Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Transport.............................................................................................................4 Manteetransport...................................................................................................5 Raudteetransport..................................................................................................6 Eesti Raudtee.......................................................................................................6 Meretransport......................................................................................................7 Õhutransport........................................................................................................8 Kokkuvõtte..........................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................
mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada. Nii toimis see kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõlbustamiseks võeti kasutusele raudtee. Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste
Tihedus massi ja ruumala suhe Väärtus väärtuse ja kaalu suhe Asendatavus Lastitavus ehk ruumalakasutus tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi Vastutusrisk, kahjustatavus Kaubakäsitluse lihtsus Toote eriomadused 4) Turust lähtuvad kulu mõjutajad lk 225-226 Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase Turgude asukoht Mastaabisäästuefekt Energiahinnad Vedude tasakaalustatus Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 5) Transpordisüsteem ja selle komponendid: lk 227 Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed, veeteed, terminalid jms) Transpordivahendid (autod, vagunid, vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms)
kaubakäsitluse lihtsus (pakendamine) asendatavus vastutusrisk (varguse - kahjustumise oht kindlustatakse ja maksab lõppklient) toote eriomadused (kemikaalid, kliimatingimused, Best before) 10) Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: Turgude asukoht Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, Mastaabisäästu efekt (suured kogused vastav transpordiliik nt. meretransport) Energia hinnad (kütuse hind) Vedude tasakaalustatus (veokid ei liigu sihtpunktide vahel tühjalt) Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus (teenuste, transpordiliikide reguleeritus, riiklikud maksud) 11) Transpordi liigid MAANTEETRANSPORT: Eelised: suur paindlikkus ja manööverdamisvõime; koormate toimetamine "uksest ukseni"; võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus;
ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. Kaubavedude käigus tehakse ka kaupade käitlemist, tavapäraselt peale- ja mahalaadimist, sorteerimist, konsolideerimist või ristlaadimist (cross-docking).Veetava kauba omaduste ja eripära alusel jaotatakse maanteevedusid tavavedudeks, puiste-ainevedudeks, vedelike vedudeks, metsamaterjali vedudeks ehk metsavedudeks jne. Tavavedude all mõeldakse materjalide ja valmistoodete vedusid kaubaalustel või alusteta, kui vedude tegemiseks on võimalik kasutada levinumat veoinventari (pool- või täishaagis, veoki furgoon jne. 13. Veoviisid, nende lühiiseloomustus, eelised, puudused Merevoed – Puudused: väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud, ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded, suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad, vähene paindlikkus, kõrged sadamamaksud, sõltuvus ilmastikuoludest. Eelised:
klienditeeninduse taseme tõstmine; rentaabluse ja likviidsuse tõstmine; kompromisside väljumine firmast ja kompromisside otsimine teiste firmadega, väärtust lisavate alliansside loomine. 1 5. Logistika teenuse taseme hindamise kriteeriumid (5). [5 p.] Teenuse taseme hindamise kriteeriumid: 1. Teenuse kindlus. S.o firma või süsteemi võime kinni pidada lepingust. 2. Paindlikkus. S.o süsteemi võime operatiivselt täita tarbija erisoove. 3. Juhtaeg. S.o ajavahemik tellimuse kättesaamisest kuni kauba kohale toimetamiseni. 4. Varude olemasolu. 5. Krediteerimise võimalused 6. Kolmanda osapoole logistika. [20 p.] Logistiliste teenuste sisseostmist spetsialiseerunud firmadelt nimetatakse kolmanda osapoole logistikaks (outsourcing) Logistika alal toodavad kolmanda osapoole teenust näiteks: veonduse ja veokorraldusega
finantsressursside kättesaadavus; kontrolli teostamine- müügikanalit kontrollida kergem kui vahendajaid. 16. Firma otsust määravad tegurid jaotuskanali valikul Ligipääs sihtturule- otsus sihtturu kohta ei saa vastu võtta ilma kanali strateegiat käsitlemata; mitme sihtturu olemasolu võib nõuda mitut jaotuskanalit; finantskaalutlused- kas firmal on piisavalt ressursse jaotusvõrgu rajamiseks või on vahendajate kaasamine majanduslikult otstarbekam; paindlikkus ja kontrollivõimalus- kui paindliku süsteemi ja kui suur kontrolli kanali teiste liikmete üle vajatakse 17. Materjalide ja kaupade ladustamise põhjused Turustamise või tootmise kindlustamine- vajalikud kaubad müügiks, materjal tootmiseks; riskide maandamine- muutuva nõudluse rahuldamiseks, tootmise ja nõudluse sesoonsusest tingitud kõikumiste silumiseks; ümberkujundamine ja täiustamine- laopidamine võib olla
puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. TURUGA SEOTUD TEGURID · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE
9. Klienditeenindus logistikas Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Logistika ülesandeks on täita kulude ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad. Toote kättesaadavus, tellimustsükli aeg, toimetamise aeg ja kiirus, jaotussüsteemi paindlikkus 11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss ostukulud, ja tellimiskulud; veokulud; veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kulude kompromissiks tuleb leida tasakaal: ladustamise ja veokulud, klienditeeninduse tase ja varude suurus, klienditeeninduse tase ja teennuse hind, sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas
tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport,
Optimaalsete veotingimuste tagamine: _ Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel _ Kaupade laadimistööde kiirendamine _ Sõiduaja lühendamine liinidel _ Vahetustega tööaja kasutamine _ Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine _ Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine _ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine Kauba säilivuse kindlustamine: _ Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine _ Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine _ Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine _ Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimine _ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks
Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine, Veolepingute korrektne realiseerimine, Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks optimaalsete veotingimuste tagamine : Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel, Kaupade laadimistööde kiirendamine, Sõiduaja lühendamine liinidel, Vahetustega tööaja kasutamine, Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine, Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiureziimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi.
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi.
1. Millest koosneb pööre? Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele. Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel 2.Millest koosneb raudtee pealisehitis? Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele. 3. Näidata, kuidas on üherajalises piirkonnas lahendatud kahe rööpmelaiusega olukord. Vasakult välimine kuni keskmise parem: 1435 mm Vasaku keskmise kuni parema välimine:1520 mm 4. Mis on kauba-reisirong?
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
-kauba omadused, millele IATA või lennundusametnikud on seadnud piiranguid. Nendeks omadusteks on kauba ohtlikkus või kahjulikkus lasti, lennuki või reisijate seisukohalt, nagu tuleohtlikud, söövitavad ja lehkavad kaubad. -Konteineri kaal ja mõõtmed, millele võib piire seada kasutatav lennuk -Lühikeste lennuvedude korral vähenevad säästud muude veoviiside kasutamise suhteliselt suure osakaalu tõttu. Autotrantsport: Eelised: -vedu otse kliendilt kliendile - lühike veoaeg - paindlikkus - tihe terminalivõrgustik (Lääne- Euroopas) - Pakkimine vähem kulukas võrreldes meretrantspordiga - mitmekesine inventar Puudused:-keskkonda saastav - teedevõrgustiku haldamine kulukas liikluspiirangud - tehnilised takistused, saadetise kaal, mõõtmed- Raudteevedude: Eelised: suured koormad - odav põhivedu keskkonnasäästlikkus Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud Meretrantsport:
; Kas protsess toimib korrektselt esimesel korra? · Väärtust mittelisavad tegevused on: o Viivitused o Transport ladustamine o Inspekteerimine · Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks · Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: ettevõttele tarneahela kulude vähenemine, tarneahelasse seotud kapitali vähenemine, lühemad reageerimisajad, suurem paindlikkus. · Aja kompressiooniks on 7 strateegiat: o Lihtsustamine (mittevajaliku kõrvaldamine) o Integratsioon (läbipaistvad protsessid) o Standardiseerimine o Paralleelne töötamine o Muutujate kontroll (protsesside monitooring) o Automatiseerimine o Ressursside planeerimine · Näide: Wal-Mart varude ringlemissagedust suurendati 4 korda võrreldes
Tarnijate ja klientide koostöö info jaotamisel koostöö viimistlemiseks(ühine infosüsteem, e tellimus) 3. Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks 4. Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks (uurida, mida klient soovib) Suurem tõhusus, väiksemad kulud, lühenenud tellimustsükli aeg ja paindlikkus võimaldavad kliendil kiiremini reageerida turundusnõudlustele. Kui teenindaja suudab pakkuda kliendile mitmesuguseid garantiisid ja võtta endale täiendavaid funktsioone, muutub ta tarbijale eriliseks ja ainulaadseks. Inimesed ei osta endale mitte kaupu ja teenuseid, vaid hüvesid, mida nad kaupade tarbimisest ja teenuste osutamisest saavad = rahulolu. Tellimustsükkel Tellimustsükkel algab ja lõppeb kliendi juures. Tavapärase tellimustsükli faasid:
Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima-
kaupade säilivuse kindlustamine ladustamisprotsessis optimaalsete veotingimuste tagamine kaupade säilivuse kindlustamine veoprotsessis Kuidas on toimunud Euroopas viimastel aastakümnetel transporditöö ümberjaotumine eri transpordiliikude vahel? maanteetransport on võtnud üle suure osa mere- ja raudteetranspordi käibest meretransport on võtnud üle osa raudteetranspordi käibest maanteetransport on suurendanud oma turuosa õhutranspordi arvel raudteetransport on suurendanud oma turuosa maanteetranspordi arvel Mis võetakse aluseks transporditöö mahtude arvutamisel? veetud kaupade ruumala ja kaalu veetud kaupade ruumala ja/või kaalu ning veoteekonna pikkust veetud kaupade kaalu ja veoteekonna pikkust veetud kaupade ruumala ja veoteekonna pikkust Millised huvigrupid peaksid osalema riigi transpordipoliitika väljatöötamisel? valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne) ja kohalikud omavalitsused kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused)
Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus
Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus
vastavaid kulusid. Põhjuseks on selliste kaupade raskem käsitsetavus, transporditavus, ladustatavus. Jäätmete ja praagi töötlemise ning korje osatähtsus logistilises tegevuses omab üha suuremat tähtsust seoses keskkonnakaitsealaste nõudmiste karmistumisega. Korje puhul mängib rolli ka klientide vastavasisuliste nõudmiste suurenemine. Logistika traditsioonilised eesmärgid: · kuluefektiivsus · klienditeeninduse kvaliteet · paindlikkus Köik kolm eesmärki on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Kulud. Logistiliste tegevuste ja toimingute teostamiseks kasutatakse ettevõtte ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.). Ressursside kasutamine toob endaga kaasa kulude tekkimise. Logistiliste kulude eraldamiseks muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal
kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. KAUBAVOOG- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul. TRANSPORDIARENGULE AITAB: rahvastiku kiire kasv, tarbimise kasv, elanike koondumine linnadesse, linnade kiire kasv, teaduslik-tehniline progress. TRANSPORDISÜSTEEM- ühte või mitmesed transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega. TRANSPORDISÜSTEEMI FUNKTSIONEERIMISE EESMÄRK on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL:
Ettevõte valib insourcingu juhul, kui selle tulemusena saab ta toote või selle osa parema kvaliteediga, odavamalt, kiiremini, usaldusväärsemalt ja paindlikumalt kui seda teeks kolmas osapool Integreeritud logistika Integreeritud logistika all mõeldakse sellist logistikat, mille puhul sooritatakse ühe logistikapartneri poolt vähemalt kaks järjestikust logistilist toimingut Intermodaalsed veod Kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi ning üht ja sama veoühikut. Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad, Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. IRU (IRU) International Road Transport Union - 1948 a. Genfis asutatud Rahvusvaheline Maanteevedajate Liit, mille eesmärgiks oli tollal hajutatult tegutsenud maanteevedusid teostavate organisatsioonide ühendamine. Eestit esindab
