Dialoog kooli ja õppimise kohta (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Kelleks saada

Minu amet on praegust koolis käia ja kool ära vaja lõpetada, praegust olen ma lihtsalt üks õpilane ja see ongi minu amet, õpilase amet ei olegi nii lihtne, et käid lihtsalt koolis. Koolis käimine on ka väga raske tegevus, mõnel isegi pole töö ka nii raske kui meil õpilastel kes koolis käivad. Istuvad oma kontorites ,kirjutavad mingeid allkirju ja nii edasi, neid nimetatakse kontorirottideks .Aga õpilased see eest tulevad kooli, on ära pikad päevad istuvad tundides ,kuulavad ,õpivad, ei olegi nii kerge, võrreldes sellega, mis ametid paljudel on ja mis tööd teevad, istuvad oma kabinetis, soendavad tagumiku ja vahivad lakke või siis näitavad et teevad tööd ja kritseldavad nii sama paberi peale, see amet on lihtsalt paljudele sülle langenud, kes on rikkad võsukesed, need inimesed ei teagi mis asi see amet õieti tähendab, see amet lihtsalt neile sülle visatud,

Eesti keel

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

(Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun OSVALD (rõõmsalt Rolandile): Lased sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! karda

Kirjandus

110

doc

Ristumine peateega

LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii väga... OSVALD: Mina räägin ju "sina". Ma olen sulle algusest peale "sina" ütelnud! Kas sa nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke! LAURA: (paus) Ma vabandan, aga siin on mingi arusaamatus. Midagi on väga valesti. OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi on. Ei ole tähtis, kas valesti või õieti. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. Istume laua taha. Istu kuhu meeldib, minul siin oma kindlat kohta ei ole, - noh, nagu mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. LAURA: Miks te Rolandisse niimoodi suhtute? OSVALD: Kas Roland oli see noormees, kes sinuga kaasas oli? LAURA: Jah. OSVALD: Ma ei oskaks temaga midagi peale hakata. LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama

Kultuur

67

doc

Ashilevi, Portselansuits

juurde tagasi tõi. Ma tahtsin ainult kodu näha enne, kui ma oma kadumisjalutuskäigule asusin. Aga see oli minu veemälu ja elementaarne idiootsus, mis mind siia jätsid. Ma oleksin pidanud sind vaatama, ütlema head aega ja lahkuma. Nüüd me oleme isegi rohkem õnnetud, kui varem. Sina arvad, et ma olen aru kaotanud ja mina pean jälgima, kuidas sa haihtud. KASSINI-KIOKO Kuhu sa minna kavatsesid? IKE Kõrbe võib-olla. Kaugele ja tundmatusse kohta, pidepunktidest väljapoole. Mul oli mitu romantilist ettekujutust, kuidas see mu viimane retk välja oleks võinud kujuneda. KASSINI-KIOKO Miks ta uuesti minu järele tuli? Sellepärast, et sa siia jäid? IKE Jah.  52 KASSINI-KIOKO Miks sa siis siia jäid, Ike? IKE Sest ma armastan sind. KASSINI-KIOKO

Teater

14

docx

Kroonu onu tammispääl

PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga küla vahel ringi sõita ja bensu kulutada. Arvate, et ma pole tähele pannud, kuidas teile kõik tuled öösel tubades põlevad. Ei saa isegi magama jääda õhtul, kuna teie maja kiirgab nagu tõrvik. Ning kes käsib vana Jõepära Madist sind koolitada ja raha välja pilduda! Kuhu niisugune kehva mehe poeg oma koolitamisega ja ninatarkusega läheb? AADU: Noh, Metsa-onu pani oma tütrekese Elsa ka kooli. PRIIDU: Oh sind ninatarka ! Kas sina tahad sedasama olla, mis minu Elsa on? Aadu, tule siia! Külanaised räägivad, et sa kiidad mu Elsat küla peal ning lubanud olla terve suve ilma internetita , kui sa Elsaga kolm sõna rääkida võiksid. Kas seesugune jutt on õige, Aadu? Ütle nüüd, kas need jutud sinu oma tehtud? AADU:(häbelikult) Mis ma nüüd ütlen või olen. .. Mõnikord saab mõndagi purjus peaga räägitud, ega Metsa-onu seda pahaks pane?

Teater

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd. 3 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud vastustele järgnes punktiir kuhu võis kirjutada paari lausega enda mõtteid või kommentaare. Sihtgrupiks olid põhikooli seitsmendate klasside ja gümnaasiumi õpilased

Uurimistöö

2

pdf

Eesmärgista enda edasiõppimine

seda oma kogemuste, võimete ja muude eeldustega, et jõuda sobivate Töötamine tänapäeva maailmas nõuab head keelteoskust. Lisaks ema- valikuteni, võtta vastu otsuseid. Niimoodi tegutsedes küpsed iseseisvalt keelele peaks gümnaasiumiharidusega noor inimene nii sõnas kui kirjas - olles valinud mingi huvitava eriala või õppesuuna, hakkad õppimise valdama ka ühte, veel parem kahte levinud võõrkeelt. Näiteks, sea endale käigus aru saama, et see sulle ikkagi hästi ei sobi. Vaatamata sellele konkreetne eesmärk: gümnaasiumi lõpetamisel oskan inglise(saksa, veendumusele jätkad õpinguid ,,võiduka" lõpuni, selle asemel, et võtta prantsuse, vene või muud) keelt ­ saan aru mulle esitatavatest aega tõsiseks aru pidamiseks ning järele mõtlemiseks, parema lahenduse

Karjääriõpetus

6

doc

Dialoog autos

Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav ­ Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? ­ küsis noor inimene. - Mind ­ Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? ­ huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei te

Vene keel

Kommentaarid (1)