1. Koormuse intensiivsus 30 - 60 % maksimaalsest jõust 2. Korduste arv seerias 16 - 20 korda ja enam 3. Seeriate arv 2 -3 (edasijõudnutel 3 - 6) 4. Puhkepaus 30 sek - 60 sek (enesetunde järgi) 5. Treeningusagedus vähemalt 2 korda nädalas Käte jõuharjutused. Tagatoengus kätekõverdused oToetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. oJälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. oNüüd lasku alla ning siis jälle üles. Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, kuid kui hantlid puuduvad võib kasutada ka veega täidetud pudeleid. Küünarvarte kõverdamine oLähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud.(joonis 1) oNüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. (joonis2)
immuunsus süsteemi. Lk 5 Süda ja lihaseid üldse treenivaid harjutusi Viise on palju. Näiteks : · Kickpoks, Kung Fu, Karate jm. · Kätekõverdused... · Ujumine, jooksmine ja jalgrattaga sõitmine · Nööriga hüppamine, pikad jalutuskäigud... · Suusatamine ja uisutamine · Treppidel kõndimine jm. Samas saab kasutada ka häid, kättesaadavaid juhiseid, nagu : ,,3.Kõht kauniks! o Võta turjale harjavars, seisa sirgelt, hoia puusad paigal ja tee kerepöördeid paremale ja vasakule. Kehatõsted kõverdatud jalgadega o Lama selili, põlved kõverdatud 90kraadise nurga all. Käed on kuklal. o Tõsta keha umbes 30 kraadi. Hoia nimmekoht maas ja puusad liikumatult. Püsi lõppasendis sekundi jagu, lasku aeglaselt algasendisse tagasi. o Vaade olgu suunatud lakke, tõstete tempo aeglane. Jalatõsted selililamangus
Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head välja, vaid nad tunnevad end halvasti nii füüsiliselt kui vaimselt. Häbenevad rannas särki seljast võtta või ei julge oma kehakuju pärast mujal oma ülakeha paljastada. Su õlad näevad laiemad välja, kuna nad pole enam suunatud ette, vaid külgedele
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enamvähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni.
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enam-vähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni.
(sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt · arvuti monitor poole m kaugusel (kui prille ei kanna) · ülemine ekraaniosa silmade kõrgusel · lapsel peab olema oma tool, et veri liiguks õigesti ja ei tekiks rühivigu (jalad ei oleks õhus ega sirgelt, vaid täisnurga all, et oleks tugi jm tavalised nõuded) Kuidas hoida selja tervist? · Ära hinda oma võimeid üle!
jooksul pärast sünnitust. Kuna vaagnapõhjalihased, mis vastatuvad siseorganite õigete asendite eest, on veel väga nõrgad ning emakat õiges asendis hoidvad sidemed on väljavenitatud ja samuti nõrgenenud, siis võib enneaegne kõhulihaste treenimise ajal kõrgenev kõhuõõne sisene rõhk soodustada siseorganite asendite muutusi. Lihtsamate kõhulihaste toonust tõstvate harjutustega võid alustada kohe pärast koju jõudmist. lama palju kõhuli asendis, mis juba iseenesest tõstab kõhulihaste toonust ja soodustab emaka kokkutõmbeid, kõhu alla on hea panna väike padi, siis on koormus alaseljale väiksem. Valusaid emaka kokkutõmbeid aitavad leevendada sügavad ja lõõgastavad hingamisharjutused. pea meeles, et sünnitusejärgselt on tähtsam teha harjutusi sagedamini ja vähe korraga, liiga pikad ja harvad treeningud teevad sulle pigem kahju.
nimmenõgusust ja venitab rinnalihaseid. 3. Harjutus Lähteasend. Kõhulilamang, käed ülal. 1. Sisse hingates tõmba kõhu alaosa sisse nii, et nabapiirkond kergelt kerkib (hoia seda lihaste pinget harjutuse lõpuni) 2. Tõuse küünarvarstoengusse (väldi pea kuklasse viimist) 3-4. Hoia asendit kuni 10 sek, säilitades regulaarse hingamise, 5. Tõstes vaagnavöödet, tõuse küünarvarstoenglamangusse. 6-7.Hoia asendit kuni 10 sek, säilitades regulaarse hingamise. 8. Lasku kõhulilamangusse. Toime: Tõstab nii kõhu kui ka selja süvalihasgruppide toonust, paranab nimmepiirakonna stabiilsust. 4.Harjutus Lähteasend. Algseis, käed kuklal, nii et pöidlad toetavad pead oimupiirakonnas. 1-4. Tõsta pead käte abil üles. Tunneta sirutust kaelas ja kogu lülisambas ning kerget venitustunnet kuklapiirkonnas (väldi õlgade tõusu). 5-6. Käed alla. 7-8. Vii pea kuklasse ja vaade lakke. Pea peab olema otse, mitte viltu. Kui puudub
1. Selililamang, üks jalg põlvest kõverdatud tallal, teise jala kand suruda vastu tuharat. See harjutus ei pruugi sobida kõigile. Kui põlve piirkonnas tekib sellises venituses olles liiga suur pinge ja valu, asendada see harjutus mõne muuga. 2. Põlvituses ühel jalal, suruda puusavööd ette. 8 3. Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käe abiga. Tähtis just puusa ette surumine ning keha hoidmine püstiselt. Ei tohiks hakata ülakeha kallutama ning samaaegselt jalga tagant kõrgemale tõmmata. ________________________________________________________________________ Reie tagumine külg 1. Selililamangus, tõmmata põlvest kõverdatud jalga, käte abiga rindkere suunas. Kaaslane võib aidata jalga suruda vastu rinda. 2. Jalg tõsta sirgelt kõrvale pingile. Kallutada ennast kõrvale. 3
mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus te harjutusi sooritate. Parem on vimelda matil vi vaibakesel, kui mistahes pehmel aluspinnal. 1.harjutuse sooritamiseks seiske sirgelt, paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal prandakattel, jalalabad enam-vhem lgade laiuselt. Tstke vljasirutatud ked lgade krgusele, peopesad allapoole ja srmed koos. Pea hoidke psti, mitte kuklas ega norus. Hoides ksi eelpool kirjeldatud asendis alustage esialgu aeglaste prlemiste sooritamist pripeva. Prelge endale sobiva kiirusega senikaua, kuni tunnete kerget peapritust. Algul vite piirduda 3-4 prdega, aja jooksul ja oskuste-vimete kasvades suurendage jrk-jrgult kiirust ja prete arvu
· Jalad Harjutused jalgadele on eriti olulised, kuna jalad on jooksmisel kõige rohkem töös. Jalgade puhul on uudseks lähenemiseks kombineerida klassikalisi soojendusharjutusi arendavate jõuharjutustega. Käesolevaga tutvustan teile 5 harjutusviisi, mis soojendavad ja arendavad jalalihaseid. A Väljaasted ette Astu parema jalaga samm ette pikkusega, mis on ligikaudu pool sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Sammu lõpus suuna põlv täpselt jalalaba kohale. Astu tagasi püstiasendisse. Korda harjutust 5 korda ühele jalale. Seejärel soorita harjutus teise jalaga. B Väljaasted ette koos kerepöördega Harjutus on sarnane väljaastega ette (harjutus 1), kuid lisandunud on kerepööre vöökohast. Kui sooritad väljaaste vasaku jalaga, pööra sammu lõpus ülakeha vasakule. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust teise jalaga. Soorita harjutust 5 korda mõlemale jalale.
