Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Traditsioonid peres, kirjand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
traditsioon, jõulu, traditsioone, jõulud, komme, seltsis, peredes, kingi, lõbus, suguvõsa, jänes, kuhugi, mänguasja, külla, kipub, istume, puutu, jaanipäev, lõkke, loodab, kohvikus, elukommete, kordumist, seostatakse, kirikuga, tähistavad, perel, ühtekuuluvus, vaju, muutuma, kanduvad, hindavad, muinasjutt, muinasjutud, lõppevad, kasuisalugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne sallimatus ei ole meie geenides Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves " Nagu Frederico Mayori ütlusest loeme on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus see on ka enamasti põhjuseks miks vihatakse mõnda rahvust erakonda inimest elustiili või muud sellist. Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta
Meie pere traditsioonidest Traditsioon ehk pärimus on põlvest põlve edasiantu, pärandatud komme, tava, ajaline pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha,
Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev
elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahetusel , vahel ka nädala śees, on alkolitarbimine. Seepärast tuleb
Pere traditsioonid Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega sünnipäevade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Täiskasvanud saavad tihti pühadeks vaba päeva, võtavad aja maha, söövad kõhud mõnusalt täis ja hiljem kurdavad, et küll sai ikka pühade ajal palju söödud. Tänapäeval saadakse peredega samuti kokku ka näiteks aastavahetusel, munadepüha ajal, vastlapäeval. Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võib olla on lapsed ainsad, kes
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Peresaade" Traditsioon oli vanal ajal väga tähtsal kohal ja inimesed tegelesid sellega igapäevaselt. Igas peres olid omad traditsioonid ja oli ka selliseid, mis on tänapäevalgi ja mida peetakse koos suurema rahvaga. Pere traditsioon on väga tähtis just sellepärast, et säilitada kombeid ja uskumusi, mis olid vanasti ja mis peaks olema ka tänapäeval. Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi. Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua
Minu pere traditsioonid Maailmas on väga palju erinevaid traditsioone, tavasid. Traditsioonid on tavad, mis on inimestele harjumuspäraseks saanud ja nad tähistavad neid. Traditsioonid on enamasti välja kujunenud meie vana-vanematelt. Samuti on ka palju erinevaid perekondasid, kes väärtustavad erinevaid asju. Minu perekonnale on traditsiooniliseks saanud jõulud, aastavahetus, 1.septembri tähistamine, munadepühad, kooli lõpetamised, igal suvel suguvõsa kokkutulek, sünnipäevad, nimepäevad. Muidugi saaksin siia veel ühtteist lisada, aga panin kirja kõige tähtsamad, mis meie perekonnas kõigil meeles püsivad. Jõulude ajal külastab meie perekonda jõuluvana, kuna mul on väikevend, siis see on rohkem temajaoks. Loomulikult on hästi palju süüa, käime ka õhtujooksul mõlemal vanaemal külas ja soovime ,,häid jõule!". Enamasti on jõulud meie perejaoks see aeg, kui terve perekond saab kokku ja meil on aega üksteise jaoks
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapi
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone.
Nooremad pojad või nooremad vennad ei püsinud aga tihtipeale talus kaua. See, kas pererahva hulka kuuluvad inimesed talus kauemat aega püsisid, sõltus suuresti üldisest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Talupere oluline tunnus on tema suurus, s.o talus elavate inimeste arv. Vanimaid andmeid perede suuruse kohta võib leida Kullamaa vakuraamatust, mida peeti aastail 1524-32. Nende andmete järgi oli talupere keskmine suurus 6-8 inimest. Tööjaotus eesti peres. Peredes valitses kindel tööjaotus. Meeste hooleks olid põlluharimine, metsa- ja veotööd ning hobuste eest hoolitsemine. Naiste hooleks oli perede toidu ja riiete valmistamine, kariloomade talitamine ja lastega tegelemine.Eesti pere elutingimused. 18.-19. sajandil oli eesti talurahva hulgas peaaegu üldvalitsev rehielamu, mis koosnes kolmest põhiosast: hoone keskel paiknes peamine elurum rehetuba, ühes otsas oli ajandusruum avar rehealune, teises kamber (või kambrid)
nädalavahetustel. Paaril korral kirjutati, et igal suvel toimuvad isaga kalalkäigud. Koos vanematega külastatakse lähisugulaste haudu ning käiakse pulmades ja matustel. Heaks väljakujunenud traditsiooniks peetakse ka korrapäraseid helistamisi ning üksteise kursishoidmist toimuvaga. 12 Niisiis selgus, et vanemate juurest ärakolimine ja iseseisva elu alustamine ei muuda eriliselt väljakujunenud traditsioone. Ikka saadakse kokku kellegi sünnipäeva tähistamisel või nauditakse koos kaunist jõuluaega. Kui traditsioonid on kord tekkinud, peetakse neist ka kinni, olenemata sellest, kas elatakse vanematega koos või mitte. 13 6. Vanematega arvestamine Püstitasin hüpoteesi, et täisealised, kes on alustanud iseseisvat elu, on jäänud
