aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering
Baskin ütleb, et Ever võib hinge tagant ära anda viimase veeringu, olles ise piltlikut öeldes näljas nagu kirikurott, ja seejuures teha näo, et just praegu tõusis ta söögilaua äärest vähemalt Versaille palees.Talle on looduse poolt palju antud ja muidugi ei ole ta ise seda jätnud."Ta armastab vaadata mitte ainult teatrietendusi või uudiseid, vaid on ka kirglik spordihuviline. 1953. aastast, Moskva Teatriinstituudi lõpetamisest kuni tänaseni on Ever Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. ; . - , - . , - . , , "" . . , - . . " " , , . . . . . . , , , , - . . , . , , . - , - .
9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. 1857 aastal võitis ta Rooma preemia tänu millele sai ta õppida Itaalias. Looming: Ta on kirjutanud peaaegu kõikides zanrites näiteks orkestri teoseid, klaveri muusikat ja laule. Oopereid on ta kirjutanud umbes 30. Tema tuntuim ooper on ,,Carmen". Ooperi esietendus toimus 1875 aastal Pariisis. Lavastamise käigus toimus trupis palju ebakõlasid nimetatud ooperimajas tollal esitatud ooperid kerged ja lihtsad, Oli Carmeni väljenduslaad realistlik ja otsene. Carmeni idee oli võitlus isiklike tunnete vabaduse eest ja väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu.
teiste vastu. Tegelikult sai Kaiest Tiiu mantlipärija ja Kaie arvab, et teine valmistas selleks teda ka ette. Kaie oli väga tagasihoidlik, alalhoidlik, vaikne ja varasemas nooruses ka küllaltki naiivne. Esimest korda käis see tüdruk välismaal alles 87. aastal ja see toimus Pissetskaja trupiga Hispaaniasse. Partnerid, kellega ta tantsinud, on näiteks Juri Jekimov, Tiit Härm, Viktor Barõkin, Oliver Matz, Vjatseslav Gordejev, Viesturs Jansons, Sergei Bassalajev jpt. Aissketskaja trupis reisis ta mööda Hispaaniat, peale seda kutsus aga Vassiljev teda enda truppi, kellega koos käis ta kaks korda Ameerikas ning Prantsusmaal. Väga palju reisis ta Vjatseslav Gordejevi trupiga mööda Saksamaad, Inglismaad, Austriat, Hollandit, Belgiat ja Itaaliat. Ta on tantsinud ,,Luikede järve", ,,Tuhkatriinut", ,,Carmeni", ,,Giselli", ,,Don Quiote", ,,Kleopatra", ,,Romeo ja Julia", ,,Uinuv kaunitar", ,,Tuleingel", ,,Pulmareis", Anna Karenina" jpt.
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on
veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. 4 Minu arvamus 23.märtsil 2012 käisime klassiga vaatamas Moliere näidendit ,,Kvaliteetinimene". Etendus esitati VHK Teatrikooli õpilaste poolt.
Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mis kõik laiendas Moliére'i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis eri rahvakeeli. Trupis tõusis ta peagi eesnäitlejaks. Et etenduses sisukamat repertuaari saada, hakkas ta ise kirjutama. Algul tegi ta ümber itaalia farsse, hiljem kirjutas juba oma loomingut. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis idee, mida ta karakterid kehastasid.Tema esimeseks näidendiks sai
suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Moliere „Tartuffe“ (1664 – 1669) on Moliere’i skandaalseim näidend. Moliere sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja sanktsioonide keerisesse kuna see teos valmistas pahameelt paavstimeelsetele õukonna
Julia". · "Coppelia" dirigent Risto joost on Rahvusooper Estonias dirigent ja peakoormeister alates 2009.aastast. Estonias on ta juhatanud Erkki-Sven Tüüri ooperit "Wallenber", Prokofjevi ooperit "Armastus kolme apelsini vastu", Mozarti ooperit "Armastuse pärast aednikuneiu" ning palju teisi. · Lavastaja Ronald Hynd on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert'i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Aastail 1970-1973 ja 1984-1986 oli ta Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. · Itaaliast pärist kunstnik Roberta Guidi di Bagno on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele ning kujundusi näiteks oopertele "Jevgeni Onegin", "Parsifal" ja "Don Pasquale".
elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta kolmteist näidendit. XVII sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Tema perekonnast on teada veel, et 11. augustil 1596. aastal suri William Shakespeare'i poeg Hamnet üheteistkümne aastaselt, 8. september 1601
Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahepeal 2005-2007 töötas ta Berliini Staatsballetis, 2008.ndal aastal naases Rahvusooper Estoniasse. Risto Joost Ta on Rahvusooper Estonia dirigent ja peakoormeister alates 2009. aastast. Risto Joost on ühtlasi ka Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendaat 2010. Ronald Hynd Ta on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert´i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. Roberta Guidi di Bagno Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin"
lava jagunes neljaks: 1. EESLAVA (ulatus publikuni); 2. PÄRISLAVA (e. tagalava, eeslavast eesriidega eraldatud, kaetud lava sammastele toetuva katusega); 3. ÜLALAVA (loozid tagalava kohal, kasutati rõdustseenideks); 4. KORIDOR (ukse- või eesriidetagune näitlejate garderoobi viiv ruum); publik ümbritses lava 3-st küljest; rikkad istusid rõdudel, lihtrahvas seisis väljas lava ees; trupis oli 10-15 näitlejat korraga; naiste osi täitsid mehed; näitlejad mängisid üle -> loomulikkus kaotatud; repertuaar pidi kiiresti vahelduma; näitlejate maj. seisus parem kui kirjanikel; näitlejad jagunesid: 1. osanikud; 2. vabapalgalised; näitlejate seas palju alaealisi; näitlejatele olid mõeldud erinevad trahvid; · näitlejate riietus efektne, aga mitte ajaloolist tõepära arvestav (näitlejate kostüümid
elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta kolmteist näidendit. XVII sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Tema perekonnast on teada veel, et 11. augustil 1596. aastal suri William Shakespeare'i poeg Hamnet üheteistkümne aastaselt, 8. september 1601
Koos L´Illustre Théâtre trupi riismetega astus Molière ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell'arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga. Nende aastatega laienes Moliére'i silmaring kõvasti, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et etendusi sisukamaks muuta, hakkas Molière repertuaari ise kirjutama. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, hiljem hakkas kirjutama juba algupäraseid näidendeid. 1658. aastal naasis Molière'i trupp Pariisi. Pälvinud kuningas Loius XIV huvi, said komödiandid kutse esineda kuningalossis. Üsna kiiresti tõusis Moliére Pariisi juhtivaks teatritegelaseks
Meistrid Ever ja Baskin kohtusid jälle ETV "Pühapäevitajas", mis pole juhuslik. Tahe mängida või sarze luua on nende loomuses igihaljas. Eino Baskin: "Soojendasime üles need tohtrid, mis pole sugugi raha küsimus, vaid tahtmine teha, sest tasu on ju naeruväärne. Eks see materjali kokkusaamine on ju ka omamoodi raske, neli pühapäeva kuus pole naljaasi. Kõik, mis me oma ajal tegime, polnud kuld. 1953. aastast, Moskva Teatriinstituudi lõpetamisest kuni tänaseni on Ever Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna.
