............................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1
Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine
3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92
või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROKi liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalivõitja maade lipud. Võidutseremoonial osalevad ka võõrustava maa vabatahtlikud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata. Füüsilise tegevuse mõju organismile (tervisesport) Aeroobne treening-See on seda tüüpi treening, mis paneb lihaseid rohkem hapnikku kasutama. Regulaarse treeningu tulemusena viiakse lihastesse regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks. Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks
rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist ning loeti vastavt sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia väljaandeid. Meie eesmärgiks oli uurida välja mis tähendab termin vastupidavus ning milline on üks vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused
…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“,
Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse aktiivse või passiivse painduvuse harjutusi ja kas harjutused on suunatud painduvuse parandamisele või painduvuse taseme säilitamisele. Painduvuse suurendamise etapil toimub treening praktiliselt iga päev, säilitamise etapil 34 korda nädalas ning vähendatud mahus. Täielikult vältida ei tohiks painduvus harjutusi ühelgi ettevalmistuse etapil. Aastases plaanis kasutatakse esmalt enam pas siiv seid painduvusharjutusi, hiljem aktiivseid. Kasulik on enne lihase venitust lihast pingutada 56 sek, seejärel toimub 56 sek vältel sujuv venitus ning veel hoi takse 56 sek maksimaalset venitust. Maksimaalse venituse asendit võidakse efektiivselt hoida 1530 sek. Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel
Pikamaajooksjale on palju erinevaid võimalikke lähenemisviise harjutuskavade kokkupanemiseks. Oluline on pöörata tähelepanu just variatiivsusele, mis tagab edasi arenemise. Järgnevalt on toodud välja erinevaid metoodilisi soovitusi inimorganismi erinevate tegurite arendamiseks. Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused · kiirustreeninguga tuleks alustada varases koolieas, sest organism suudab sel ajal hästi liigutusi juhtida · aastaringselt peaks kiiruse treening olema mitmekülgne · kiirus areneb puhanuna, treeningu alguses, hea motivatsiooni korral · väsimus on signaal treeningu lõpetamiseks, korduv väsinuna harjutamine viib liigutuse stereotüüpi muutustele. Nt madal stardikiirendus, kuigi tugev treening · väga oluline on koormuse ja puhkuse vahekord, lihtne reegel 10 meetri kohta 1 minut puhkust · oluline on intensiivsus mitte maht · vigastuste vältimiseks teha korralikult eelsoojendust, mida jahedamad treening tingimused seda enam teha
käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige Spordifüsioloogia organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja on teadusharu, mis patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega ja treenitusseisundi tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv-
.................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne energiatootmine............................................................................. 6 2.3Aeroobse treeningu eelised............................................................................ 6 3Anaeroobne lihastöö............................................................................................. 8 3.1Anaeroobne treening............................................
arengu, st aitaks saavutada head kehalist vormi. Olla heas kehalises vormis tähendab sageli erinevaid eesmärke. Ühtedele on hea vorm tugeva tervise ja hea enesetunde avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni
lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihastekinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest. Roomates, ronides, hüpates ja mängides sirutavad lapsed keha igasse suunda nii säilib nende liigeste hea painduvus ning neil on harva vaja eraldi venitusharjutusi. Painduvuse vähenemine võib põhjustada negatiivseid tagajärgi, ning kahjuks on aastate jooksul hakanud domineerima istuv eluviis ning inimesed on muutunud väheliikuvamaks. Liigese liikuvus jaguneb passiivseks ja aktiivseks. Aktiivse liikuvuse puhul saavutatakse liigutuse suur amplituud liigeses ilma välisjõudu kasutamata. Passiivse liikuvuse korral aitab liigutuse ulatuse saavutamist kaaslane või abivahend. Passiivne
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku
sotsiaalmajanduslikud tegurid – rahvuslikud ja rahulolekutaseme. kultuurilised eripärasd, elukoht, vanemate elukutse, haridustase, perekonna sissetulek Tasemed: - intensiivne 1-5, - kestvus 1-4, -sagedus 1-5. 4. vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit tegurid – Liigid: aeroobne, anaaeroobne ? perekondlikud harjumused, spordivahendite olemasolu, lähedaste tugi, kliima, aastaaeg, teiste huvide olemasolu Regulaarne kehalise aktiivsuse kasu: 5. varasema liikumise kogemus – teadmine, et liikumise-
saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihaste kinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest. Roomates, ronides, hüpates ja mängides sirutavad lapsed keha igasse suunda nii säilib nende liigeste hea painduvus ning neil on harva vaja eraldi venitusharjutusi. Painduvuse vähenemine võib põhjustada negatiivseid tagajärgi, ning kahjuks on aastate jooksul hakanud domineerima istuv eluviis ning inimesed on muutunud väheliikuvamaks. Liigese liikuvus jaguneb passiivseks ja aktiivseks. Aktiivse liikuvuse puhul saavutatakse liigutuse suur amplituud liigeses ilma välisjõudu kasutamata. Passiivse liikuvuse korral aitab liigutuse ulatuse saavutamist kaaslane või abivahend
· Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime: · Neuraalne mõju närvilõpmete ärritamine, mis paiknevad nii nahas kui siseelundites. Retseptorite ärritamine kutsub organismis esile organismi üldise vastureaktsiooni, mis väljendub elundeis ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nahas retseptorite poolt vastuvõetud ärritus kandub kesknärvisüsteemi, sealt peaajukoorele.
võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Niisugused ümberkorraldused on vajalikud, kindlustamaks lihaste suurenenud hapnikuvajaduse katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda töö ajal tekkivast suurest soojushulgast. 2 3) Kirjelda lühidalt peamisi muutusi inimese organismis, mille kutsub esile regulaarne vastupidavustreening mis on vastupidavusliku töövõime suurenemise aluseks. Vastupidavusliku töövõime paranemise alus vastupidavustreeningu tulemusena on organismi maksimaalse hapnikutarbimise võime kasv, anaeroobsele lävele vastava koormuse ja liikumise ökonoomsuse kasv. (Olulisima tähtsusega on ilmselt südame kui pumba funktsiooni täiustumine ja kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes.) 4) Selgita lühidalt, millel põhineb esialgne kiire lihasjõu kasv ja selle hilisem pikemaajaline areng jõutreeningu mõjul.
