Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu". TEATRI MEESKOND · Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen · Koosseisulise lavastajana töötavad hetkel Linnateatris Jaanus Rohumaa (alates 1992) ning Eva Klemets ja Mart Koldits (alates 2004) · Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 25 näitlejat, 3 lavastajat ning peakunstnik, kuid Linnateater on end avanud külalistele nii Eestist kui ka välismaalt.
Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19 sajandi II poolel see muutus; ta müüs oma teoseid kirjastajale ning teatrid maksid talle kindlaid summasid.
,,Pähklipureja" Pjotor Tsaikovski Minu jaoks pakkus see etendus palju uut ja huvitavat, kuna ma ei ole kunagi varem "Pähklipurejat" näinud ning sammuti pole ma ka käinud kinos balletti vaatamas. Üldse on minu kokkupuude ballettiga olnud väga minimaalne ja ma olen õnnelik, et mul oli võimalus seda natuke suurendada, vaadates ära ühe klassikalise ballettietenduse Moskva Suure Teatri balletti truppi esitluses. Etendus meeldis mulle väga, terve etendus oli huvitav ja kaasahaarav. Lavastus isegi ületas mu ootusi, enne arvasin, et kui põnev see tantsimine ikka olla saab, aga tegelikult oli balletti vaatamine väga huvitav ja pakkus kuhjaga elamusi. Balletti sisust oli kerge arusaada kuna olime eelnevalt sisu kokkuvõttet lugenud. Kahjuks oli sisukokkuvõttes ära räägitud ka lõppu üllatusmoment (kui selgub, et Marie nägi tegelikult und)
selleks teda ka ette. Kaie oli väga tagasihoidlik, alalhoidlik, vaikne ja varasemas nooruses ka küllaltki naiivne. Esimest korda käis see tüdruk välismaal alles 87. aastal ja see toimus Pissetskaja trupiga Hispaaniasse. Partnerid, kellega ta tantsinud, on näiteks Juri Jekimov, Tiit Härm, Viktor Barõkin, Oliver Matz, Vjatseslav Gordejev, Viesturs Jansons, Sergei Bassalajev jpt. Aissketskaja trupis reisis ta mööda Hispaaniat, peale seda kutsus aga Vassiljev teda enda truppi, kellega koos käis ta kaks korda Ameerikas ning Prantsusmaal. Väga palju reisis ta Vjatseslav Gordejevi trupiga mööda Saksamaad, Inglismaad, Austriat, Hollandit, Belgiat ja Itaaliat. Ta on tantsinud ,,Luikede järve", ,,Tuhkatriinut", ,,Carmeni", ,,Giselli", ,,Don Quiote", ,,Kleopatra", ,,Romeo ja Julia", ,,Uinuv kaunitar", ,,Tuleingel", ,,Pulmareis", Anna Karenina" jpt. Kaie Kõrb on väga tihedalt seotud teatriga ,,Estonia", kuna peale Balletikooli
isandate poolt lubatud kabuki esinemistega. Kabukis olid algselt seksuaalseid elemente ja kabukiga seostati mitmeid skandaale. Pärast prostituudide lavakeelu kehtestamist ilmus selline kabuki vorm nagu wakashu, mida esitati truppide poolt, mis koosnesid noortest poistest. Need poisid olid vanuseliselt 12. kuni 15. aastased. Shoguni Iemitsu valitsemisajal oli wakashu tema kaitse all ja ta isegi kutsus oma lõbustamiseks wakashu truppi poisse oma lossi. Wakashu truppi juhiks oli Kanzaburo. Shogun Iemitsu surmaga 1652. aastal tema võimule saanud pärija keelustas wakashi seoses sellega toimunud mitmete skandaalidega, kus näiteks isegi üks daimyo isanda naine ja wakashi truppi ühe liige tegid topeltenestappu. Nii naiste kui ka wakashi kabuki keelustamisega arenes viimasest välja meeste ehk yaro kabuki, kus seksuaalsed elemendid kaotati. 17. kuni 18sajandini Edo muutus kultuurilise tegevuse kõrgpunktiks, kus isegi samuraid
Kahekümne ühe aastaselt oli William juba suure perekonna pea. Ta kandis nende eest hoolt terve oma elu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane. Enne enese tõelist sidumist teatriga tutvus ta ka rändtruppidega. 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain`s Men (1603. aastast King`s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele. Etenduste sissetulekud jagati omavahel võrdselt. Peale omandi ühendas neid ka loomingulise püüdluse ühtsus. Trupp eksisteeris kakskümmend aastat. 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. 4. mail 1597
