Hundi näidend (0)

00Karnevali teema:
Hunt
„Tibi ja tema probleemid“
Õpetaja:
Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: „ Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime .“ Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna - Liisa : „ Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme.“ Õpetaja: „Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole.“ Hanna-Liisa:“ Pfuff, okei , aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!“ Õpetaja: „Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa.“ Jaan: „ Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!“ Kährik: „ Arrr ... Mis te teete minu maadel ?“ Jaan: „ Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi..“ Kährik: „ Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi minna.“ Jaan: „Okei siis, tsau!“ Hulkuv kass: „Ma ju ütlesin sulle, sa tobe jänes, sa oled minu jaoks liiga imelik.“ Jänes: „Noh, sa ei peagi mu sõber olema, ma lihtsalt mõtlesin, et oleks nagu lihtsam ellu jääda koos.“ Jaan: „Tere! Kas te olete siin kandis hunti näinud?“ Jänes: „ Lõpuksss... olendid, kellega suhelda!“ Jaan:“ Ma küsisin, kas sa oled siin HUNTI näinud või MITTE!“ Jänes: „Ahh mis sa ajad? Siin metsas pole ühtegi hunti ja sa ei räägi viisakalt!“ Jaan: „ Head aega!“ Hanna-Liisa: „Te olete nagunii rõvedad, au revoir!“ Hulkuv kass: „ Need on küll jubedamad olendid, keda mina näinud olen, nii ebaviisakad!“ Rebane : „ Ja kes te olete siin jõlkumas?“ Jaan: „Lihtsad jahimehed.“ Rebane: „Teeme nii, et tee vastate mu küsimusele, ja mina ei hammusta teid tagumendist, sobib? Kuigi on imelik, et teil püsse pole.“ Hanna-Liisa ja Jaan: „Okei!“ Rebane: „Kes on see, kes kaval kui rebane ja oranz nagu apelsin?“ Jaan: „Rebane?“ Rebane: „Kust sa teadsid? Nii tark oled. Head aega siis!“ Õpetaja: „Järgmisena kohtasid mu 2 õpilast metssiga .“ Metssiga: „ Röhh, röhh, mis, te tahate, mulle süüa tuua?“ Hanna-Liisa: „ Ei, sa oled rõva, väkk!“ Metssiga: „ Ah, mine sina ka oma jutuga ! Ma läen otsin süüa. Hääd aega!“ Ilves: „ Kas te proovite minu piirist üle minna?“ Jaan: „Eiii... Me otsime hunti siit metsast. Ega sa ei tea midagi?“ Ilves: „ Ei tea! Nüüd palun lubage mul unne jääda. Ma ei jõua teiega taielda, ma olen väsinud.“ Hanna-Liisa ja Jaan: „Head aega!“ Karu: „ Rarrrr!Kas te tahate proovida neid tikreid mis ma just korjasin?“ Hanna-Liisa: „Okei.. Ma võtaks mõned.“ Karu: „ Nii tore, et mul ka kord külalisi on.“ Hanna-Liisa: „ Kuule , kui su tikrid nii head on karu. Kas sa mulle oma kasukat ei tahaks laenata? Mul olekski vaja sõbrantsidele näidata midagi uut! „ Karu: „Oi ei!Nüüd palun minge ära! Ma kardan poegade pärast! Ma pean tagasi urgu minema!“ Jaan: „Goodbye! Oeh, tähendab, head aega!“ Õpetaja: „Metsas käisid imelikud põksimis hääled.- Põkk-põkk, põkk, põkk-põkk-põkk.“ Kägu: „Põkk-põkk. Kas te näete seda puud, kuhu on peale kirjutatud: Made in china ?“ Hanna-Liisa: „ Ähh, mida, mina ei näe siin pimedas midagi.“ Kägu: „Mina lähen enda puusse. Ma olen solvunud. Head aega!“ Hanna-Liisa: „Nii imelik lind. Mis lind see oligi?“ Jaan: „ Ei ole vaja teada enam.“ Õpetaja: „Nüüd leidsid Hanna-Liisa ja Jaan ennast mägra juurest.“ Mäger: „ Oeh, tere, ka, noorrahvas! Kuis elu käib eksisite ära või? Kuidas ma võin abiks olla?“ Jaan: „ Kas sina, mägraisand, oled näinud siin hunti? Meil on vaja üks üles leida.“ Mäger: „ Ma kuulsin mingeid hirmsaid hääli ida poolt. Vist mingi võitlus. Võite vaadata, äkki sealt leiate enda hundi.“ Jaan: „Aitäh! Me lähme kohe vaatama!“ Mäger: „ Head aega! Oeh, mu selg valutab.“ Õpetaja: „Nad läksid vaatame ida poole. Nad nägid hunti ja põtra võitlemas.“ Põder: „ Noh hunt, oled näljane jah? Kohe saad enda kõhu täis suure valuga .“ Hunt: „ Ma olen jah näljane, pole 5 päeva midagi söönud ja üks põder kuluks küll ära!“ Õpetaja: „ Nad hakkasid võitlema, löögid käpade ja muu jäsemetega ajasid nad lõpuks mõlemad uimaseks. Metskits jõudis just kohale. Metskits: „Peeter, näita sellele hundile koht kätte.“ Õpetaja: „ Hundil ja põdral hakkas kõdi, miski oli neile karva nihelenud.“ Kaera-jaani tantsivad rotid : „Meie, rotid, oleme kuulsad , toome kirpe, muud halba ja ka täiasid!“ Plõks- plõks. Jaan: „ Saime pildi kätte!“ Hanna-Liisa: „ Jess !“ Jaan: „ Hei, hunt, rahune maha, tule minuga kaasa ja me anname sulle süüa! Meil on pidu käimas praegu. Tulge ka!“ Hunt, metskits ja põder: „Olgu. Me tuleme“ Hanna-Liisa:“ Lähme nüüd kõik peole ! Jee!“ Õpetaja: „ Pidu hakkas pihta, hunt sai süüa, Jaan ja Hanna-Liisaleppisid ära, rotid pesid end pisikutest puhtaks ning kõik loomad tulid lavale ja hakkasid DJ muusika peale tantsima.“
Au revoir! – prantsuse keeles: Head aega!