Tseesium - referaat (0)

referaat
Tseesium
Sisukord
Elemendist üldiselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3
Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 3
Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 4
Leidumine looduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4
Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4
Andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5
Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 7
Allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8
Elemendist üldiselt
Tseesium , mille sümbol on Cs , on keemiline element järjekorranumbriga 55. Ta on leelismetall .
Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas.
Tseesium on metall , mida võib sulatada peopesal ja mis on sinakashalli värvusega.
Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 133.
Tseesiumil on mitmeid radioaktiivseid isotoope, mis tekivad tuumareaktorites kõrvalproduktina. Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat.
Tseesium on keemiliselt väga aktiivne.
Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal .
Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust .
Ajalugu
Metall sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris , ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal keemik Robert Wilhelm Bunsen ja füüsik Gustav Robert Kirchhoff .
Mineraali uurimisel , mis teostati enne spektraalanalüüsi meetodi avastamist, peeti sel ajal tundmatut tseesiumi kaaliumiks.Kuna kaalium on kergem tseesiumist, siis tulemuste arvutamine näitas, et umbes 7 % ainet puudus.
Uurimisel ei määratud otseselt kaaliumi hulka, vaid arvutati plaatinaühendi kaalu järgi, mille abil viidi tavaliselt kaalium üle lahustumatuks ühendiks.Nii kaalium, kui ka tseesium reageerisid plaatinaühendiga.
Mõistatuslik 7 % aine kadu pollutsiidis erutas keemikuid. Mõistatus lahendati 1860. a. pärast spektraalanalüüsi avastamist, mis näitas pollutsiidis uue metalli, tseesiumi olemasolu.
-3-
Omadused
Tseesium on kuldkollane väga pehme metall, mille tihedus normaaltingimustel on 1,88 g/cm3. Peale elavhõbeda kõige kergemini sulav metall looduses. Sulamistemperatuur on 28 Celsiuse kraadi ja keemistemperatur 671°C.
Veega reageerib plahvatades, seega säilitatakse vaakumis.
Talle on iseloomulik hea soojus - ja elektrijuhtivus.
Leidumine looduses
Looduses esinevad ainult ühenditena.Tseesiumi on looduses suhteliselt vähe - Ainult 0.00009 % maakoore aatomite üldarvust.
Tseesiumi leidub haruldases mineraalis – pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt.
Kasutamine

• fotoelemendid
  
• gammakiirguse allikas
  
• aatomikellad
  
• infrapunalambid
  
• raketikütus
  
• vaakumtehnika
  
• elektrilambid
  
• meditsiinis
  

-4-
Andmed
Aatomnumber : 55
Aatommass : 132,905
Klassifikatsioon : leelismetallid , s-elemendid
Aatomi ehitus:

• Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p6 6s1
  

• Elektronskeem : +55|2)8)18)18)8)1)
  

• Elektronite arv: 55
  

• Neutronite arv: 78
  

• Prootonite arv: 55
  

• Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, 1
  

• Kristalli struktuur: ruumikeskne , kuubiline
  

Füüsikalised omadused:

• Aatommass: 132,905
  
• Sulamistemperatuur: 28,4 °C
  
• Keemistemperatuur: 705 °C
  
• Tihedus: 1,873 g/cm3
  
• Värvus: kuldkollane
  
• Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
  
• Kõvadus Mohsi järgi: 0,2
  
• Isotoobid :
  

                     
-5-
 
Nukliid
Levimus (%)
Mass
Poolestusaeg
126Cs
0
126
1,64 minutit
129Cs
0
129
1,336 päeva
131Cs
0
131
9,69 päeva
132Cs
0
132
6,48 päeva
133Cs
100
133,905
134Cs
0
134
2,065 aastat
134mCs
0
134
2,91 tundi
135Cs
0
135
2,3 • 106 aastat
136Cs
0
136
13,16 päeva
137Cs
0
137
30,17 aastat
138Cs
0
138
32,2 minutit
139Cs
0
139
9,3 minutit
 
Keemilised omadused:

• Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,79
  
• Oksiidi tüüp: tugevaluseline
  

• Ühendid:
  

                        Fluoriidid: CsF
                        Kloriidid : CsCl
                        Bromiidid : CsBr
                        Jodiidid : CsI
                        Hüdriidid: CsH
                        Oksiidid : Cs2O, CsO2, Cs2O2
                        Sulfiidid : Cs2S
                        Seleniidid: Cs2Se
                        Telluriidid: Cs2Te
-6-
Lihtaine saamine:
Tseesiumi saamiseks ei rakendata CsCl elektrolüüsi, sest Cs lahustub sulanud tseesiumkloriidis.
Cs toodetakse metalse naatriumi ja tseesiumkloriidi sulandis toimuval asendusreaktsioonil:
                    Na + CsCl → Cs + NaCl
Eralduvad kergesti lenduvad Cs aurud, mis kondenseeritakse ja puhastatakse destilleerimisel.
Kirchoff & Bunsen
-7-
Allikad

• Google Image Search
  
• Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Tseesiu m
  
• Miksike - http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tseesium.ht m
  
• http://web.zone.ee/chemistry/Cs.ht m
  
• Neti otsingumootor
  

-8-