Kahekümne ühe aastaselt oli William juba suure perekonna pea. Ta kandis nende eest hoolt terve oma elu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane. Enne enese tõelist sidumist teatriga tutvus ta ka rändtruppidega. 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain`s Men (1603. aastast King`s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele. Etenduste sissetulekud jagati omavahel võrdselt. Peale omandi ühendas neid ka loomingulise püüdluse ühtsus. Trupp eksisteeris kakskümmend aastat. 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. 4. mail 1597
Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. 1614. aastal toimus ränk tulekahju ja hakkasid levima jutud tema suguvõsa kohta. Shakespeare`i tervis oli halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal leidis oma viimse puhkepaiga Shakespeare kõrval tema naine. kose 2011 Teater 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain`s Men (1603. aastast King`s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele.Trupp eksisteeris kakskümmend aastat. 1599. aastal panid kõik trupi näitlejad rahad kokku ja ehitasid uue teatrihoone. Uuele teatrile pandi nimeks ,,Gloobus" (,,The Globe"). See paiknes Thamesi parempoolsel kaldal. 1599/1600 oli hoone valmis Etendusid kolm Shakespeare`i näidendit: tragöödia ,,Julius Caesar" ja komöödiad ,,Nagu teile meeldib" ja ,,Kaheteistkümnes öö". 1608
Molière Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin; 15. jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. 4 Minu arvamus 23
Käisin Eesti Draamateatris vaatamas Moliere näidendit “Tartuffe“. Toimus see draamateatri suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Moliere „Tartuffe“ (1664 – 1669) on Moliere’i skandaalseim näidend. Moliere sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja
· 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith. Laste nimedel on kindlasti mingisugune seotus Shakespeare`i teoste ,,Hamleti" ja ,,Juuditiga". · Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane. · Enne enese tõelist sidumist teatriga tutvus ta ka rändtruppidega. 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain`s Men truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele. Etenduste sissetulekud jagati omavahel võrdselt. · 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. · Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. See oli
1585. a. lahkus Shakespeare vaesena kodust ja jõudis Londonisse, kus lootis parandada perekonna elujärge. London oli Inglismaa suurim asula oma 200 000 elanikuga. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn ning ajastu üks kultuursemaid Euroopas, kus armastatuimaks meelelahutuseks oli teater. Linnas oli Shakespeare tegevuse alguse ajal 4 spetsiaalselt etenduste andmiseks ettenähtud hoonet. 1594.a. asus Shakespeare ,,Lordkammerhärra teenrite" truppi. Etenduse sissetulekud jagati omavahel. Trupp eksisteeris 20 aastat. 1594-1598 kirjutas Shakespeare 13 näidendit, keskmiselt 2 tükki aastas. 1595-96 elas Shakespeare arvatavasti koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas, hiljem saatis ta naise ja lapsed tagasi Stratfordi ja asus ise elama Londoni eeslinna, mitte kaugele Londoni sillast. Seal oli ta kuni 1598. aastani. Shakespeare'i sissetulekute suurust mõjutas ka kuulumine trupi omanike hulka. Shakespeare
juhiks. Sellel ametikohal ei saanud ta aga jätkata kuigi kaua, sest peagi suleti teater seoses poliitiliste intriigidega ja kommunistliku liikumise vastu suunatud riiklike sanktsioonidega. Tartu Töölisteatri perioodil kujunesid Irdi poliitilised vaated lõplikult välja toetada tööliste liikumist ning tol ajal keelatud Kommunisliku partei tegutsemist. Pärast Tartu Töölisteatri sulgemist proovis Ird leida tööd "Vanemuises", kuid poliitilise mineviku tõttu teda koosseisulisse truppi ei võetud, vaid võeti "punktialuseliseks" ning lisakohaga ka koori. Kaarel Ird ja Vanemuine Aastal 1940, päev peale juunipööret korraldasid Ird ja August Pring Vanemuise Seltsi ülevõtmise aktsiooni: ''Astusime koos Töölisteatri tegevusjuhi August Pringiga Vanemuise Seltsi asjaajaja härra Reisneri kabinetti, kaasas Tartu Ametiühingute Keskliidu volitus kogu Vanemuise asjaajamine Reisnerilt ja Vanemuise Seltsilt ülevõtta.''
