Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse. Südame löökide sagedus võib ollla küllaltki erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimaid jalgrattureid (võitnud mitu korda Tour de France), pulss on puhkeasendis 32-32 lööki minutis. Mida treenitum on organism, seda väiksem on südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda. Jõuline treening, tugevad emotsioonid ja Joonis 1. Süda
Treenides õpitakse teadlikku käitumist, ning lisaks füüsiline aktiivsusega saavutatakse emotsionaalne tasakaal, sest treenides vabaneb oksütotsiin ehk õnnehormoon mis aitab kohaneda stressiga. 2. Kõhu kuju järgi saab ennustada lapse sugu MÜÜT: räägitakse, et väga madala kõhuga rasedus viitab poisslapse sünnile, kõrge kõht aga tütarlapsele. Tegelikult kõhu kuju ja suurus sõltub raseda naise keha eripäradest, kõhulihastest ja nende treenitusest, loote suurusest ning asetsusest. 3. Seks raseduse ajal on keelatud MÜÜT: Ainult riskirasedad ei tohiks seksida raseduse ajal. Seks on koguni soovituslik, kui rasedustähtaeg hakkab lähenema, sest seksil on sünnitust esilekutsuv efekt. Kuid vahekorra ajal tuleks vältida survet kõhule. Lisaks on meeste seas levimas eksiarvamus, et seksuaalvahekorra ajal võib loode peenisega vastu pead saada. Tegelikult see ei ole füsioloogiliselt võimalik, sest loote ja peenise vahele
7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ? a) karbonaatpuhversüsteem (transpordib CO2'te vesinikdikarbonaadina) b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist) c) fosfaatpuhversüsteem (seob erinevaid aineid) d) vereplasma valkude puhversüsteem 8) Südamelihase automatismiks nimetatakse... ? ... südamelihase võimet tekitada endas (siinussõlmes) erutus. 9) Südamelöögisagedus sõltub... ? ... vanusest, soost, eluviisidest, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist. 10) Vererõhk on... ? ... rõhk, mille all veri veresoonkonnas voolab. P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) veresoonte perifeersest vastupanust (R).
· parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega
Lisaks aintab see ühtlustada keha temperatuuri. 2.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas toitainete laiali kandmine*Kehas hapniku laialikandmine*Jääkainete eemaldamine*Aitab kaasa hormoonide,antikehade ning kaitsesüsteemide rakkude laialikandmisel*Aitab ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude
Käeluud-õlavarreluu, kodarluu, küünarluu, randmeluud, sääremarja kämblaluud,sõrmeluud. kakspealihas Jalaluud:reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,p öialluud,varbaluud. 8.Töövõime sõltub: 1)lihaste suurusest e Rinnakorv-12paari roideid, millest 10paari kinnituvad lihasemassist.2)Lihaste treenitusest. rinnaluule ja 2 paari on lihastes. 3)Lihaste tervislikust seisundist. Vaagnavööde- kolm kokkukasvanud luud: puusaluu, Väsimus sõltub:!)töökiirusest,igal inimesel on oma kindel häbemeluu, niudeluu. rütm. Õlavööde-rangluud ja abaluud. 6.Inimese skeletilihased koosnevad vöötlihas koest. Lihased jaotatakse kahte suurde rühma talitluse järgi: a)sirutajad lihased b)painutajad lihased Lihase ehitus:
kuna neist saab energia kiirelt kätte. Kui tempo on taga, pole organismil ju aega oodata! Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia saamiseks rasvu. Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit). Treeningu intensiivsus mõjutab omakorda pulssi. Nagu kõik treenimisega seonduv, sõltub ka rasvapõletuspulss inimesest, tema vanusest ja treenitusest. Optimaalseks võib pidada vahemikku, mille saad, kui lahutad 220st oma vanuse (maksimumpulss) ning arvutad sellest 6070%. Näiteks 40aastasel saame tulemuseks pulsivahemiku 108126 lööki minutis. See peaks olema nüüd vahemik, kus treenides kulutab keha kõige enam rasvu. Seega pole oluline mitte treeningu nimi, vaid see, kuidas sinu organism selle trenni ajal käitub üks keha kulutab rohkem rasvu, teine on suuremalt jaolt süsivesikute peal. Selge see, et ka tulemus on erinev.