2) kahe jala tõukega toengkägarast (tuck jump to handstand) 3) jõuga nii toengkägarast kui ka upselt. Foto 2.1 Kätelseisu sisenemise viisid ja julgestamine (Nemer, Sauer-Klein 2008: 34) 5 Harjutused kätelseisu oskuste arendamiseks ja kindlaks määramiseks (Hein 1995: 20): 1) Selililamang, pingutada kõik lihased, muuta keha jäigaks, paindumatuks. Kaaslane tõstab selili lamaja pöidadest üles nagu sirge pulga. 2) Nurkiste, käed ülal, paariline toetab keha raskusega üles tõstetud kätele. 3) Algseisust sirge keha raskuse kandmine ette pöidadele, pöidade survega hoida keha tasakaalus (analoogse survega reguleeritakse tasakaalu ka kätelseisus sõrmedega. Eelnevaid harjutusi saab kasutada sihtvõimlemises nii kätelseisu õppimisel kui ka arendamisel.
inimesi liblikrabelevad. Lõdvstunult ja nutikalt sooritatud liblikujumist on kena vaadata ning rahuldustpakkuv ujuda. Liblikujumise omandamine tõstab teadlikkust oskustest, mis on vajalikud kõikide ujumisstiilide puhul : voolujooneline asend, vee hoidmine, kerelihaste jõul tehtavad liigutused, veetundlikkus ja rütm. Need kes omandavad liblikujumise, on edukad ka teistes stiilides. Seda ei saa paraku öelda nende kohta kes ujuvad meisterlikult krooli või selili. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt liblikujumist ning mis see üldse õigupoolest on. Sissejuhatus Mis on ujumine? Ujumist võib käsitleda kui mitmekülgset spordiala mis kaasab terve keha. Seda tehakse ajaviitena, lõõgastumiseks, kui ka tippspordina. Ujumine on väga tervislik ja kasulik üldfüüsilise treeninguna, sest liigutusi tehakse vastu takistust, mille käigus töötab enamus lihastest. See sobib treenigutega alustavatele inimestele ja ülekaalulistele, kuna see ei koorma
ka kuumade ilmadega. Pikaaegse haiguse korral tekivad nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid (tavaliselt sääre allosas), nahk õheneb ning seda on kerge vigastada. Tekib kalduvus põletikele ja isegi tromboflebiidile. Süvaveeni tromboos on verehüüve, mis tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides. Need trombid tekivad tavaliselt reie, sääre või puusa piirkonna süvaveenides. Seisund on ohtlik tekkida võiva kopsuarteri trombemboolia tõttu. Ravita jäänud või halvasti ravitud süvaveeni tromboos põhjustab aastate pärast tromboosijärgset ehk posttrombootilist sündroomi, mis avaldub püsivate muutustena jäsemetes. Jalas tekib väsimus-, raskustunne, püsiv turse, valu ning hellus sääremarjas, areneda võivad halvasti paranevad haavandid. Jäse on teisega võrreldes kuumem, kõvem ja tihti jämedam. Joonis : Veenilaiendid
Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga. Võib kasutada ka erinevaid lisaraskusi nt topispalli. joonis 2 http://bit.ly/seljalihased 20 Kõhulihased Kõhulihaseid treenib selili olekust istesse tõus. Võib tõsta end 90-kraadise nurga alla, ent võib tõsta ka ainult natuke, et pingesse läheksid vaid ülemised kõhulihased (joonis 3). Kõhtu treenib ka varbseinal rippudes keha pinges hoides jalgade tõstmine ette või üle pea. joonis 3 http://bit.ly/kohulihased Küljelihased Küljelihaste treenimiseks on samuti erinevaid viise
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
minutis. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane-aeglane-kiire-kiire- aeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Põhifiguurideks on: 1. Külgkiirendussamm (Progressive Side Step) 2. Promenaad (Closed Promenade) 3
5) talvise välivormi müts talvise välivormi jope ja püksid sooja aluspesu särk/sviiter poolsaapad/talvekummikud sõrmkindad/labakindad 7 1.2 RELVASTUS Valik Eesti kaitseväes kasutusel olevast relvastusest. Andmed on võetud relvade õpikutest. PÜSTOL Püstol USP Pilt 1.6 Relv on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematul laskjal tuleb jälgida, et käsi ei jääks pärast lasku tagasiliikuva kelgu ette. · kaliiber 9 mm · padrun 9 x 19 mm, salves 15 padrunit · sihikuline laskekaugus 50 m · relva kaal koos laetud salvega 960 g · relva pikkus 194 mm · relva kõrgus 136 mm · kuuli algkiirus 350 m/s 8 AUTOMAADID Automaat Galil AR Pilt 1.7 Automaat AK-4 (G3) Pilt 1.8 Galil AR AK-4
nihutamine on oluline, sest see võimaldab kasutada jalgasid maksimaalselt sõudmises. Jalatugede ja siinide vaheline kaugus võiks olla keskmiselt 15-18 cm. Samuti tuleb reguleerida jalatugede nurka, mis peaks olema 38-42 kraadi vahel. Sellises vahemikus tuleb sportlasele leida parim ja mugavaim asetus. Jalatugede kõrgus tuleb aga seada sõudja anatoomiliste iseärasuste järgi. Jalatugede kõrgus sõltub sääre ja reie suhtest. Jalatoed tuleks asetada nii, et ette sõites oleks põlv rinnaku kohal. Aerude väljavõtu asendis aga peavad jalad olema vabalt sirutatavad. Vastavalt sellele, kuidas sõudja asetab jalatoed lähemale või kaugemale siinidest, muutub aeru tõmbe dünaamika. Asetades jalatoed kaugemale siinidest, suureneb haarde ulatus, kuid väheneb tõmbe lõpu pikkus ja vastupidi. Tuleb leida optimaalne kaugus, et sõudja saaks toetada optimaalselt jalgu, et aerudele rakendatav jõud oleks maksimaalne. Kui jalatugede
ametlikus olukorras õpetades või õpikonda juhendades. Et igaüks meid näeks ja kuuleks, seisame tavaliselt niisuguses olukorras oma kuulajatest umbes 3,6 meetri kaugusel. Aga kui rühm on õige väike, on ka vahemaa väiksem; teisalt, kui rühm on väga suur, on ka vahemaa vastavalt suurem, nii et püsiks kontakt igaühega. 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine9 Kui tunneme end avatu, enesekindla ja enesega rahulolevana, siis on meie kehahoiak avatud. Seisame või istume sirgelt, rind ja süda nähtaval, andes maailmale teada, et meil ei 9 Dr. Cornelia Topf, 1998. Kehakeel ja edukas karjäär. Tallinn: kirjastus Odamees 38 ole midagi varjata. Ent kui tunneme väljakutset näiteks, kui oleme olukorras, mis meile ei meeldi, või kui ei nõustu sellega, mida öeldakse, või isegi kui mõni negatiivne tunne või mõte meist läbi käib , võtame sisse tõrjuvama poosi. Keha võib otsekui enda ümber
Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus. Selle vigastuse klassikalised sümptomid on: • kohene vigastusvalu, kuid võimalik on mängu jätkata (võimatu lihase vigastuse korral). Puhkuse ajal valu suureneb • valu jala suletud kineetilise ahela korral, sest see venitab mediaalset kollateraalset ligamenti • stabiilne põlv (kui on tegemist nihestusega, rebendi korral ebastabiilne) • valu lokaliseerub vaid vigastuse piirkonnas (põlve ligamendid ei kiirga valu) • igasugust liigese hindamist ei tohi teha isoleeritult- vaja on kaasata ka lähedal asuvad struktuurid. Põlve korral on suletud kineetilise ahela komponentideks puusa- ja hüppeliiges. Ravi: 1. Esmalt tuleb jalg fikseerida tugisidemega. Puhkus 24-36 tunni jooksul aitab ära
otse mängija suunas tulevat palli mängitakse madalas asendis, pallile „poetakse“ alla, palli söödetakse otsaesise kohalt, söödumomendil on allaiste kõverdatud tagapool olevale jalale, keharaskus kaldub taha, järgneb veere üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga kükki. Külje suunas jäävat palli mängitakse pika väljaastesammuga, keharaskus viiakse madalale väljaastutud tugijalale, tugijala kand pööratakse väljapoole, põlv aga sissepoole, laskumine üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga, väljaastesammuga võib mängida ka ettepoole jäävaid palle laskumine küljele- kahe käega altsööt laskumine küljele see täpsem, lähteasend on madal asend, lõppeb pika madala väljaastega mis on kiire hüppesamm, keharaskus viiakse madalale tugijalale, teine jalg on sirge, sisekülg põranda poole, laskutakse
padjanditeks ja hakkavad sarnanema pigem pannkookidega. Lülidevahelise vaheruumi kadumine avaldab suuremat survet selgroo lülidevahelistele fassetiliigestele, mis hakkavad seetõttu intensiivsemalt kuluma ja vananema ning viivad lõpuks luu- ja liigesepõletikuni (spondüloos e. osteoartriit). Tulemuseks on jäigastuv selgroog. Selline põletik on kõige tavalisem artriidivorm ja haarab tihti ka põlve või puusa. Joonis 1-3 lülisamba degeneratsioon Joonis 1-4 Spondüloosi areng A normaalne funktsionaalne üksus, LKlülikeha, LVDlülidevaheline disk; A normaalne disk ja lülivahemik ning pingul EPS eesmine pikiside, TPS tagumine pikiside; tagumine pikiligment, mis asetseb vahetult luuümbrise LKV lülikaarevarreke; N närvijuur; peal.
· Mõned ideed: - lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt, - pilguta silmi, - aja keel suust välja, - väänuta suud, - liiguta hääletult huuli, - köhata või haiguta. UURINGUTE ANDMETEL õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni. Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid. SÕRMEMÄNG · Hoia last süles või pane ta selili. · Pista oma nimetissõrm talle pihku. · Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks. · Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näiteks: "Küll sa oled tubli laps!" või "Küll sa oled tugev!" UURINGUTE ANDMETEL aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd. See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust. TUNNE JA TAJU · Silita lapse kätt erinevate kangastega
Gaasitoru tagasipanemiseks võtke gaasitoru paremasse kätte ning juhtige gaasitoru tagumine osa soontesse. Vasaku käe pöidlaga juhtige gaasitoru esimene osa gaasikambril olevale randile. Veenduge, et gaasitoru on kindlalt soontes. 14 c. Relva töökorras oleku kontroll Vinnastage relv üks kord veendumaks, et see on korralikult kokku pandud ning asetage tuleümberseadur asendisse S ja vajutage päästikule. Lasku ei tohi toimuda. Asetage tuleümberseadur asendisse A ning vajutage päästikule ning kuulda peab olema klõpsu. Hoides päästikut all, vinnastage relv, kui lukuraam liigub ette peab kukk automaatselt lööknõelale löögi andma (seda näeb kestaväljaheiteavast). Asetage tuleümberseadur asendisse R, vinnastage relv hoides päästikut all – kukk peab jääma alla. Päästikut lahti lastes peab kostuma vaiksem klõps
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Jaanus seadis enese pea peale, ajas jalad laiali ja hüüdis: «Hüppa, Tölp!» Aga Tölp-Tarapita pistis keele pikalt suust välja, otsa ussikeerdudel liigutades, pilgutas altkulmu kollaseid silmi peremehe poole ja läks põõsa taha. Jaanus kohendas oma keha jälle loomulikku seisu. «Ahaa!» naeris Oodo. «Tarapita pahandab «Tölbi» üle. Miks sa «Tarapita» ei hüüdnud? Tule siia, Tarapita!» Tarapita ilmus saba liputades põõsa tagant. Poiss ja koer heitsid selili maha, Tarapita ajas neli jalga sirukile, pigistas silmad kinni ja näis sügavasti uinuvat. Korraga sosistas Oodo: «Kass tuleb!» -- ja koer pühkis kui tuisk ja tolm minema, noor rüütel tagantjärele. Kui Oodo ja koer olid läinud, ütles Jaanus tasakesi Emmile, kes kuskilt lehelt lepatriinu oli tabanud ja seda oma valgete sõrmekeste vahel patseerida laskis: «Nüüd pean ma hoovi minema. Isa vahest otsib juba.» 21
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