peale mõtlema. Ta luges palju kaasaegset prantsuse ja hispaania kirjandust, jätkas ka ladinakeelse kirjavara lugemist ning sai tänu sellele hea humanitaarhariduse. 1643. aastal viis teatriinnustus Molière'i oma teatritrupi asutamiseni, mille nimeks sai L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater). Tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'ile lisaks lavapartnerile ka sõbratar. Kahjuks ei saatnud truppi edu. Teater laostus ja suleti, Molière pandi mõneks päevaks võlavanglasse. Seejärel hülgas Moliére oma seisuse. Koos L´Illustre Théâtre trupi riismetega astus Molière ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell'arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga. Nende aastatega
Sajandi keskpaigas tuli aga Richard Wagner oma ooperireformiga, mis parandas ooperi seisu Kaks teatri tüüpi a) Õukonnateater b) Linnateater Õukonnateater Finantseeris õukond Publikuks oli õukond, kuid sajandi teisel poolel publik laienes Linnateater Kujunes välja 18. saj lõpus Selle asutamine oli seotud keskklassiga Algul hakkasid seda finantseerima teatrihuvilised hiljem ka linn Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatri seltsi ning kutsusid direktori Direktor koostas teatri truppi Algul olid sega trupid Sajandi jooksul trupid eristusid ja see tõi kaasa ooperi etendute taseme tõusu Mitmezanriline (sõnateater, ooper, operett ja ballett) Carl Maria von Weber (1786- 1826) Oli saksa helilooja, dirigent, pianist Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi rajajaid. Ooperid ,,Nõidkütt", ,,Euryanthe ja Oberon" Orkestri- ja kammerteosed. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis Saksa helilooja, dirigent, ooperiautor ja ooperiuuendaja
Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus". · 18,saj kultuuri keskus oli Riias. Tallinna vaimuelu keskus oli Akadeemiline Gümnaasium. Esimese teatri truppi asutas August Kotzebue. Rahva haridus · Põhjasõda andis tagasilöögi haridusele. Koolide arv vähenes. Haridust püüdsid edendada vaid vähesed kooliõp. 1765.a Liivimaa maapäevadel võeti vastu kooli korraldus kava ehk Browne kooli korraldus. 1739.a Ilmus Eesti keelne piibel. Selle tõlkis eesti keelde Jüri kirikuõp. Anton Thor Helle.
Vanaisa armastas teatrit. Moliere'il oli korralik haridus, õppis juristiks, harrastas teatrit. Commedia dell'arte. Moliere põrus oma tragöödiatega nign reisis seejärel Prantsusmaal ringi, etendas oma näidendeid lihtrahvale, aadlikele. Ta edu tuli 36-aastaselt, absolutismi ajal. TA oli kuninga kaitse all, kuningas Louis XIV andis talle oma teatri. Palju edu saavutas ,,Tartuffe". Moliere kutsus oma truppi Madeleine Bejard'i kelle tütrega Moliere ise ka hiljem abiellus. See tekitas suurt negatiivset furoori. Näidend ,,Don Juan" räägib südametemurdjast don Juanist, kes ei taha kohe üldse elada tolle aja normaalset ja kõlbelist elu, olles truu vaid ühele naisele. Tema leiab, et miks peaksid kõik teised naised siis tema armastusest ilma jääma. Tal on ustav teener Sganarelle, kes ei nõustu
see riigi enim arenenud piirkond. Viimast seika silmas pidades nimetavad buenosaireslased end ise porteños (e. sadamaelanikud) ... Muuseume ja kultuuriasutusi on Buenos Aireses sadu. Eriti heal järjel paistab olevat teatrikultuur, sealhulgas vabaõhu- ja tänavaetenduste tava (Teatro Caminito). Maailmakuulsaist teatreist olgu mainitud vähemalt pompöösne ooper - Teatro Colon ja 11-korruseline teatrimaja San Martin, kus töötab kolm omaette truppi. Argentinaski on täes elujõus Ladina- Ameerikale omane karnevalikultuur. Buenos Airese elanikud ise väidavad, et nende karneval on Rio oma järel maailma parim. Siin armastatakse uhkeid ja säravaid kostüüme ja ööklubitaolist glamuuri. Ühegi porteno eneseuhkus ei luba end riietada naerväärsesse, näiteks klouni või ahvi kesta. Kogu rahvapidu on piinliku hoolega ette valmistatud, nii et ei mingit juhuslikku või sihitut tänavail tunglemist.