ja külasid, mängides commedia dell' arte stiilis improviseeritud farsse, varieerides süzeesid ja sobitades itaalia maske prantsuse eluga. Commedia dell' arte koosnes neljast maskist: Pantalone (kaupmees, ihnur), doktor ja lihtsameelsed teenrid ehk zanni'd Brighella(kaval, osav ja õel talupoeg) ning Arlecchino (totravõitu, hiljem kelm). Neil aastail laienes Moliére'i silmaring, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Mõnes Moliére'i tegelase nimes võib Commedia dell' arte maskid ka palju hiljem aimata nende päritolu: näiteks mitme komöödia tegelane Sganarelle on tuletatud Zanarellost (zanni 'st). Sealt on pärit ka armunud arst, kes tõi talle esimese edu
Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning Pinna suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Nini Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris. Kui puhkes I maailmasõda, naasis Pinna Tallinna, kus avanes trööstitu pilt - teater ei tegutsenud, "Estonia" hoone oli muudetud hospidaliks, mitmed meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Saanud tööpakkumise Moskva Nikitski Teatrilt, pidas Pinna paremaks kodumaalt lahkuda. Moskvaski tõusis
Moliere alias Jean-Baptiste Poquelin sündis 1622 Pariisis ning suri samas linnas olles vaid 51aastane. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Sealtpeale on Moliere´i looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja tema mõju on ulatund üsna kaugele Aasia ja Aafrika maadesse. Tema
04.2011, 14:00) Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons · Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina.
he pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni. Otsustati luua Näitlejate Liit, mis päriselt toimima ei hakanudki. Näitlejate Liidu tegelik formeerumine ja tööle- hakkamine toimus alles 1934. aastal. Kuid paljutõotav algus muutus Paul Pinna jaoks ning korrarikkumised ja liigne enesekesksus viis selleni, et 1914. aastal tema töölepingut enam ei pikendatud ja Pinna lahkus Venemaale, pere jäi samal ajal Toilasse ootama. Paul sai koha Niz- ni Novgorodi aastalaadal erinevas trupis ja saavutas edu. Ta oli sel ajal ainus eestlane, kes lõi läbi nii eesti, saksa kui ka vene teatris. Esimese maailmasõja ajal ja pärast Kui algas I maailmasõda, tuli Paul Pinna tagasi Tallinna. Aga talle avanes trööstitu pilt teater ei töötanud enam, ,,Estonia" oli muudetud hospidaliks, mit- med meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Ta sai Moskva Nikitski Teatrilt ning lah- kus uuesti Eestist. Ka Moskvas tõusis ta täheks.
näitlejana oli Voldemar Panso lavastatud Enn Vetemaa „Roosiaias“. See jäi Panso viimaseks tööks, Kibuspuu mängis seal Tiitu. Kohe, samal aastal alustas Urmas Kibuspuu oma praeguseni tuntud karjääri ka televisioonis, millest esimeseks lavastuseks sai Dagmar Normeti lastetükk „Kuidas kuningas kuu peale kippus“. Õige pea alustas Urmas Kibuspuu ka oma koomilisi rolle, koos Jüri Krjukovi ja Anne Paluveriga, tehes kaastööd Eino Baskini juhitud „Meelelahutaja“ trupis, kus esitati igas saates 6-7 humoreski. Kuigi Kibuspuu sai vaid 9 aastat näitlejana töötada, oli tal palju tööd nii Draamateatri näitetrupis, teleekraanil, kui ka filmilinal. Tuntuimateks lavastuste ja parimate rollidena jäid Urmas Kibuspuu puhul teiste hulgas silma nimiosa 1978. aasta „Harold ja Maude’is“ ja Celestin 1982. aasta „Savoy ballis“. Kuigi filmi- ja telelavastuste rolle ei võtnud kaasaegsed näitlejad oma arengu mõttes väga