Kiirus Kiirus on liikumise või asendi muutmise määr väljendatuna läbitud distantsi ja selleks kulutatud aja suhtena (näiteks: m/s ehk meetrit sekundi kohta). Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. Erinevad kiirused on vajalikud kõigil spordialadel. Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks kehaliste liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooskul. Kiirus on seotud nii energeetiliste protsessidega kui ka kesknärvisüsteemiga, samuti psühholoogiliste reaktsioonidega, mille tähtsus kiiruse tagamisel on väga oluline. Kiirendus on omakorda kiiruse muutuse määr kas aja või teekonna kohta. Sportliku resultatiivsuse seisukohalt on oluline just liigutuse kiirus.
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse
Võrumaa Kutsehariduskeskus Maaturismiteenindus MTTp-11 Referaat ,,Kehaliste harjutuste mõju organimsmile" Koostaja: Annely Lindmets Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele
Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse jooksukiirust ja selle arendamise erinevaid viise, mille eesmärk on autori kehaliste võimete arendamine ühe õppeaasta jooksul. Keskendutakse peamiselt kiirjooksule (distantsi pikkus kuni 400 m). Sportlase arengu võrdlemiseks on töös ära toodud kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra.
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained
Käsipallurite energiakulu võistlusmängus on meestel 17-23 kcal/min ja naistel 14-17 kcal/min (Ignatjeva, 1983), mida mõjutavad mängu intensiivsus ja vastase tase (Kotzamanidis jt, 1999). 2.1. Aeroobne-anaeroobne suutlikkus Sportlase liigutustegevuse muster ja sellele vastav südame löögisagedus (SLS) annab ülevaate füsioloogilistest aspektidest võistkonnaaladel. (Delamarche ja Bideau, 2011). Kuna käsipallimäng nõuab mängijalt erinevate kehaliste võimete kasutamist suurel koormusel on oluline mitmekülgne motoorne ja etaboolne potentsiaal. Mängu iseloomustavad intensiivsed, plahvatuslikud liikumised ja liigutused ning sagedased suunamuutused, mille sooritamisel on oluline alaktaatne energiatootmise kreatiinfosfaadil põhinev ATP resünteesi mehhanism. Kõrge intensiivsusega mängulised tegevused vahelduvad madalama intensiivsusega preioodidega, mille käigus domineerivad aeroovsed protsessid (Kotzamanidis jt.,1999; Norkowski, 2002)
Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1
jooksutreeningu, dempo ja distantside valiku ja sellega kaasnevarengu seisukohti. 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs Eelolevas töös on noorde keskmaajooksjate treeningumeetodite jagamisel gruppidesse I, II ja III aluseks võetud neli treeningukomponenti: 1. üldine kehaline ettevalmistus 2. kiirjooksu treening 3. üldise vastupidavuse treening 4. erialase vastupidavuse treening Üldise kehalise ettevalmistuse all on mõeldud: · kooli kehalisekasvatuse tunnid · võimlemistreeningud · hüpete, heidete ja tõkkejooksu tehnika õppimine ja treening · teiste Individuaal spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust.
KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane (tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga) - minimaalne (liikumisvaeguse negatiivne mõju tervisele on välditud, kuid puudub tervistav mõju) - optimaalne (saavutatakse tervistav mõju) - ülemäärane (tegemist on hüperkineesiaga, mille tulemusena tekib kurnatus ja/või ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist
ja mis on ühenduses tervisliku seisundiga. Seda on defineeritud seisundina, mida iseloomustab: - võime sooritada igapäevaseid toimetusi - tunnused, mis on seotud hüpokineetiliste haiguste väikese riskiga Tervisefitnessi olulised komponendid on keha massi indeks, kehaehitus, nahaaluse rasvkoe jaotuvus, vistseraalrasv kõhu piirkonnas, luude erikaal, lihaskonna kõhu- ja dorso-lumbaarjõud ja vastupidavus, südame ja kopsu funktsioon, vererõhk, maksimaalne aeroobne võimsus ja mahtuvus, glükoosi ja insuliini metabolism, vere lipiidide ka lipoproteiinide kontsentratsioon, süsivesikute ja rasvade oksüdatsiooni suhe erinevates tegevustes. Fitnessi komponendid. MORFOLOOGILINE KOMPONENT. Faktorid, mis on seotud mitmesuguste haiguslike seisundite ja suremusega. Kehakaalu suhet pikkusesse on sageli väljendatud keha massi indeksina. Kõrge ja väga madal keha massi indeks on seotud kõrge suremusega. Nõus ollakse sellega, et keha rasva %
nahahaigused, kõrgeneb vererõhk ja suureneda südamerabanduse oht. Stress põhjustab või raskendab mitmeid seedetrakti haigusi ja stressi tagajärjel muutub põis haigustele ülimalt vastuvõtlikuks. Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega).14.Südame-veresoonkonna süsteemi haiguste põhilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
