Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KEEMILISED ELEMENDID (0)

1 Hindamata
Punktid
KEEMILISED ELEMENDID
ELEMENT
TÄHIS
RÜHM
PERIOOD
LADINA
KEELNE
NIMETUS

AJALUGU
Vesinik
H
IA
1.
Hydrogenum
Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi.
Raud
Fe
VIIIB
4.
Ferrum
Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel .
Alumiinium
Al
IIIA
3.
Aluminium
Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt
Magneesium
Mg
IIA
3.
Magnesium
Esimesena uuris magneesiumi šotlane Joseph Black 1755.aastal
Kuld
Au
IB
6.
Aurum
Avastaja puudub, Vana- Egiptus
Hõbe
Ag
IB
5.
Argentum
Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle .
Elavhõbe
Hg
IIB
6.
Hydrargyrum
Avastati Egiptuses 1500 a. eKr.
Neoon
Ne
VIIIA
2.
-
Neooni avastasid  William Ramsay ja  Morris Travers  1898
Räni
Si
IVA
3.
Silicium
Ammu kasutusel.
Titaan
Ti
IVB
4.
Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W.
Gregor
Tina
Sn
IVA
5.
 Stannum
Arvatavasti sai tina ja tinasulamid  tuntuks meie
eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi
Vask
Cu
IB
4.
Cuprum
Kerge saadavus  maagist  ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle
Kloor
Cl
VIIA
3.
Chlorum
Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele
Meitneerium
Mt
VIIIB
7.
-
Esmakordselt saadi meitneeriumi 1982. aastal Darmstadtis
Süsinik
C
IVA
2.
Carboneum
Esmakordselt sai amorfsey räni 1824. Aastal rootslane Jöns Jacob Berzelius
Hapnik
O
VIA
2.
Oxygenum
Karl Wilhelm Scheele avastas 1772 hapniku
Heelium
He
VIIIA
1.
-
Avastati 1868.aasta päiksevarjutuse ajal
Germaanium
Gr
IVA
4.
-
Germaaniumi avastas saksa teadlane Clemens Alexander Winkler .
Kaltsium
Ca
IIA
4.
Calcium
Puhast kaltsiumi sai esmakordselt elektrolüüsil 1855.a Robert Bunsen
Fosfor
P
VA
3.
Phosphorus
Fosfori avastas Saksa  alkeemik  Hennig Brand  1669 Hamburgis
Tseesium
Cs
IA
6.
-
Esimest korda avastasid tseesiumi Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen 1861. aastal
Poloonium
Pl
VIA
6.
-
Polooniumi avastasid 1898. aastal abielupaar  Pierre ja Marie Curie
Reenium
Re
VIIB
6.
-
Reeniumi avastasid 1925. aastal sakslased  Walter Noddack, Ida Tacke ja Otto Berg  kolumbiidist
Rubiidium
Rb
IA
5.
-
Rubiidiumi koos tseesiumiga avastasid 1860. aastal saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff.
Koobalt
Co
VIIIB
4.
-
Koobalti avastas Georg Brandt  aastal 1742  Stockholmis, Rootsis.
KEEMILISED ELEMENDID #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AlexOlen12 Õppematerjali autor
Keemilised elemendid

Sarnased õppematerjalid

Keemia ajalugu kordamine
12
doc

Keemia ajalugu kordamine

4. Kes ühendas esimesena varasemad ettekujutused stiihiatest, oletades, et neid pole üks, vaid mitu? Esimesena ühendas varasemas ettekujutused stiihiatest Empedokles, tema arvas, et ühtsus koosneb 4 algelemendist ja nende kombinatsioonil tekivad uued ained. Seostas elemente 4 omaduse kombinatsioonidega: kuivus, kuumus, märgus ja külmus. Ettekujutus 4 algelemendist püsis ~18.-19. saj 5. Milliste omaduste kandjad olid elemendid ehk stiihiad Aristotelese käsitluses? Millise elemendi ehk stiihia olemasolu eeldas Aristoteles lisaks varemarvatutele? Aristotelese jaoks olid 4 elementi teatud omaduste kandjad: tuli ­ kuumus ja kuivus, õhk ­ kuumus ja märgus, vesi ­ külmus ja märgus; maa ­ külmus ja kuivus. Külm, soe ­ aktiivsed kvaliteedid; kuiv, märg ­ passiivsed kvaliteedid. Aristoteles lisas veel ühe elemendi nimega eeter, mis on ringjoonelise liikumisega seotud

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783

Keemia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun