Tsensuur (1)

Tsensuur internetis
Sisukord
Sissejuhatus
Alates ajast, mil internet muutus vabalt kättesaadavaks enamikule inimkonnast on selle kasutajate hulk kasvanud erakordselt kiiresti. Uuringud väidavad, et iga kuu lisandub internetti umbes 19 miljonit kasutajat. Viimaste andmete järgi on interneti kasutajate hulk ületanud 2,2 miljardi inimese piiri. (1) Need numbrid on väga suured ning kui internetis on rohkem inimesi, tekib sinna kasutajate läbi ka rohkem infot. Väga raske on kontrollida, mida inimesed üles laevad, kellega räägivad jne. Siit tekib jällegi internetisõbral küsimus, et miks peaks kellelgi üldse vaja teada olema, mida ta internetis teeb või kellega räägib?
Inimestevahelist info liikumist ja selle kontrollimist ja/või tõkestamist nimetatakse tsenseerimiseks. Tsensuuri vajaduse üle on vaieldud väga palju, on meeletult erinevaid arvamusi , kuid väga vähe leidub neid, kes arvavad , et seda üldse vaja ei oleks. Kas tsensuur on meile vajalik ning kui kõrgel tasemel peaksid riigid kontrollima interneti tsenseeritust?
Internetitsensuurist üldiselt
Internetitsensuur on üks suur keeldude ja piirangute süsteem, mida kasutatakse selleks, et tõkestada teatud info jõudmist inimesteni. See ei pruugi olla alati negatiivne, kuna tsenseeritakse ka asju, mis on muidu ebaseaduslikud. Näiteks üritatakse takistada laste sattumist täiskasvanute lehekülgedele vms. Tsenseerijaks võivad olla riiklikud ettevõtted, organisatsioonid või erafirmad ning nad püüavad saavutada seda, et teatud info inimesteni ei jõuaks. Internetis võib esineda ka veebilehtedele kirjutajate enesetsensuuri, mis avaldub teatud teemade, väljendite või väljendusviiside vältimises, püüdes mõtte otsese väljaütlemise asemel kasutada ridade vahelt ütlemist jne.(2)
Internetitsensuuri positiivsed küljed
Väga mitmed leheküljed on blokeeritud selle eesmärgiga, et takistada tasulise tarkvara , filmide, mängude jms vahetamist internetis ilma kopeerimisõigusteta. Olen ka ise pigem piraatluse vastu, kuna leian, et kui näiteks mäng meeldib, siis toeta mängu loojat ning osta see. Ka inimesed, kes laevad üles piraatmaterjale, ütlevad tavaliselt ise: “ If you like it, then buy it“
Kuid liigne lehekülgede kinnipanemine on mulle vastumeelne. Näiteks Megaupload, mis oma põhikirjas rõhutas, et inimesed, kes laevad üles materjale, peavad veenduma , et neil on nende jagamiseks kõik õigused olemas. Seega minu arvamus on see, et selle lehe sulgemine oli ülekohtune. Väga palju oli seal ka ju vabavara ja sellist failivahetust, mis oli seaduslik.
Teine positiivne asi internetitsensuuri juures on see, et alaealistel üritatakse takistada ligipääsu osadele lehtedele, näiteks pornosaidid ning samuti ei saa nad vähemasti pärisraha peale mängida hasartmänge.
Samuti on väga hea ka see, et üritatakse takistada rämpsmeili levikut. Rämpsmeili saanud kasutaja ei pruugi alati arugi saada, et see on spam , kuna nende levitajad on kavalad ning välja mõelnud erinevaid tekste ja lugusid, kuidas kasutajat suunata mõnda kirjas sisalduvat linki vajutama ning tema arvuti viirusega nakatada . Nakatumise tagajärjed võivad olla kurvad, näiteks varastavad mõned viirused paroole, kaasaarvatud panga omi, kasutajatunnuseid jne. Samuti võib olla väga tülikas pahavarast lahti saada, kuna see võib halvata kogu süsteemi ja viia arvuti pideva kokkujooksmiseni.
Neljandaks plussiks internetitsensuuris tooks välja selle, et üritatakse takistada hasartmängurlust. Ka Eesti Maksu –ja Tolliamet on ära blokeerinud sadu välismaiseid hasartmängu lehekülgi. 13. Juuni 2012 aasta seisuga on Eestis ära blokeeritud 628 panustamissaiti.(3) Samas on siiski võimalik Eestis online-mängurlusega tegeleda, näiteks Triobetis.(4)
Samuti üritatakse internetist maha võtta videosid, kus ilmneb kuritegelik tegevus, näiteks kellegi peksmine. Tõkestatakse ka näiteks lapsporno levikut ja inimkaubandust ning üritatakse kätte saada süüdi olevad isikud.
On veel mõningased asjad, mida saab lugeda positiivseks . Näiteks on see hea inimeste privaatsuse tagamiseks. Kui mitte mingit tsensuuri ei oleks, siis saaksid kõik järele vaadata teiste isikute andmeid ning siis leiduks ka neid, kes seda kurjalt ära kasutaks.
Internetitsensuuri negatiivsed küljed
Tõenäoliselt on enamik inimesi just teadlik rohkem internetitsensuuri halbadest külgedest. Jah, neid tõesti on mitmeid. Näiteks võib sellega kaasneda inimeste sõnavabaduse vähenemine, valimistel võib juhtuda, et ühte parteid tsenseeritakse ning teist mitte, see tähendab, et ühe hääl neist jõuab rahvani ja teise oma mitte. Pole vaja palju edasi mõelda ja võib juba oletada, mida selline olukord endaga kaasa võiks tuua.
Internetitsensuuri puudumisel või vähesusel on rahval võimalik oma arvamust internetis välja öelda. See on küllaltki positiivne külg, kuid väga palju on inimesi, kes lihtsalt internetis ennast välja elavad, teisi sõimavad või maha teevad. Samas kui sellist võimalust ei oleks, siis oleks näiteks erinevate ürituste planeerimine märksa aeganõudvam, kuna tuleks kõik kutsutud läbi helistada. Praegu on ju lihtne, teed Facebooki (5) lahti ning lood ürituse, teed kutsutute listi ning peale seda juba igaüks ise vaatab ja mõtleb, kas ta ka kohale ilmub. Teiseltpoolt tulevad arvamused aga väidavad, et internet on ka hea koht, kus planeerida rahutusi või muid korda rikkuvaid aktsioone. Uuring, mida alustati 2011. aastal, kui Suurbritannias toimusid noorterahutused ning mis lõppes peale Kreeka rahutusi, püüti välja selgitada, kas internetil on mingi mõju sellistele sündmustele ehk üritati aru saada, kas interneti tsenseerimisest oleks olnud kasu, et neid rahutusi ära hoida või ennetada. Selgus, et ei olnud nii negatiivset kui ka positiivset mõju. (6)
Viited.

http://royal.pingdom.com/2012/02/16/almost-8-new-internet-users-added-worldwide-every-second-infographic/

http://et.wikipedia.org/wiki/Tsensuur_internetis

http://www.emta.ee/index.php?id=27399&tpl=1049

www.triobet.ee/

www. facebook .com/

http://www.bodyspacesociety.eu/2012/04/26/would-online-censorship-be-effective-evidence-from-two-research-projects-prove-the-opposite/