Mida nimetatakse südamelöögiks? Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, selle järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Sõdamelöök südamelihaste kokkutõmme. 8. Mis on elektrikardiogramm? Südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutis, mille abil saab avastada südamehaiguseid. Selle järgi saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. 9. Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. 10. Milliseid veresooni nimetatakse arteriteks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust. Arteriteks nimetatakse veresooni, mis viivad südamest verd kudedesse. Nende seinad on paksud ja elastsed, tugev lihaskiht. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini, kui veenides. Südamest väljuvad suured arterid harunevad peenemateks. 11. Mis on pulss? Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine. 12
vererõhk, rasedustoksikoos, preeklampsia, varasem raseduse katkemine või enneaegne sünnitus, platsenta eesasetus, kaksikud või esineb märke loote kasvu aeglustumisest. Rasedusel ajal on keelatud tegeleda spordialadega, millega kaasneb kõrge traumade oht, näiteks ratsutamine, pallimängud, veesuusatamine jt. Kõige paremini sobivad rasedatele võinlemine, ujumine, kõndimibe, joogaharjutustega võimlemine, vesivõimlemine. Harjutuste koormuse valikul tuleb lähtuda kolmest tegurist: treenitusest enne rasedust, raseduse suurusest ja raseduse kulust. Kui enne rasedust on naine regulaarselt tegelenud mõne spordialaga, võib ta ka raseduse ajal treenida suuremate koormustega, kui need naised, kelle kehaline aktiivsus on piirdunud kunagi toimunud kehalise kasvatuse tundidega. Kõige suuremat koormust võib raseduse ajal lubada teisel trimestril: esimesel raseduse kolmandikul peaksid eriti ettevaatlikud olema enne rasedust mittetreeninud naised, kuna sel ajal on lootemuna veel
Seadmete hea ligipääsetavus ja transporditavus. Keevitusprotsessi Lihtne keevitusparameetite Parameetrite valik toimub parameetriline seadistamine. seadme häälestuskaardi järgi. reguleeritavus Keevitaja kvalifikatsioon Kvaliteet ei sõltu keevitaja Väljaõpe on lühiajaline. treenitusest ja töökogemusest. Arvestades, et soovitakse teha masstootmist, on otstarbekam valida punktkontaktkeevitus. Antud meetod on väga tootlik ja väljaõpe on lühiajaline. Punktkontaktkeevituse tehnoloogia Punktkontaktkeevitusel (21) saadakse liide keevitusmasina elektroodide vahele paigutatud ülekattes olevate detailide lokaalse kuumutamise teel neid läbiva elektrivooluga trafost. Metalli keevitatavus Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega
Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma:
MIKS TEKIVAD MÜRGISTUSED? HOOLETUS Eksitusmürgistused: * sarnase kujuga tabletid * sarnane pakend * vale silt pakendil KONTROLLI ALATI SILDI JA SISU VASTAVUST !!! HOOLIMATUS Mõnu- ja seiklusjanu Tahtlik enesekahjustamine ÕNNETUS Välismõjud: (suitsune ruum, allergilised reaktsioonid, pipragaas, keskkonnareostus, terrorism jne.) Mürgi toime sõltub alati paljudest teguritest: organismi iseärasustest, inimese üldisest vastupanuvõimest ja treenitusest. Mis ühele ei mõju, võib teisele kujuneda surmavaks mürgiks. Liigne kogus isegi kõige süütumat ainet mõjub organismile kahjustavalt. Sümptomid Mürgistuse sümptomid ehk ilmnevad tunnused on väga erinevad. Nende avaldumine sõltub mitte ainult mürgist, vaid ka kaasnevatest tingimustest. Näiteks: Opioidide mürgistus: Tsükliliste antidepressantide mürgistus: Allajahtumine Kehatemperatuuri tõus
Poed on kujundatud nii, et minnes ostma paari tarvilikku asja, peaksime läbima võimalikult pika trajektoori ja meie teele jääks ahvatlevaid pakkumisi. Teoorias peaks olema ju üsna lihtne tähelepanu suunata õigetele asjadele – tuleb koostada ostunimekiri ja osta vaid seal kirjas olevaid asju. Ilma nimekirjata kipuvad asjad ka kiiremini ununema, ehk on seegi seotud töömälu hõivatusega teiste stiimulite poolt. Samas sõltub see kindlasti ka mälu treenitusest. Parraleele võib tuua ka teiste valdkondadega. Kõige rohkem on uuritud alkoholi ja tubakatoodete tarbimist, kuid probleemiks on muutumas ka interneti liigne kasutamine. Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kiikab koolitöö kõrvalt facebooki või avastab, et on pikemat aega tegelenud millegi kõrvalisega. Kuna töö kirjutatakse enamasti arvutis on ju segajad meile äärmiselt lihtsasti kättesaadavad. Seega mis võiks sel puhul aidata? Analoogselt