Jean-Bapiste Poquelin:(moliere):Klassitsistliku draama suurim esindaja.Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest.Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Molière pandi võlavanglasse.Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid
Iga vaatajate grupp istus eraldi. Aukülalised istusid esimeses reas. Näitlejaid, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Mehed mängisid ära ka kõik naiste osad. Teatri tegemine oli kallis lõbu. Tavaliselt määrasid linnaametnikud mõne jõuka sponsori, kes aitas kanda etenduse kulutused. Esimestes näidendites kasutati üht näitlejat ja 12- kuni 15-liikmelist lauljate ja tantsijate truppi, mida nimetati kooriks. Hilisemates näidendites oli rohkem rolle ning lavastustes jagati need kolme näitleja vahel. Koori peamiseks ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida. NÄITLEJA- oli au sees. Võisid olla kõrgetes riigiametites. Protagonist- esinäitleja. Tema valis ise teise ja kolmanda näitleja. Ajapikku hakati valima parimat protagonisti. Võis võita ka võistlusel kolmandaks jäänud näidendi näitleja. Igas triloogia osas mängis eri protagonist.
ARST VASTU TAHTMIST Moliere alias Jean-Baptiste Poquelin sündis 1622 Pariisis ning suri samas linnas olles vaid 51aastane. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Sealtpeale on Moliere´i looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa
Just Olbrei andis Estonia balletitrupile isikupärase näo XX sajandi esimesel poolel. Lavale tulid Adami „Giselle” (1926), Tšaikovski „Pähklipureja” (1936) ja „Luikede järv” (1940), Glieri „Punane moon” (1939), esimene eesti algupärane ballett , Tubina „Kratt” (1944) jt. Teise maailmasõja keerises põgenesid Eestist mitmed naissolistid ja ballettmeister Rahel Olbrei, õnneks säilis trupi tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku Koreograafiakooli (praegu Tallinna Balletikool). Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu. 1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris
alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894. aastal valiti Estonia seltsile uus juhatus ja üüriti maja Väike-Tartu maanteel (nn vana Estonia). Järgnevatel aastatel tuleb truppi uusi jõude: Betty Jõggis (Kuuskemaa), Paul Pinna, Theodor Altermann, Netty Adler (Pinna). Veel amatöörteatrina teenis Estonia trupp tunnustust Gorki "Põhjas" lavastusega nii Eestis kui välismaal. Sealt kujunes välja tuumik, mis muutusiki 1906. aastal kutseliseks. Kutselise Estonia avalavastuseks oli Mait Metsanurga "Päikese tõusul". 1913. aasta augustis avati uus hoone Tallinnas. 10. Karl Menning lavastaja ja Vanemuise teatri juhina.
Kuid lõpuks peab konkreetne trupp asja laval toimima panema. Selles suhtes tuleb Vanemuise väikest, aga väga rahvusvahelist tantsumeeskonda tunnustada. Jah, etendust veavad kvaliteedimärgiga Vanemuise esitantsijad, kuid tegemist pole klassikakaanoneid järgiva lavastusega, mis toetuks peamiselt staaride sooritustele ja ülejäänutelt polekski suurt midagi oodata. Kokkuharjutanud trupp Vastupidi, see konkreetne ,,Casanova" haarab kogu truppi ja nõuab õnnestumiseks ühist sujuvat pingutust. Selles mõttes on tulnud lavastus Tartu kutselise tantsutrupi jaoks nähtavasti õnnelikul ajal: laval on ühtne, kokkuharjutanud ja sulanud trupp. Kui veel mõni aeg tagasi võis mõnest lavastusest midagi muud välja paista, siis enam mitte. Tiim töötas ja pole vähe öelda, et see mängis etendusele osaks saanud häälekalt ja siiralt tunnustavas vastuvõtus suurimat osa.
Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22). olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. 1922 - 23. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J
olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek
) Vaimukas orkestratsioon, kus oluline roll löökpillidel. Teine Adèsi oluline ooper on suurejooneline „Torm“ (2004) Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996. – „Esimene keiser“ (2006) oli loodud Placido Domingo õhutusel ning ühendab hiina
aasta hooaeg Pariisis oli suure eduga. Sel ajal nähti M. Fokini uusi ballette: "Seherezadet" N. Rimski Korsakovi muusikale, "Karnevali" Schumanni ja mitme teise helilooja muusikale, I. Stravinski "Tulilindu". Prantslased nägid ka oma balletti, mis neil oli unustusse vajunud, kuid Venemaal hoolikalt säilitatud: A. Adami "Gisselle´i". 1910. vene hooajal avanes kogu säras Tamara Karsavina anne, kes asendas Anna Pavlovat. Djagilevi trupp hakkas üha enam teisenema, sest Djagilev täiendas truppi järjest välismaa tantsijatega, jättes vene tantsijad kõrvale. 2.2 "Vene hooaegade" mõju Euroopa balleti arengule Vene balleti ideed mõjutasid välismaa balleti arengusuundi. Näiteks R. Rolland ja A. Rodin tunnistasid hiljem, et ,,Vene hooajad" olid nende elu silmapaistvamateks sündmusteks. Vene balletikunstist sai etalon, mille järgi püüti joonduda. Vene tantsukool, repertuaar, tantsijad, balletipedagoogid, kunstnikud, muusikud, kriitikud said
Ühel päeval võeti ,,teatri" hoone koost lahti ja veeti teisele platsile. Uuele teatrile pandi nimeks ,,Gloobus" (,,The Globe"). See paiknes Thamesi parempoolsel kaldal. 1599/1600 oli hoone valmis esimesteks etteasteteks. Etendusid kolm Shakespeare`i näidendit: tragöödia ,,Julius Caesar" ja komöödiad ,,Nagu teile meeldib" ja ,,Kaheteistkümnes öö". 1608. aastast alates mängiti Shakespeare´i teoseid ka talle endale kuuluvas teatris ,,Blackfiarsis". See tagas kõigile truppi kuuluvatele liikmetele lisateenistuse. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt sünnilinnas Stratfordis. Ta suri 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 5 Shakespeare'i hauale on kirjutatud järgmine hauakiri, mis oletatavalt on ta enda kirjutatud: Good friend, for Jesus' sake forbear, To dig the dust enclosed here. Blest be the man that spares these stones, But cursed be he that moves my bones.
Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud. Teine viis majanduslikku kitsikust vähendada oli see, et - 1925 asut Töölisteater, millel puudus teater ja polnud oma truppi, aga sai (miljon marka) toetust. Asutajate hulgas palju draamastuudiolasi. Hakati oma etendusi müüma lavastuskulude ja näitlejate palga eest. Töölisteatri etteotsa draamastuudiolane Priit Põldroos. Trupp siis peamiselt draamateatrist. Üks silmapaistvamaid müüduid etendusi oli Lauteri 1927 lavastatud Faiko „Õpetaja Bubus“, kus nimiosas Kalmet, mille eest teda kiideti. 1925/26 2. hooaeg tagasi realismi tagasi Engelbergi lavastatud Mohri komöödia „Improvisatsioonid
tehnilise külje eest hoolitseda ka assistent ehk lavastusjuht. Vastutus konkreetse tüki eest lasus aga lavastajal, kes tihti oli kutsutud teatrisse väljaspoolt. See sootuks keerulisem tööjaotus lubab rääkida uuest staadiumist rezissuuri arengus. Kui varem täitis trupi direktor ühtlasi ka lavastaja funktsiooni, siis nüüd kujutab lavastamine endast juba iseseisvat tegevusala. Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima. Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima,
esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 19191920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel
1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 19191920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis,
