Tseesium – Cs (0)

Tseesium – Cs
Tabelis paiknemine : Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054.
Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist.
Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina. Näiteks leidub seda haruldases mineraalis -pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt ning ka Tanco kaevanduses Bernici järve ääres.
Kasutamine: Tseesiumit kasutatakse ainult vähesel määral, kuna tseesiumit on raske ette valmistada ja tal on kõrge reaktsioonivõime.

• Peamiselt teadusuuringud
  
• Tseesiumit tarvitatakse fotoelementide silikaatsetes mineraalides ja vaakumitehnikas.
  
• Gaasiline tseesium leiab kasutamist ka niinimetatud " keraamilistes elektrilampides ".
  
• Tseesiumisooli kasutatakse meditsiinis mõnede haavandite ravimisel .
  
• Radioaktiivset tseesiumi kasutatakse laialt tööstuses.
  

Füüsikalised omadused: Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall, mille tihedus on1,904g/cm3. Tseesiumi sulamistemperatuur 28,4° C on leelismetallide seas üks madalamaid. Tseesiumit võib isegi sulatada peopesal. Metallile on iseloomulik hea soojus -ja elektrijuhtivus .
Keemilised omadused:
1)Reaktsioonid tseesiumiga toimuvad reeglina väga aktiivselt, nii süttib see kohe kokkupuutel hapnikuga ning moodustab, nagu ka kaalium ja rubiidium, hüperoksiidi: Cs+O2 => CsO2
2)Tseesium reageerib ka veega väga aktiivselt, moodustades tseesiumhüdroksiidi. See reaktsioon toimub isegi jääga −116 °C juures: 2Cs+H2O =>2CsOH+H2
3)Tseesiumi reageerimine happega : 2Cs+2HCl => 2CsCl+H2
4)Tseesiumi reageerimine soolaga : 2Cs+Zn(NO3)2 => 2Cs(NO3)+Zn
Bioloogiline tähtsus: Tseesiumit inimkehas ei esine. Peamiselt omandatakse seda toiduga, see imendub seedetraktis ning analoogiliselt kaalimuga ladestub peamiselt lihasmassis. Tseesium ei ole eriti mürgine inimesele. Siiski on mürgised tema radioaktiivsed isotoobid .
Ohtusnõuded: Tseesium süttib õhu käest spontaalselt, seepärast tuleb seda säilitada kinnises klaasampullis puhtas argoonis või vaakumis . Tugeva reaktsioonivõime tõttu reageerib tseesium veega plahvatuslikult. Tseesiumi kõrvaldamine käib nagu ka teiste leelismetallide korral, tilgutades ettevaatlikult alkoholi ning seejärel neutraliseerides.
Kaustatud kirjandus
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tseesium.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Tseesiu m
http://truck.planet.ee/keemia/