Liigne venitamien ja tõstmine võivad beebil nabanööri ümber kaela sõlmida ja muuta lapse olukorra väga ohtlikuks. Kindlasti tuleks vältida ekstreemsemaid sporte nagu langevarjuhüpped, vesisuusatamine, võitluskunstid, sukeldumine jne. *Hajutuste koormus - Valitud sprordiala ei tohi olla rasedale ülejõu käiv ja peab olema kindlasti läbiräägitud arstiga. Liigne pingutus ei ole hea ei emale kui ka lapsele. Kindlasti tuleb lähtuda nedest kolmest tegurist: a) Treenitusest enne rasedust - Kui rase tegeles enne rasedust regulaarselt mõne spordialaga, võib ka raseduse ajal treenida suuremate koormustega, kui need naised, kelle kehaline aktiivsus on piirdunud kunagi toimunud kehalise kasvatuse tundidega. b) Koormuse suurusest - Kõige suuremat koormust võib raseduse ajal lubada teisel trimestril: esimesel raseduse kolmandikul peaks eriti ettevaatlikud olema enne rasedust mittetreeninud
lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist. Üks motoorne neuron (närvirakk) on oma harude kaudu ühenduses 3- 160 vöötlihaskiuga, moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas
Kolmveerand tundi tempokat liikumist paar-kolm korda nädalas vähendab pulsisagedust. Treenimise ajal küll pulss kiireneb, kuid selle baasrütm aeglustub. Hästi treenitud inimese süda suudab tõrgeteta töötada erinevate koormuste puhul ning kiiresti taas baasrütm tagasi saada. Niisugune inimene on terve, tugev ja püsib kaua elujõuline. Lastel on suhteliselt kiire pulss, see stabiliseerub teismeliseeas. Millise rütmiga süda edasi töötama hakkab, oleneb paljus treenitusest. Erineva koormusega harjunud hästi treenitud süda teeb 4045 lööki minutis, keskmise treenitusega aga 70 löögi ümber. Pulsilöökide ja tervise seost uuriti juba vanas Roomas. Nüüd on see viimasel 34 aastal taas terviseteadlaste huviorbiiti tõusnud. On kindlaks tehtud, et vaatamata ligi neljakümnekordsele erinevusele eluea pikkuses lööb kõikide imetajate süda sünnist surmani üks miljard korda. Inimese eluiga on 2,6 miljardit südametukset. Seega: mida
Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Organismi eritatud mürki nimetatakse toksiiniks. Mürgituse sümptomid on väga erinevad ning nende avaldumine sõltub kaasnevatest tingimustes. Mürgi toime sõltub alati mitmetest teguritest: inimese organimsi iseärasustest, üldisest vastupanuvõimest ja treenitusest. Mis ühele võib mõjuda surmavana, ei mõju teisele samamoodi. Mürgitused tekivad hooletusest. Lisaks võivad mürgitused tekkida hoolimatusest enda vastu, mõnu-ja seiklusjanu ning tahtlik enesekahjustamine ning õnnetusest tingituna (allergilised reaktsioonid jne). Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke. 1 1 Mürk, Vikipeedia http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 3
Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv sõltub treenitusest: mida treenitum on inimene, seda vähem peab süda tööd tegema, et verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda. Südame löögisagedusele avaldavad mõju nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised faktorid nt. tugev trenn, emotsioonid jms. võivad südame löögisagedust tugevalt mõjutada. Südame löögisagedus on suurem füüsilise töö tegemisel ning sõltub ka keha asendist
Seesamluid arvestamata on inimesel kokku 206 luud. LIHASTIK Õpetus lihastest on müoloogia. Lihaskoe põhiliseks omaduseks on lihasekiu kontraktsioonivõime. Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid, mis luudele kinnitudes panevad need liikuma, ja nahalihaseid, mille põhiülesandeks on pea piirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine. Inimese kehas on moodustavad lihased umbes 2/5 kogu keha kaalust ning sõltuvad elueast, soost ja kehalisest treenitusest. Iga lihas kujutab endast elundit, millel on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad. LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga.
Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja murduvad kergemini. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist. Vananemise tõttu liigese pinda kattev kõhr muutub õhemaks, liigesepilu kitseneb ja liigese funktsioon halveneb. Lihasrakkude arv on inimesel sündides suurim ja see ei suurene elu käigus. Alates kolmekümnendast eluaastast hakkab nende arv vähenema, umbes 1% aastas. Lihaskiudude paksus sõltub eelkõige kehalisest aktiivsusest, lihaste treenitusest. Treeningut võib ka alustada vanemas eas. Ka luude tihedus hakkab vähenema kolmekümnendast eluaastast. Luud ei muutu väiksemaks, vaid hõredamaks, seega suureneb nende murdumise oht. Luude hõrenemist ei märgata enne, kui tekib luumurd. Mõnedel aga põhjustab hõrenemine luuvalusid. Naistel tekib luude kiire hõrenemine, siis kui lõpeb menstruatsioon. Meestel kulgeb protsess ühtlasemalt. Kui juba noorena on esinenud palju luumurde võivad need probleemiks saada ka vanurieas.
ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis. Igasuguse kehalise koormuse mõju organismile on individuaalne. See sõltub paljudest faktoritest, eelkõige aga treeningu intensiivsusest, treenitusest, inimese east ja soost. MÕJU HINGAMIS- JA VERERINGEELUNDKONNALE Optimaalne vastupidavustreening tõhustab vereringeelundkonna tööd, mille tulemusena suureneb organismi hapniku tarbimise võime, mis omakorda suurendab südame ja veresoonkonna ning kopsude tööjõudlust, olles aluseks aeroobse töövõime suurenemisele. • südamelihas tugevneb ning selle vereringe paraneb; • südame löögi- ja minutimaht suurenevad; • väikeste veresoonte (kapillaaride) hulk suureneb;
korda kõrgem kui sagedusega 5 korda minutis. Kehalise töö suhteline intensiivus on väljendatav protsentides indiviidi maksimaalsest hapniku tarbimise võimest. Inimorganismi elutalitluseks on hapniku pidev kättesaadavus vältimatu eeltingimus. Kehalisel pingutusel, näiteks jooksmisel, hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega (jooksukiirusega), kuni saavutab oma lae, mis sõltuvalt inimese treenitusest on enamasti vahemikus 2-6 liitrit minutis. 2) Millest peamiselt tuleneb vajadus verevoolu ümberjaotamiseks erinevate organite vahel kehalisel tööl võrreldes puhkeseisundiga? Töötavates lihastes veresoonte valendik suureneb, mille tulemusena suureneb võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Niisugused ümberkorraldused on vajalikud, kindlustamaks lihaste suurenenud hapnikuvajaduse katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda töö ajal tekkivast suurest soojushulgast.
