Coppelia (0)

„Coppelia“ Leo Delibes
Etendus toimus Rahvusooper Estonias 23.novembril, 2011
Dirigent – Risto Joost
Peaosades :
Swanilda, linnapea tütar – Eve Andre
Franz, Swanilda kihlatu – Sergei Upkin
Doktor Coppelius, alkeemik – Vitali Nikolajev
Nukk-Coppelia – Ksenia Bespalova
Koreograaf- lavastaja – Ronald Hynd
Koreograafi assistent – Marilyn Vella-Gatt
Kunstnik – Roberta Guidi di Bagno
Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust
Eve Andre – Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal.
Sergei Upkin – Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahepeal 2005-2007 töötas ta Berliini Staatsballetis, 2008.ndal aastal naases Rahvusooper Estoniasse.
Risto Joost – Ta on Rahvusooper Estonia dirigent ja peakoormeister alates 2009. aastast. Risto Joost on ühtlasi ka Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendaat 2010.
Ronald Hynd – Ta on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert ´i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus . Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht.
Roberta Guidi di Bagno – Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile „ Jevgeni Onegin “ ( Chicago Lyric Opera ). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i „Ainult Gershwin “.
Sisust
„Coppelia“ esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina.
I vaatus
Swanildas, kes on Franzi kihlatu, tärkab armukadedus, sest Franz jälgib nukku Coppeliat. Peagi satuvad nad tülli ja siis jälle lepivad ära. Vaatuse lõpus sisenesid nad Coppeliuse majja.
II vaatus
Tegelased avastavad ja uurivad Coppeliuse maja. Coppelius tahab varastada Franzilt elujõu aga see ei tule tal välja. Lõpuks jääb Coppelius nukrana üksi.
III vaatus
Toimub pulmapidu , Coppelius andestab teistele ja kõik lõppeb õnnelikult.
Arvamus
Koreograafi töö oli kindlasti huvitav, ma pole ühtki etendust nii pingsalt vaadanud. Teose sisu oli samuti hästi edasi antud, sain ilusti aru mida tantsijad püüavad endi graatsiliste liigutuste ja huvitava miimikaga edasi öelda. Kui üks klassivendadest kurtis, et tema ei saanud lavastusest midagi aru, siis mõtlesin, et kuidas see võimalik on, minu arvates oli kõik väga ilusti välja toodud.
Esietendus toimus 141 aastat tagasi. Majad olid kindlasti sellest ajast pärist ja hoov oli ka vanaaegne . Tantsijate riietus oli minu arvates selle ajastu kohta ehk veidike liiga uhke, aga siiski ilus. Visuaalne külg üldiselt meeldis. Mulle meeldis see, et oli pööratud palju tähelepanu pisiasjadele nagu näiteks see, et tellised ei olnud kõik perfektse kujuga. Jäin väga rahule.
Mina, kes ma ei tea eriti palju balleti liigutustest, arvan, et liigutused olid vägagi ebainimlikud. Seda aga heas mõttes. Ühtki ega apsakat ma ei märkanud, võib olla neid oli aga ma olin liiga vaimustuses etendusest, et neid märgata. Selles suhtes olid tantsijad professionaalsed, nad andsid sisu väga hästi edasi. Seda etendust oli väga hea jälgida, peaaegu sama hea kui tavalist teatrietendust, kus tegelased räägivad. Kõige rohkem meeldis mulle Coppelius, sest ta oli enda rolli väga sujuvalt sisse elanud. Ka tema riietus oli väga huvitav. Mis puutub rühmtantsijatesse, siis nende sünkroonsus oleks võinud veidi parem olla, sest oli selline moment kui üks tantsijatest alustast liigutus kui teised olid sellega juba peaaegu poolepeal. Aga siiski olid nad väga armsad . Etenduse üldine meeleolu oli lõbus, kuid oli ka kurbi hetki aga siiski on lõpp õnnelik.
Orkestri osas mainiks seda, et alguses arvasin, et muusika tuleb kõlaritest. Ma arvasin nii, sest see muusika oli nii puhas ja veatu, täiesti petlik selles suhtes. Orkester on väga andekas, oli näha, et nad olid palju harjutanud. Dirigendi osas ei oska ma midagi öelda, sest ma ei näinud üthki tema liigutust. Seda sellepärast, et minu istekohalt ei olnud teda üldsegi näha.
Mulle meeldis kõige rohkem esimene vaatus, seda sellepärast, et seal oli rohkem tantse kui teises ja kolmandas vaatuses . Teine vaatus oli samuti huvitav, kuid see, kuidas Coppelius Swanildat taga ajas, kippus pikaks venima. Tagaajamist oleks võinud vähem olla. Üks asi mis pani mind imestama oli see, et need nukud olid tegelikult elusad. See kuidas tantsijad peaaegu terve vaatuse tardunult seisid oli väga imeline . See pani mind koheselt mõtlema, sest ma olen selline inimene kes ei suuda kahte minutitki paigal püsida. Kolmas vaatus oli ettearvatav, kuna olin juba sisukokkuvõtte raamatust läbi lugenud. Aga viimane tants oli see-eest kõige parem, sest selles tantsus oli palju keerukaid liigutusi ja neid oli lausa lust vaadata. Minu arvates oli see etendus täielikult õnnestunud. Mulle väga meeldis.
Ma arvan, et publik suhtus sellesse etendusse enamjaolt hästi, suhteliselt kõigil oli peale etendust õnnelik nägu peas, välja arvatud riidehoiu juures. Mina ise suhtusin etendusse kui ühte parimasse mida ma üldse näinud olen. Nagu eespool juba välja toodud jäin mina selle etendusega väga rahule. Balleti tantsimine on väga väga raske mistõttu oleks ma sellise etenduse eest isegi rohkem maksnud, et toetada tantsijaid, nad on väga tublid ja teinud väga suure töö ära.
Üheks mu sooviks oleks see, et tagaajamine II vaatuses võiks olla natukene lühem, aga see ei häiri tegelikult nii palju. Omapoolt soovin veel tantsijatele edu ja kõike paremat!