töötlemine jne) Väljuv logistika (valmistoote hoidmine/ladustamine) Turundus ja müük (ostu mõjutamine reklaami, pakkumiste, turustuskanalitega) Teenindus (lisateenused peateenuse osutamisega) Logistiline paindlikkus- 1. Uue toote arendamine, innovaatilisus – võime lisada kiiresti uusi tooteid 2. Toodete modifitseerimine, kohandamine – võime kohandada erinevaid tooteid vastavalt kliendi vajadustele (customisation advantage) 3. Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt Laiendatud toote kontseptsioon- (väärtuse lisamise aspekt) turundusalaste pingutuste
+Teede ehitamisele raha ei kulu. transpordivahendid, maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub tasub ennast ära vaid väga suurte ilmastikuoludest. kaubakoguste korra - Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetranspor + odav transpordiliik Veetavad kogused suured ja t + saab vedada suuri ja mahukaid kaupu mahukad (puit (parvetamine), - jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa kütus, transpordivahendid, igale poole vedada, maavarad), kuid võivad olla - vedu on aeglane, väiksemad kui raudtee- ja
vedu odav ja tööviljakus on kõrge. tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korra + Teede ehitamisele raha ei kulu. - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. - Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetransport + odav transpordiliik Veetavad kogused suured ja mahukad (puit + saab vedada suuri ja mahukaid kaupu (parvetamine), kütus, transpordivahendid, maavarad), - jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole kuid võivad olla väiksemad kui raudtee- ja vedada, meretranspordil
3. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul? 600 x 400 mm 600 x 600 mm 400 x 500 mm 600 x 800 mm 5. SAADETISTE PEALELAADIMINE 1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul: suurendab veokulusid vähendab veokulusid vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid ei mõjuta veokulude taset 2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad: maanteetranspordi meretranspordi raudteetranspordi õhutranspordi 3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu? kaupade hoolika pakkimisega kaupade hoolika käsitsemisega kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks 4. Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse (europallet) mõõtmed?
Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures. Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale. Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine. Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja materjalide saabumisel
asitõendite eest. Hea võimaluse kauba saatja ja/või logistikapartneri koheseks teavitamiseks annab digitaalne fototehnika ja elektronpost. Probleemsetest asjadest tehakse koheselt digitaalfotod ja saadetakse elektronpostiga kauba saatjale. Niimoodi talitades suudetakse tavaliselt hajutada kahtlused, et eelpool mainitud probleemid on tekkinud kauba saaja juures. Selleks, et asi oleks ka juriidiliselt korrektne, tehakse koheselt vastav märkus ka transpordisaatelehele (CMR, riigisiseste vedude veokiri jms). Kui taoline märkus puudub, eeldatakse et tegemist on olnud nn puhta loovutusega ja kogu vastutus langeb kauba saajale. Teatud kaupade vastuvõtmisel on vaja lisaks tavapärasele rutiinsele kontrollimise teostada ka erikontrollimine. Erikontrollimise all mõeldakse vastuvõtmise käigus täiendavate toimingute tegemist, mis on seotud kauba kvaliteedi või komplektsuse tuvastamisega. Elektroonikakomponentide ja –materjalide saabumisel koostetehasesse kontrollitakse
otsides asju, mida parandada. Jätkuv arenemine- otsitakse pidevalt efektiivsemat teed. 4jandas punktis on ettevõtte loonud juba integreeritud logistika. Integreeritud logistika kasud: Koostöö erinevate osade vahel tarneahelas, jagatakse infot ja ressursse. Madalamad kulud Paranenud efektiivsus Materjali liikumine on sujuvam Parem klienditeenindus Paindlikkus Usaldusväärsem kvaliteet Vertikaalne integratsioon- selgitab kui palju üks organisatsioon omab tarneahelat. (Ostab osalusi teistelt ettevõtetelt, kes on tarneahelas (tarnijad, transpordi ettevõtted, tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte. 4. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