Stabiilse koormuse jätkudes jõuab O2tarbimine vastavusse vajadusega , tekib platoo e steady steate. Inimese töövõime piiriks on hapnikulagi e max O2 hulk (VO2 max), mida on võimalik kasutada ajaühikus. Koormuse intesiivsuse suurendamisel üle VO2 max piiri hapnikutarbimine ei suurene ja AV muutub valdavalt anaeroobseks. VO2 max väljendatakse absoluutväärtusena ja suhtearvuna ml/min/kg, sõltub lihasmassi hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs: Energiaallikas lihaste glükogeen, pingutuse kestus 10-60 sek, tõuseb glükolüütiliste ensüümide aktiivsus, happeliste laguproduktide kuhjumine takistab energia tootmist, metaboolse atsidoosi teke, suureneb puhversüsteemide võimsus,
Südant kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis. Füüsilise koormuse ajal on pulss kiirem, et hapniku transportida kiiremini edasi. Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis Pulsisagedus sõltub: Vanusest, treenitusest, tervislikust seisundist jne. Arterid viivad verd südamest välja. Arterite seintes on paks lihaskiht Suurim arter on aort Pärgarter varustab verega südamelihast Veenid toovad verd südamesse. Veenide seintes olev lihaskiht on õhem Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise voolu Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Kapillaaride seinad koosnevad ühest rakukihist Neis toimub nii gaaside kui ka toit- ja jääkainete vahetus.
· KRK on punkt kehas, mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate raskusjõudude resultant · KRK on kõige üldisemaks massi jagunemist iseloomustavaks näitajaks kehas · Algasendis asub inimese KRK umbes II sakraallüli (S²) kõrgusel lülisambakanalis KRK sõltub: · Soost- täiskasvanud naisteks paikneb KRK umbes 2% madalamal kui meestel · Vanusest- lastel paikneb KRK kõrgemal kui täiskasvanutel · Kehaasendist- teatud kehaasendite korral paikneb KRK väljaspool keha · Treenitusest- lihaste hüpertroofia põhjustab KRK paiknemises muutusi 2. LIIKUMISAPARAADI DEFORMATSIOON Liikumisaparaadi deformatsioonid · Elutegevuse käigus mõjuvad inimese liikumisaparaadile pidevalt mitmesugused jõud (koormused), mis põhjustavad luude, lihaste, sidemete ja kõõluste deformatsioone · Deformatsioon- keha kuju ja ruumala muutus rakendatud koormuse mõjul Liikumisaparaadi deformatsioone põhjustavate koormustena võivad toimida:
välja. Täiskasvanu inimese hingamise sagedus 16-20 korda minutis, vastsündinul 60 korda minutis. Hingamise kiirenemisega võib kaasneda hingamise sügavuse vähenemine. Une ajal muutub hingamine aeglasemaks. Eristatakse kolm hingamistüüpi: rangluu- ehk ülemine hingamine, rinnahingamine ja kõhuhingamine. Kopsude mahud. Ventilatsiooni maht (eluline maht) õhu hulk, mida inimene suudab välja hingata pärast sügavat sissehingamist. Keskmiselt on see 3500 cm3, sõltub treenitusest (sportlastel kuni 6000-7000 cm3), soost (naistel < meestel), east. Eluline maht = hingamisõhk (õhu hulk, mis tuleb kopsu rahuliku hingamise korral ühe sissehingamisega, umbes 500 cm3) + täiendõhk (õhu hulk, mis tuleb kopsudesse pärast rahulikku väljahingamist maksimaalsel sissehingamisel, umbes 1500 cm 3) + varuõhk (õhu hulk, mida võib välja hingata maksimaalsel väljahingamisel pärast tavalist sissehingamist, umbes 1500 cm3).