Peterburi Ooperi- ja Balletiteatri artist, kuni liitus väikese balletitantsijate trupiga, kes käisid turneel Lääne-Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda trupiga Vene Ballett (Ballets Russes) algul tantsijana, hiljem peakoreograafina, sest põlvevigastus tegi tema tantsijakarjäärile lõpu. Mõiste ,,neoklassikaline ballett" ilmub 1920ndatel selles samas trupis vastuseks liialdustele romantismis. See stiil kasutab traditsioonilisi balleti liigutusi, kuid mitte nii rangelt. Tihti on liigutused kiiremas tempos ning esikohal on tehniline jalgade töö. 2.4 Moderntants Moderntants kasvas küll välja klassikalisest balletist, kuid on siiski omamoodi pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest
ning kajastus ka tema teostes ,,Kuningas John" ja ,,Hamlet". 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina, kirjutas ka sonette. Jõudes Londonisse otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Ta töötas "Lord Chamberlaini meeste" trupis, mis hiljem nimetati ümber "Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasutus. Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576. Näidendid selles 1 www.ezpirit.planet.ee/kool/kirjandus/renessanss/shakespeare_renessteater.doc 2 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.htm 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_liisavaht.htm teatris kestsid tavaliselt 3 päeva. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka
direktor. Aegajalt mängis ja lavastas ta ,,Estonias". Aa 1921-23 teotses Pinna näitleja ja lavastajana ,,Estonias". Asutas 1923. Aastal Tallinna Rahvateatri, mida juhtis kuni 1927. aastani, esinedes ka sama teatri näitlejana. Jaanuarist 1927 on ta toiminud jälle ,,Estonia" näitleja ja lavastajana. Paul Pinna näitlejaand avaldus varakult, juba 15-aastasena hakkas ta esinema ,,Estonia" näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise teatri avamisel (1906) oli ta juba küps näitleja. Pinna oli silmapaistev karakteriosade näitleja nii draamas kui ka komöödias, esines menukalt ka operettides. Loonud monumentaalseid lavakujusid ( Vestman, Napoleon, Caecar jt). Näitejuhina tõi Tallinnas lavale realistliku draama ( Sudermann, Hauptmann, Ibsen, Tolstoi). Andis koos T.Altermanniga välja meie esimest teatriajakirja ,,Näitelava" (1909-10). Pinna näidend, 1905. aasta revolutsiooniaineline
seltskonna soosikuks. Teiste seas protezeeris teda ka Briti krooni esindaja Connaughti hertsog ning noormees sa peagi Ottawa ja Monatréali seltskonnas omanimeliseks. Briti kindralkuberneri uhkes residentsis Rideau Hallis ei toimunud pea ühtki pidu tema osavõtuta. Erilist kiindumust tundis noor sakslane "kuberneri ilusa tütre Patricia vastu", keda ta meenutas isegi veel surmakandidaadina. Ribbentrop astus Rideau´ spordiklubi liikmeks ja osales väljaspool riikigi tuntud jäätantsu trupis "Minto Six". Ta oli vilunud golfi- ja tennisemängija ning sarmantse tantsija ja naistemehena pani tan ii mõnegi koorekihi peretütre südame kiiremini põksuma. Noor välissakslane ei olnud ainult galantine seltskonnalõvi, vaid ka edukas ettevõtja. Osa varandusega, mis ta oli kopsutuberkuloosi surnud emalt pärinud, kinnitas ta kanda veiniäris, tegeldes selle impordi ja ekspordiga. 1913. aastaks olid edukaks karjääriks Kanadas kõik
Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud edu ning see tuli sulgeda, selle peale pandi Moliére võlavanglasse. Sealt vabanenuna hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteist aasta rändas trupp ringi, need aastad laiendasid Moliére´i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis erinevat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et saada etenduseks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas ta ise kirjutama. Esimene näidend oli 1653 aastal ,,Arutu". Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Lühikese ajaga tõusis ta juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri. Tema esimene tõeline komöödia oli ,,Naeruväärsed eputised" (1659). Selles jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos on