23. märtsist 6. juunini 1990 toimus kümnest kontserdist koosnev Onu Bella ja Vennaskonna turnee, mida omavahel hakati nimetama Kuldhamba ajastuks, kuna turnee mänedzheril Jaan Vaagil olid kõik hambad kullast. Kontserdid toimusid Kohtla-Nõmmel, Koerus, Rakveres, Jänedal, Järvakandis, Nõmmel, Haabsalus, Lihulas, Emmastes ja Tallinnas. Peale Onu Bella ja Vennaskonna kuulusid truppi veel striptiisitar Maria, kes ennast igal kontserdil alasti võttis. Perv, P. "Vennaskonna ajalugu" http://www.tm.ee/vennaskond/ajalugu1.htm Koperatiiv "Kuldnokk" üllitas kodumaise punkmuusika esimesed kassetid, J.M.K.E. sõlmis esimese Eesti bändina plaadilepingu välismaal ja saavutas Soomes ülisuure populaarsuse, Vennaskonnal ilmus kassett "Ltn. Schmidti pojad" (1991). Alguse said bändid Ave Luna, The Un Concern, 90-ndate alguse tõeline rahva lemmik Onu Bella ja
näiteid lavastustest. Reziioskusi kogus Unt Kaareln Irdi assistendina, kuid olulisemaks sai koostöö Hermaküla ja Toomingaga. Koos nendega kuulus U 60 70 legendaarse teatrimurrangu tuumikusse. Ta oli Hermaküla trupi liige ideede genereerija ja otsingute osaline. Tartu-aeg lõppes Undil dramaatiliselt ning ta lahkus sealt. Esimesed 10 aastat töötas Unt peamiselt väikeses mõõtkavas: eelistas väikest lava, väikest truppi ja lühikesi etendusi. Tema isikliku repertuaari dominandiks oli algusest peale klassika. Eesti klassikutest olid talle kõige lähedasemad Tammsaare ja Luts, nad jõid olulisteks ka hiljem. Maailmaklassikast huvitasid teda 19 sajandi romantikud. Ta lahendas kirjanduse ja teatri vahel kõikumise viimase kasuks, samas ta ei loobunud kirjanduslikust tööst. Teater oli tema jaoks iseseisev kunstiala, mis ei tulene kirjandusest. Ta
täismõõduline süzee ja kuidas seda mängida. Huvitav oli see, et antiiksüzeedes paljud stseenid kattusid sellega, mida mängisid mistroonid väljakustseenides. Paljud tegelasid tüpoloogiliselt kordusid. Commedia erudite sobiv, kuna said siseneda endana, maski vahetamata, sobiv skeem. Eruditas ka selliseid tegelasi, keda ei tundnud, nt noored armujad, neid väljakunäitlejad ei mänginud. See hakkab mängima keskset rolli. 8-10 inimest hakkasid moodustama täismõõdulist truppi, mis ei pidanud enam olema ripatsiks pidustuste juures. Emantsipeerusid karnevalist, muutusid pidevaks ja töötasid aastaringselt. See oli professionaalsuse tunnuseks. Toimus ka maskide stabiliseerumine. Valiti välja kõige õnnestunumad maskid ja jooned, need fikseeriti. Tegelaskond kujunes välja nagu hiljem dell'artel. 22. Commedia dell'arte tekkimine ja põhilised maskid Itaallased olid need, kes leiutasid portaaliga lava. Portaal lava jaoks nagu raam pildi jaoks täidav
Kujutas see endast (algselt polnud ehitatud teatrisaaliks vaid ballimängusaaliks populaarne mäng omal ajal, kitsad ja pikad teatri tegemiseks ebamugavad saalid) 1634. aastani oli see Pariisi ainus teatrisaal. Siis avati Marais' teater. HB'ga seotud tegelane Alexandre Hardy (1570-1642), kes oli tegelikult näitleja trupis, mis 1559. aastal sõlmis Hotel de Burgogne'ga lepingu. Issanda Vennaskond üüris seda saali välja. Hardy oli näitleja kui ka dramaturg, varustas oma truppi liturgiaga/repertuaariseda. Näidendeid kulus neil suur hulk. Kõike käepärast materjali kasutas. Polnud tähtis kust aines tuli, põhiline, et suutis kiiresti kirjutada, eluajal umbes 700 näidendit. Mõned nendest näidenditest mõeldud mitmeks päevaks ettekandmiseks. Hardy oli kultuurne käsitööline, tema näidendid said tulevase Prantsuse teatri aluseks. Pierre Corneille (1606-1684) tema erinevus Hardy'st oli, et ta oli professionaalne
Tallinnas alustas 1784. aastal tegevust asjaarmastajate näitetrupp August von Kotzebue (Lisa 8) juhatusel. Weimarist pärit 22-aastasel Kotzebuel olid Tallinna saabudes juba seljataga juuraõpingud ning edukas aasta Peterburis. Tallinnas tõusis ta peagi kubermangumagistraadi tsiviildepartemangu presidendiks, mida Kotzebue ise võttis kui sinekuuri, mis võimaldas tal tegeleda vaimsemate huvialadega. Tolle aja tavatuna kuulus truppi mõlemast soost näitlejaid. Kotzebue oli ka ise usin näitemängude 18 kirjutaja. Tema nüüdseks unustusse vajunud näitetükid pälvisid omal ajal kena publikumenu, käsitledes sageli päevakajalisi sündmusi ning jäljendades kõigile äratuntavaid persoone. Sentimentaalses zanris oli Kotzebue ületamatu meister seda nii oma loomingus kui eraelus (Laur, 2003). Asjaarmastajate teater tegutses Tallinnas 1975. aastani, mil linnas loodi esimene professionaalne näitetrupp