aeg sõltub soost, vanusest, jõust, kehamassist, pikkusest, alaselja lihaste motoorsest võimekusest. Varieeritakse ka nurkkiirusega (90* iseloomustab jõuomadusi, 180* lihaste kiirusjõu omadusi, 270* lihaste kiirus omadusi). Nurkkiiruse suurenedes maksimaalne jõumoment langeb, sest aeg väheneb ning dünaamiline liikumine väheneb. Mida väiksem nurkkiirus, seda suurem on vastupanu ja motoorseid ühikuid rekruteeritakse rohkem. Jõumomendi väärtus sõltub: motoorsest võimekusest, treenitusest, luukangide pikkusest, soost, vanusest ja treeningu iseloomust Määratakse: *jõumoment *kiirusjõud *dünaamiline lihasvastupidavus *maksimaalne tahteline jõud Dünamograafilised platvormid: Keha staatilise tasakaalu uurimiseks, mille tulemuseks on stabilograafiline dünamogramm. *Keha tasakaal suletud silmadega seismisel on halvem kui avatud silmadega, sest väliskeskkonnast saadud informatsiooni hulk väheneb ja ruumitaju väheneb
Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma:
Väljahingamisel: Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Lihased lõtvuvad. Roided liiguvad alla- ja sissepoole. Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb. 62 15.3 Hingamiselundite lisafunktsioonid Haistmine, Hääle tekitamine, Vee ja jääkainete eraldamine 15.4 Hingamismaht Suurem hingamismaht on mehel, kuna hingamismaht oleneb keha mõõtmetest, vanusest, soost, tervislikust seisundist ja treenitusest. 0,4...0,5l Jah. Spirograafi abil. Suurenevad hingamismaht- ja sagedus, südame löögimaht- ja sagedus, tõuseb vererõhk, paraneb kopsude verevoolutus. 15.5 Rakuhingamine Tegemist on rakuhingamise valemiga ning see on oluline energia saamiseks. Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi.
vähemalt 3 korda nädalas 50-60 %VO2max või max SLS reservist, tunni kestus 30 min pidevalt.Ülekaalulistel vähemalt 3 korda nädalas 40-50 % max SLS reservist, tunni kestus 30 min pidevalt*Treeningtunni kestvus tervisesportlasel oleneb eelkõige treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest.*Optimaalne treeningu koormus peab olema konkreetsele inimesele optimaalne, et treening täidaks ettenähtud ülesannet. Koormuse mõju organismile on individuaalne ja sõltub treenitusest* Tegevuse intensiivsus sõltub eelkõige treeningtunni eesmärgist: *hea vormisoleku ja välimuse saavutamine, kehakaalu reguleerimine, *südame-vereringe tugevdamine. Lastele ja noorukitele antavad KA soovitused peaksid arvesse võtma igaühe senist kehalist aktiivsust ja elustiili. See tähendab, et need soovitused ei tohiks olla ebareaalselt kõrged, vaid ülepingutamata saavutatavad. I soovitus kõik lapsed peaksid olema vähemalt 1 tund päevas
Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda koosneb neljast kambrist: kaks koda ja kaks vatsakest. Südant ümbritseb õhuke kelme, mida kutsutakse perikardiumiks. Südame sisekesta kutsutakse endokard ja südamelihast l.d päraselt müokard. Kojad jäävad ülesse poole (põhimikku) ja vatsakesed jäävad alla poole (tipu suunas). Kodadel ja vatsakestel on erineva suurusega lihaskiht
jõudu. 4. Absoluutne jõud - lihasjõud, mida võime saavutada tahtmatu maksimaalse lihaskontraktsiooniga. Lihasjõud sõltub lihase ristilõikepindalast. Treeningu tulemusel see suureneb (toimub lihase hüpertroofia), androgeensetest hormoonidest (lihasvalkude int. süntees), struktuurvalkude koostisest (intensiivistada valkude ainevahetust), neuromotoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime ja jõudlus (sõltub omakorda jällegi treenitusest), energiaallikatega varustatus. 4.9. Lihastöö mõiste. Dünaamiline ja staatiline töö. Lihastöö – lihaskoe võime muuta keemiline energia mehaaniliseks suure kasuteguriga. Staatiline töö – lihased on praktiliselt ühes asendis, väsivad kiiresti, tekib üldine väsimus Dünaamiline töö – perioodiline pingutus vaheldub lõdvestumisega. Selline töö laseb lihastel taastuda, lihased suudavad kauem väsimata töötada 4.10. Lihaste hüpertroofia ja atroofia.
