Kuriteod See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus. Oli alguses traditsiooniline
· laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum.
Laffranque, Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia, 1999, lk. 25. 6 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kul.ee/index.php?path=0x707 Tänapäevases infoühiskonnas, kus on väga laialt levinud interneti kasutamine on autoriõiguste rikkumine omandanud hoopis uue tähenduse. Internetis on väga palju erinevaid meelelahutus- ja failide jagamise portaale aga samuti ka väga palju igapäevaseid interneti kasutajaid. Nimetatud portaalid ja laiemalt terve internet pakuvad oma kasutajatele näiliselt palju anonüümsust ning seetõttu on ka erinevate teoste (filmide, muusika, e-raamatute, arvutimängude, tarkvara jne) jagamine muutunud lihtsamaks ja kellegi autoriõiguste rikkumine on väga tavaline. Üks levinumaid autoriõiguste rikkumise vorme on nn peer to peer failivahetus, kus inimesed jagavad omavahel oma koduarvutites olevaid video-ja heliteoseid teiste samalaadsete
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
..................................................................... 12 Kas e-otsepostikampaaniale on kasulik teha eraldi maandumisleht või mitte? Palun põhjenda ....... 12 Sotsiaalne võrgustik: digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses ............. 13 Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Klienditeenindus sotsiaalsetes võrgustikes võrreldes müügi- ja turundustegevusega samades keskkondades ................................................................................................................................................. 13 Mis iseloomustab turundustegevust sotsiaalsetes võrgustikes? Mis on selle miinused ja plussid
20 Suurjaak, E. Eksamitöö ,,Tarkvara ja piraatlus" 1999. Saadaval: http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/intellektuaalse_omandi_oiguskaitse_tto3331/tto3331_minu_referaat.pd f (16.10 2012) 1) E-mail. See hõlmab eneses elektronposti kaudu arvutiprogrammide vahetamist ning müüki. Elektronposti kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse arvutiprogrammide isiklikuks kohaletoomiseks ning samuti puudub vajadus neid eraldi andmekandjatele kopeerida; 2) Internet Relay Chat (IRC). See on jututubadega sarnane suhtlusvorm Internetis, kus levitatakse ajakohast informatsiooni serverite kohta, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid sh ka arvutiprogrammide täisversioone. Tihti luuakse selliseid servereid väga lühikeseks ajaks, et vältida jälitustegevust; 3) Fail Transport protocol (FTP). Siin on tegemist eraldi kataloogidega, mis on peidetud mõne
Internetis olevate postkastide käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Nimi Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Juhendaja nimi Tartu 2012 1 ABSTRACT Tamm, H. Overview of Internet e-mail's availability, integrity and confidentiality. Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 1 table, format A4. In Estonian language. The research has been made to give a short overview about different places on Internet where people can make e-mail accounts. Keywords: student report, e-mail, availability, integrity, confidentiality. 2 SISUKORD TÄHISED JA LÜHENDID..............................................................................
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ....................................
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Eestis on selleks loodud netipolitseiniku ametikoht. Kooliõpilaste hinnangul peaks küberkiusamise vähendamiseks olema koolis enam interneti turvalisuse alaseid tunde, mis peaksid alguse saama juba nooremates klassides. Koolid peaksid õpetama sotsiaalseid oskusi, konflikti lahendamist ja harima õpilasi seadustest tulenevate piirangute osas ning edendama viisakust ka internetikeskkonnas (Kuusk, 2010). Samuti peaks noortele nii koolis kui kodus selgitama, et internet ei ole anonüümne, ja küberkiusamisest jääb asitõend koos IP aadressiga. Seega on neid lihtne uurida ja neist tuleb kohe teada anda, kas lapsevanemale või netipolitseile. Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamiseks käivitati e projekt "Targalt internetis", mida toetab Euroopa Komisjoni programm "Safer Internet" (turvalisem internet), millega on ühinenud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja Venemaa (Papp, Ü)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool VEEBIPÕHINE OSTUKESKUS Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. E-KAUBANDUS.......................................................................................................4 1.1 E-poodidel kolm põhikategooriat ................................................................................... 5 1.2 Kuidas tasuda e-poe toodete/teenuste eest................................................................... 5 1.3Sul on õigus taganeda..................................................................................................... 6 2. REGULEERIV SEADUSANDLUS..............................
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
Definitsiooni järgi sada üks protsenti sotsiaalne võrgustik. Algselt võimaldas leht isikliku profiili loomist, piltide, informatsiooni lisamist ning teiste kasutajate piltide hindamist ja kommenteerimist, samuti portaalisisest kirjade vahetamist kasutajate vahel. Hiljem lisati tasulised teenused nagu mobiilsed sõnumiteenused, mis suuremat kasumit teeniks, seniajani oli põhiline reklaami müümine. Orkut sai alguse 2004. aastal ning Facebook 2005. aastal ent jõudis laiema kasutajaskonnani ning sealhulgas Eestisse paari aasta pärast. Kõik kolm mis mainitud said, võimaldavad tasuta ilma kutseta registreerumist ning osad neist lubavad registreerida vaid teatud vanuses kasutajaid. Näiteks Orkutis ja Facebookis on vanuse alampiiriks 13 aastat. Rate.ee lubab programmiliselt registreeruda ka 6-aastastel. 2 Rate
Audentimisnõuded õigustele määratakse kindlaks, kas keegi on süsteemis admin või kasutaja Terviklikkuse nõuded - andmete mittemuutmine selle saatmise voi hoidmise protsessi ajal. Privaatuse nõuded - Käesoleva aja üks aktuaalsemaid teemasid on privaatsus kes-mida-kellegi kohta teab ja näeb. Privaatus väljendub ligipääsus teiste inimeste andmetele (mida ta ei ole soovinud kõikidele jagada), enda andmete kaitsmises, kui ka leitud andmete kellegi vastu ära kasutamises. Internet on muutnud info leidmise väga lihtsaks. Näiteks leiab Google otsimootori abiga infot pea iga inimese kohta. Vahel on see info meile meeldiv, teinekord on aga internetis kõigile nähtavale seatud salajased materjalid. Enamus infot on sinna üles pandud kellegi teise poolt. Google toob meieni kommentaarid ajalehtede, foorumite jt. keskkondadest, isikliku profiili andmed suhtlusvõrgustikes, pildid, videod. Sellest moodustub inimese uus identiteet ehk digitaalne mina või teisisõnu digijälg
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone).
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
annaabi.ee 
