"Kvaliteetinimene" Moliere (0)

Moliere Theatrum
Kvaliteetinimene
2012
Sisukord
Sisukord ................................................................ 2
Tutvustus .............................................................. 3
Molière ................................................................. 4
Minu arvamus ...................................................... 5
2
Tutvustus
Rikas kaupmees härra Jourdain tahab saada selleks, kes ta pole. Ta püüab tõusta galantide ja kvaliteetinimeste hulka. Kahjuks on sel teel palju takistusi ja tema perekond on kõike muud kui toetaval positsioonil – matsid jäävad matsideks. Kuidas härra Jourdainil õnnestus siiski austava mammamushi tiitlini jõuda, saime näha Theatrumi kevadenergiat täis VHK teatrikooli noorte esituses.
"Kvaliteetinimene” (Le Bourgeois Gentilhomme, 1670) on viievaatuseline komöödia- ballett , kus mängitakse, lauldakse ja tantsitakse. Näidend saavutas kohe suure menu ja seda peetakse siiamaani üheks Molière'i olulisemaks teoseks. Eestis on seda mängitud nimega "Kodanlasest aadlimees" 1990. aastal Draamateatris, Lembit Petersoni lavastuses.
3
Molière
Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin ; 15. jaanuar 1622 – 17. veebruar  1673 ) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal.
4
Minu arvamus
23.märtsil 2012 käisime klassiga vaatamas Moliere näidendit „Kvaliteetinimene“. Etendus esitati VHK Teatrikooli õpilaste poolt.
Mulle väga meeldis see etendus. Ma olen käinud vaatamas mitmeid etendusi, kuid see on nüüd kindlasti üks minu lemmikuid. See etendus oli väga omapärane ja huvitav. Kindlasti tegi selle huvitavaks teglased. Iga tegelane oli oma moodi isiksus.
Minu vaieldamatu lemmik oli Härra Jourdain(keda mängis Indrek jõe). Jourdain oli tegelikult üks tavaline kodanlane , kes üritas käituda nagu aadlik. Jourdain tahtis väga muljet avaldada Dorimenele (keda mängis Keiti Roosimägi). Jourdain palkas siis endale muusikaõpetaja (keda mängis Karl Koppelmaa) ja tantsuõpetaja (keda mängis Kermo Nigula ). Muusikaõpetaja ning tantsuõpetaja vaidlesid kaua kumb neist parem on. Nad esitasid Jourdainile mitu pala ning Jourdain pidi siis valima milliseid neist ta tahaks esitada Dorimenele.
Jourdain palkas veel endale vehklemisõpetaja (keda mängis Ken Rüütel). Vehklemisõpetaja õpetas Jourdainile kuidas vehelda. Vehklemisõpetaja karjus Jourdaini peale. Päris mitu korda tekkis selline tunne, et Jourdain ei saanud aru mis toimub.
Jourdain palus abi ka filosoofiaõpetajalt (keda mängis Sebastian Talmar). Filosoofiaõpetaja üritas õpetada Jourdainile füüsikat, kuid Jourdain ei tahtnud seda õppida. Mida õpetada küll 40-aastasele mehele, kes õppis alles kirjutama ja lugema ? Jourdain pakkus välja õppida tähtede hääldamist. Filosoofiaõpetaja hakkas siis Jourdainile erinevaid hääldusi õpetama, alustades täishäälikutest. Jourdain arvas , et ta on väga haritud, kuid tegelikult tegi ta ennast täieliku narri teiste ees. See oli tõesti naljakas, kuidas Jourdain neid häälikute hääldamisi teistele näitama hakkas.
Rätsepameister (keda mängis Arnold Kommel) tegi Jourdainile uhked riided. Jourdaini tütar(keda mängis Lota Viik) ja naine (keda mängis Saskia Murumaa) aga naersid tema üle. Nad ütlesid, et ta ei näinud üldse enda moodi välja.
Dorante (keda mängis Kermo Nigula) lubas kutsuda Dorimene Jourdaini juurde, sellepärast ka Jourdain nii palju vaeva nägigi. Dorante küsis Jourdainilt raha, et osta brilliantsõrmus Dorimenele. Jourdainile ütles ta loomulikult, et annab selle Dorimenele ja ütleb, et see Jourdaini poolt. Tegelikult aga Dorante andis selle Dorimele ja ütles, et see tema poolt. See oli väga alatu Dorantest, kuid samas tõi see ka natuke põnevust etendusse.
Minu kindel lemmik tseen oli see, kui Jourdaini kuulutati mammamušiks. Tegelikkuses sellist tiitlit polnud üldsegi olemas. See aga nägi nii naljakas välja, et kõik naersid, nii ka mina. See oli ikka väga tore lõpp sellele etendusele. Mina poleks küll arvanud, et see etendus nii lõppeb, kuid see sobis sinna suurepäraselt.
5