69) Tööjõu kvaliteedi tunnused 70) TÖÖTAHE huvi ja kalduvus pühenduda mingile tööle rakendades selleks kõiki oma füüsilisi ja vaimseid võimeid. Töötahe määratakse tahteliste omadustega ja sõltub oluliselt töötaja emotsioonidest ja oludest. 71) TÖÖVÕIME suutlikkus tööd teha, mis on tahteliste omaduste realiseerimise esimene tingimus. Töövõime sõltub inimese geneetilisest ja psühhofüsioloogilistest omapärast, vanusest, soost, treenitusest ja harjumusest töötada. 72) TÖÖOSKUS kvalifikatsioon, määrab tahteliste omaduste realiseerimise edukuse. Selle annavad haridus ja kogemus. 73) 74) 5.3. Töötulemuste mõõtmine 75) Tüüpilised mõõdetavad valdkonnad: · tootmise või väljundite kasv · realisatsiooni maht · puhaskasum · tähtaegadest kinnipidamine · püsiklientide või uute klientide määr · tööjõu voolavus · õnnetustjuhtumite arv jms. 76) Tulemuste hindamisel:
lihaste verevarustust. · Pikad venitusharjutused (kuni 2 min) parandavad enam lihaste ja kõõluste venivust. · Liikuvuse suurendamine on kestev protsess ja harjutusi tuleb teha regulaarselt. Ettevaatusabinõud stretching'u puhul · Ülemäärane painduvus võib vähendada liigeste stabiilsust ja seega suurendada vigastuste riski. · Igasugune venitusharjutus sisaldab teatud riski. · Vigastuse tekkimise võimalus sõltub treenitusest, vanusest, eelnevatest vigastustest, kehaehituse tüübist, harjutuste sooritamise tehnikast, väsimusseisundist jm. · Kõik sõltub konkreetsest inimesest, mõned inimesed ei saa või ei tohi lihtsalt teatud harjutusi sooritada. Ära tee venitusharjutusi, vaid pea nõu oma arstiga: · kui hiljuti on olnud luumurd, nikastus, rebestus või venitus; · kui kahtlustad või on diagnoositud ägedat põletikku või põletikulist protsessi liigeses või selle ümber;
lubadusele tuginedes. Seda kuni lubatud tasu ulatuses. Tasu lubaja pääseb kulutuste hüvitamisest ainult siis, kui ta suudab tõendada, et kulutusi teinud isik ei oleks saanud või suutnud seda tegu teha. Siin võib olla jutt objektiivsest võimatusest, kuid võib tulla kõne alla ka subjektiivne võimatus tegu teha. Näiteks A lubab tasu 1000 eurot sellele, kes jookseb 100m kiiremini kui 10 sekundit. Nüüd peaks A tõendama, et sõltumata treenitusest ei suudaks ta seda teha. 12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel? Seosed tekivad eelkõige juhul, kui pärast TAL-i sõlmitakse sama teo tegemiseks kellegagi leping. Seejuures on oluline teada reeglit, et lepingu sõlmimine teise isikuga ei lõpeta kuidagi TAL kehtivust kõikide teiste isikute suhtes. Vaieldav on isegi see, kas lepingu sõlmimine teise isikuga sama teo tegemiseks lõpetab TAL kehtivuse tema suhtes
KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMILE Kehalise koormuse mõju organismile sõltub eelkõige intensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseid kehalisi koormusi. Anaeroobses reziimis (kõrge intensiivsusega lühiajaline kehaline pingutus) toimuva kehalise töö puhul on organismi hapnikuvajadus suurem, kui töö ajal suudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku võlg, mis likvideeritakse pärast pingutuse lõppemist. Hapnikuvõlg, mida inimene suudab taluda, sõltub oluliselt treenitusest. Treenimatu inimese puhul on oluline, et treeninguid alustatakse aeroobses reziimis, (madala intensiivsusega pikaajaline kehaline töö) sest sellisel juhul on lihaste hapnikuvajadus täielikult kaetud. Kui sõduri vastupidavus võimed (nt nõrk tulemus 2 miili jooksus) on kesised, siis on ennekõike vaja treenida aeroobsel reziimil, kuna vastupidavus omadused paranevad just pikka aega kestva töö tulemuse mõjul. Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vähemalt 40 minutit