Nüganen oli üks meisterlikumaid peavoolu teatri (psühholoogiline, modernistlik) lavastajaid: modern-realistlik, kujunditega töötav. Ta on näitlejalik. Oskab vaadata lavastusele näitleja silmadega. Psühholoogiliselt sügavad, detailirohked rollid. Huvitav ruumipoeetika kostöös kunstnikuga. Tema probleemiks on see, et tõlgenduslikult on etendused ettearvavad, korduvad, ei ole midagi uut. Toopmere on nii näitleja kui ka lavastaja. Ta osales Hermaküla trupis. Tema jaoks on lavastus kui väli, kus toimuvad ristumised, hargnemised, põimumised jne. Ta tähtsustab näitleja osa. Tema reziid iseloomustavad erinevused ja muutumised . Reaalsuse mitmekihilisus ja identiteetide paljusus tegelastel. Ta ootab näitlejatelt improvisatsiooni. Erinevalt Nüganenist eelistab Toompere moodsat dramaturgiat: Kivirähk, Kafka jne. Mõlemad lavastajad on tihedalt seotud näitlejatega ning oskavad vaadata lavastusele näitleja pilguga
aastal müsteeriumid Prantsusmaal. Kellegi usulikuks kasvatamiseks olid need ju täiesti kõlbmatud, jääb FARSS. Farsis religioosne osa puudub, on iseseisev teatriüksus. Kõige professionaalsem osa teatrist moodustavad rändtrupid, kes hakkavad etendama farsse, mis müsteeriumitest alles jäid. Farsi viljelejateks üliõpilased, kindla elukutseta inimesed. 16. sajandi farss oli palju jämedakoelisem ja proffesionaalsem kui varasem farss, see oli puht näitlejalik ettevõtmine. Kui trupis vähemalt üks tuntud näitleja, siis olidi menu suhtes kindlustatud. Jäme nali, ebatsensuurne keel, frivoolne zest jne. Farss hõivab Prantsusmaal nö kultuuri alakorruse kindlalt ja jõuliselt. Üleval pool noorte luuletajate rühmitus ,,Plejaad", koosnes seitsmest poeedist, tuntuim neist Pierre de Ronsard (1524-1585), renessansi sugemetega, antiigipüüdlus. Orienteerusid Itaalia commedie erudite'le kõige selle nõrkuste ja puudustega, puudus selle kirjanduslik pool (mitteelulisus)
vahel ka võistluste teel. Autori vastu ei tundnud keegi huvi ja ettevõtjale kuulusid peale ostu kõik õigused laulu peale. Nii juhtus ka, et Stephen Foster ei söandanud end esialgu tunnistada oma laulude autoriks. M uusikainstrum entidest väärivad tähelepanu viiul ja bandzo. V iiulil kasutati om apärast mängutehnikat-pilli ei hoitud õlal, vaid rinnal või puusal, mängiti vaid poogna otsaga. Minstrelite etendused muutusid kiiresti hea äri allikaks. Trupis kasvasid kuni sajaliikmeliseks, kasutades peale solistide ka koore ja suuremaid instrumentaalansambleid . Mississippi jõel tegutsesid ujuvad minstrelite teatrid (showboats) ,mis gastroleerisid jõe ääres olevates linnades. Suur tähtsus minstrelite etendustes oli tantsul. Nende vahendusel levisid stepptans, shuffle ja cakewalk. Jazzmuusika üheks teerajajaks peetakse minstrelite teatrit seetõttu, et see harjutas publikut
Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Tema perekonnast on teada veel, et 11. augustil 1596. aastal suri William Shakespeare'i poeg Hamnet 11 aastaselt, 8. september 1601. aastal suri
esikoht sõprusele. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele
sealseil hauakirjadel Valtoneid. Nad olid ka tabljust loobunud. Isa poolt oled sa siis hiidlane. Isa poolt olen, jah, hiidlane puhtal kujul, tema tuli juba 15aastaselt sealt ära tööd otsima, peres oli palju lapsi. Aga Märjamaa rahvamaja oli meie lähedal, seal käis põhiliselt "Endla" teater, vahel harva ka "Estonia" teater, vanemad ei olnud mul mitte eriti kõrgelt haritud, aga väga teatrilembesed, mängisid ise ka kohalikus trupis, näiteks Lutsu "Tagahoovis". Nad ei jätnud ühtegi etendust vahele, meie kaksikvennaga haakisime end igale etendusele kaasa, kaks korda oli nii, et meid ei võetud. Viskasid kaika Märjamaa konstaabli jalgratta kodaraisse. See ei olnud klassiteadlik akt. Kõige tavalisem poisikeste omavaheline kaigaste loopimine, üks lendas kogemata tee peale ja sattus sinna rattakodarate vahele. Vanemad reageerisid selle peale karmilt, me kõik olime valmis juba teatrisse minema, tegime
Ta tapeti teadmata põhjustel veidi pärast vahistamiskäsku. Esimese inglasena pöördus inglise teatris üldinimlike, kogu renessansiajastut erutavate teemade poole, peegeldades nii renessansi ülevaid püüdlusi kui ka sisemisi vastuolusid. Ta oli Shakespeare'i eelkäija. W. Shakespeare sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija perre. Õppis kohalikus grammatikakoolis, abiellus varakult endast 8a vanema naisega ja asus elama Londonisse. Ta tegutses näitleja ja dramaturgina Londoni mitmes trupis, saades kuulsa ,,Globe'i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. Ta oli oma eluajal kuulus. Kuningate soosik. Kirjutas kokku 36 näidendit. Tema näidenditest varaseimad olid komöödiad ja ajalookroonikad. Elurõõmsad ja lüüriliste varjundite rohked komöödiad lähtusid itaalia renessansi novellide süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust. Valitsev teema on armastus. Tuntud komöödiad: ,,Suveöö unenägu", ,,Palju kära eimillestki", ,,Veneetsia kaupmees".
esirolli; mõjutatus marionetiteatrist. Teatrinägemus uuenduslik struktuurne; läks sümbolistidest veel kaugemale; teater kui mudel avatud, võimaldab erinevaid tõlgendusi. Tema loodud tegelane (vaba traditsioonilistest nõuetest) Ubu tsükkel kui radikaalne kodanikusatiir. Alles sürrealistide põlvkond avastas tema. 26) Henry Irving Oluline näitleja, õpipoisi aastad möödusid provintsi lavadel. Töötas alates 1871 Lyceum Theatre trupis. Psühholoogilise näitleja esiletõus. Hamlet epohhi rajav sündmus. Hamleti lavastust näidati 200 korda järjest Lyceum Theatre laval. Mängis ootuste vastaselt võrreldes eelmiste näitlejatega. Tagasihoitud roll, kuid sisemine psühholoogiline intensiivsus. Järgnevad põlvkonnad ka parodeerisid seda lähenemist. Veel kuulsam roll oli Shakespeare ,,Veneetsia kaupmees" Shylok, paatosest vaba, suure psühholoogilise täpsusega. Valmistas
Tutvub Hispaania kirjandusega. Ühel hetkel otsustab pühenduda teatri tegemisele. Teatritrupi nimi „Pariisi kuulus teater“. Esialgu ei saabu kuulsus, vaid pankrot. Perekonna au ja väärikuse nimel võttis endale nimeks Moliere. Liitub uue trupiga, mis rändab Lõuna-Prantsusmaale. Rändab 13 aastat, esitavad commedia dell’arte näidendeid. Kohandasid näidendeid vastavalt kohalikule publikule. Moliere tutvus kaasaegse Prantsusmaaga. Tõuseb trupis esinäitlejaks. Repertuaaripuudus – hakkab häda sunnil ise näidendeid kirjutama. Need saavutavad edu, kuulsust, Moliere pöördub 36-aastasena tagasi Pariisi. Pälvib kuninga poolehoiu ja soosingu. „Naeruväärsed eputised“ – komöödia. Pilkab liigset peenutsemist, vaimutsemist, aadlisalongidele omast silmakirjatsemist. Kaks aadlikku tahavad kahe daamiga tutvuda, aga naised keelduvad, kuna mehed polevat nende jaoks piisavalt peened. Mehed saadavad
rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell' arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga. Need aastad laiendasid Moliére'i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naasis Moliére'i trupp 1658. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa
annaabi.ee 