Pärast mitut nimevahetust sai trupist 1958 loodud Den Norske Opera osa. Balletitrupi kunstiliseks juhiks sai Harcourt AlgernoffAustraaliast. Klassika kõrvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat (George Balanchine, Antony Tudor, Birgit Cullberg, Glen Tetley). Norra uute koreograafide seas olid Kjersti Alveberg ja Kari Blakstad. Trupi juhtide seas olid Sonja Arova ja Anne Borg. Aastatel 1990–2002 juhtis taanlane Dinna Bjørn truppi, mis pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Talle järgnes ballettmeistrina Espen Giljane. Alates 1992. aastast kannab trupp nime Den Norske Nationalballet. Moderntants Moderntantsu harrastab Norras näiteks Nye Carte Blanche Bergenis. Sealsed koreograafid on Ingun Bjørnsgaard ja Ina Christel Johannessen. Filmikunst Norra kultuuris ei ole filmikunst kesksel kohal. Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 5–6-minutilist draamafilmi "Fiskerlivets farer", mis on kaduma läinud
23. märtsist 6. juunini 1990 toimus kümnest kontserdist koosnev Onu Bella ja Vennaskonna turnee, mida omavahel hakati nimetama Kuldhamba ajastuks, kuna turnee mänedzheril Jaan Vaagil olid kõik hambad kullast. Kontserdid toimusid Kohtla-Nõmmel, Koerus, Rakveres, Jänedal, Järvakandis, Nõmmel, Haabsalus, Lihulas, Emmastes ja Tallinnas. Peale Onu Bella ja Vennaskonna kuulusid truppi veel striptiisitar Maria, kes ennast igal kontserdil alasti võttis. Perv, P. "Vennaskonna ajalugu" http://www.tm.ee/vennaskond/ajalugu1.htm Koperatiiv "Kuldnokk" üllitas kodumaise punkmuusika esimesed kassetid, J.M.K.E. sõlmis esimese Eesti bändina plaadilepingu välismaal ja saavutas Soomes ülisuure populaarsuse, Vennaskonnal ilmus kassett "Ltn. Schmidti pojad" (1991). Alguse said bändid Ave Luna, The Un Concern, 90-ndate
võtmes mitmeid mängulisi lastelavastusi (populaarseimana „Üks ullike läks rändama”, 1973). Samas eelistas ta toona vormiliselt väike- ja monotükke (kirjanik Jaan Oksa elu uuriv Vaino Vahingu monodraama „Mees, kes ei mahu kivile”, 1975) ning tegeles rööbiti oma stuudioga. Tihti mängis Hermaküla ise oma lavastuste kandvates rollides kaasa (nt. Eilert Løvborgina Ibseni „Hedda Gableris”, 1975), kippudes ülejäänud truppi isegi varjutama. 1970ndad oli talle üldse viljakas kümnend ka näitlejana, koos Jaan Toomingaga mängisid nad mitmetes Epp Kaidu lavastustes (nt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia”, 1971), kusjuures Tooming kehastas tavapäraselt pigem negatiivse, isegi deemonliku märgiga tegelasi, Hermaküla oma sooja sarmiga aga positiivseid kujusid. (Selle traditsiooni murdis Kaarin Raid n.-ö. vastupidise rollijaotusega – Ion Drutse „Pühamast püham”, 1977
massikultuuri ja/või popkultuuri elementide kasutamine.) Vaimukas orkestratsioon, kus oluline roll löökpillidel. Teine Adèsi oluline ooper on suurejooneline „Torm“ (2004) Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996. – „Esimene keiser“ (2006) oli loodud Placido Domingo õhutusel ning ühendab hiina traditsioonilist muusikat ning
Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i ka Pariisi tänavatel etendusi andva veiderdajad ja komödiandid kuigi nood esitasid vaid rahvalikke jante, mitte kirjanduslikke näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Aastal 1643 asutas ta koos mõne näitlejaga teatritrupi L`Illustre Theatre. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Sealt vabanenud, hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes ühte LõunaPrantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell' arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga
annaabi.ee 