5. PT 1-sammuline kiire variant kiirusel 6-8 m/sek 6. PT 1-sammuline aeglane variant kiirusel ca 8-10 m/sek 7. PT sammuta kiire variant kiirusel ca 9-11 m/sek 8. PT sammuta aeglane variant kiirusel ca 10-12 m/sek 9. Laskumisasendid kiirusel üle 10 m/sek Sobiva tehnika valimine sõltub eelkõige liikumiskiirusest, see omakorda raja profiilist, lume, suusatalla ja määrde libisevusest, suusataja treenitusest ja väsimusest, tuule suunast ja tugevusest. Sõiduviiside õpetamist alustatakse klassikalistest viisidest, mis on liigutuste koordinatsioonilt uisuviisidest lihtasmad. Tüüpilised vead, mis esinevad kõikide jalatõukega sõiduviiside juures on: - Liiga püstine või liiga kaldu, kange või väheliikuv kehaasend, - Üldine kramplikus, tsükis püüdub lõdvestusmoment, - Kere kõigub külgsuunas ülemäära,
4. inimene suudaks seda reprodutseerida; 5. inimene suudaks reprodutseeritavat sõnaliselt väljendada; 6. ütluste vastuvõtja mõistaks ja fikseeriks seda adekvaatselt. Tajumisvõime (pertseptsiooni võime) kindlaks tegemiseks tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid. Esiteks subjektiivsed faktorid: a) isiku tajuorganite arengutase ja eripärad. Tajuorganite (nägemine, kuulmine, haistimine, maitsmine) tundlikkus võib varieeruda väga suurtes piirides (sõltuvalt momendiseisundist, treenitusest, ealistest iseärasusest). Mõne retseptori tundlikkus võib olulisel määral suureneda kompensatsioonina mingile füüsilisele või sensoorsele puudele (pimeda inimese väga terav kuulmine nt). Mõnikord aga esineb eriline taju ja mäluliik- eideetiline mälu. Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase
Inimorganismi elutalitluseks on hapniku pidev kättesaadavus vältimatu eeltingimus. Organismi hapnikuvajadus ja -tarbi- mine puhkeolekus on ligikaudu 0,20,4 liitrit minutis. Kehalisel pingutusel, näi- teks jooksmisel, hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega (jooksukiirusega), kuni saavutab oma lae, mis sõltuvalt inimese treenitusest on enamasti vahemikus 26 liitrit minutis (joon. 1). Maksimaalse hapniku tarbimise võime (VO2max) all mõistetaksegi suurimat hapniku hulka ajaühikus, mida indiviidi organism suudab tarbida intensiivsel kehalisel tööl, mis haarab suuri lihasgruppe. Töö suhteline intensiivsus 50% VO2max tähendab seda, et niisuguse koormuse puhul suureneb konkreetse indiviidi hapnikutarbimine 50
valmistunud. Sel juhul on tegemist keeruka reageerimisega. Viimane on harilikult seotud õigeima tegevuse valimisega mitmest võimalikust. Reageerimisajas eristatakse nähtamatut ja nähtavat perioodi. Nähtamatu periood (aeg, mis kulub signaali kan- dumiseks meeleorganist peaajju, otsuse tegemiseks ja käsk- luse edasiandmiseks närvikava kaudu teatud lihastele) kes- tab harilikult 0,15 . . . 0,2 s. Nähtav periood (aeg, mis kulub liigutuse sooritamiseks) kõigub treenitusest ja tegevuse keerukusest olenevalt 0,4 . . . 0,6 s piires. Kokku kulub näi- teks takistuse märkamise algusest pidurite töölerakenda- miseni kuni 0,8 s. Summaarne reageerimisaeg ei ole ühel ja samal juhil püsiv suurus, vaid sõltub paljudest teguritest. Tunduvat alkoholi mõju kaob aeglaselt ja ulatub tundidest päeva - väsimuse, haiguse, halva meeleolu korral reageerinuni deni. Seetõttu on ohtlik ja vastutustundetu rutata pärast aeglustub
annaabi.ee 