Varsti hakkasid ka siia teksad tulema , mis olid kodukootud ja karvased , neid hõõruti tellisekiviga , et oleksid kulutatud nagu välismaa teksad . Tosse ka ei olnud eriti saada , oli küll Põhjala , mis tegi tossude moodi asju , mida mujal kui Eestis ei olnud ja nende vastu sai asju 2 vahetada . Ka kanti Hiina kets , põhilised olid siiski Vene ketsid , millel tuli tald alt ja loperdasid . Kommunaari kingi kanti , mis olid ebamugavad . Toit tuli kõik loomadelt ja poest ei tulnud midagi osta . Lihast ega piimast polnud nende peres kunagi puudust . Poeletil oli harulduseks viinerid ja sardellid . põhisöögiks olid supid ja pudrud . Tavaliselt oli punane soolaliha , mida supi seest välja õngitseti . Kompotid ja muu tehti kõik ise , keldris olid riiulid lookas . Olmetehnikaks oli pesumasin . Kui pesupäev oli , kisuti hommikul linad alt
Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toime tulla. Siis natukene aega hiljem tuli appi minu õde ja
Mäletan, et sai emaga koos nutetud, sest perekond oli ju laiali lagunenud, kuid kuna minu isal oli probleeme alkohooliga, siis igapäevast vaimselt mõnitamist ema pihta oli ikka ka väga karm kõrvalt kuulata. Nii nagu paljudel lahku läinud peredel oli ka meil teatud aegadel finantsprobleeme, kuna ema pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust. Kuid suure tahtmise juures on kõik võimalik, ema oli mul väga tubli ja kogu suguvõsa oli ka väga toetav ja saime üheskoos raskustest üle. Loomulikult mulle, kui väikesele lasteaialapsele olid pisaraid täis päevad isadepäevad ja sellised suurüritused, kus teistel lastel olid ema ja isa seljataga, kuid minu ema oli nii tubli ja tugev, et kokkuvõttes natuisime neid aegu, kus pea 8 aastat elasime täiesti kahekesi, see aeg oli kindlasti raske minu emale, aga kahekesi olles valitses meie kodus kodurahu.
Samuti ei ole siin ka hiidlaineid, mis on vägagi ohtilkud inimesele. Arvan, et kui Eestis oleks hiidlained, siis see väike Eesti oleks ammu hävinenud. Eestis on meeletult hea see, et meil on neli aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks aastaringselt elama 35-kraadises kuumuses. Või siis külmetama pakase käes. Ikka on hea oodata talve, sest siis tuleb lumi maha ning lastel on alati lõbus lumes möllata, või siis suve, kus on palav ning saab ujumas käia. Samuti iga viie aasta tagant on meil suvel traditsiooniks juba alates 1869.aastast pidada laulu-ja tantsupidu. See on see hetk, kus kogu Eesti tuleb kokku, et ühiselt laulda ning olla koos. Samuti tuleb inimesi ka mujalt riikidest kokku, kuna me oleme ainuke riik maailmas, kes peab oma laulu-ja tantsupidu ja see on traditsioon, mis jääb. Me laulsime ennast vabaks.
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Palj
seisma. Kuid kui need tülid lähevad üle piiri, siis vanemad peaksid karistama mõlemaid ühtemoodi. Vanemad peavad armastama kõiki lapsi ühtemoodi ja nendele ühepalju tähelepanu pöörama. Vanemad peavad sekkuma lastevaheliste suhetesse, muidu lapsed saavad asjadest valesti aru ja tulevikus võivad tekkida probleemid. Kui vanemad on ükskõiksed oma laste suhtes, siis on ka lapsed ükskõiksed vanemate suhtes. Tihti juhtub nii jõukamates peredes, kus lapsed saavad kõik mis tahavad. Siis on tavaline, et vanemad ei ole neile tähelepanu pöörand kuna neil pole aega ning kõik makstakse kinni. Sellistest lastest kasvavad tihti inimesed, kellel on raske kohaneda maailmaga, kus on oluline armastus ja üksteise mõistmine. Need, kes on niiviisi üleskasvanud talitavad tihti oma lastega samamoodi. Vanemate suhtlemine lastega Lapse ja vanemate suhtlemist mõjutavad vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!" ( kelleegi vanaema luuletus). M.Garthoni raamat ,,Kaevame vanaema üles" annab ülevaade sellest, kuidas lapsed vanaema surma ja sellega seotud oma ema/isa muretsemist näha võivad. Malva ja Putte vanemad püüavad lapsi leinast ja sellega kaasnevast kurbusest säästa. Võib arvata, et vanemad ise on suures leinas ja neil lihtsalt puudub energia lastega rääkim
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kell
1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3
Perekond läbi minu silmade Mida tähendab inimesele perekond? Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkookide tegemist,
Sel aastal käisime me uisutamas, vanalinnas jalutamas, külastasime ka jõululaata. Veidi hiljem saabuvad ka minu onupojad koos peredega ja sellest ajast alates on kodus naer, naljad ja lobisemine. Toitu valmistame me enamasti jõululaupäeval. Juba väga ammuseks traditsiooniks on, et kõik naissoost pereliikmed küpsetavad piparkooke. Neid paneme me nii lauale kui ka riputame kuuse alumistele okstele, et kui käivad tuttavad väiksemate lastega, siis ka nendel on lõbus midagi kuuse juures huvitavat leida. Juba paari aasta jooksul on meie jõululaua põhiroaks küpsetatud part. Üks huvitavamaid hetki on siis, kui tuleb kingituste jagamine, jagajaks olen tavaliselt mina. Oodatuim, kuid üsna palju ettevalmistumisi nõudev on kingituste juures see, et iga inimene, kes tegi kingi, peab välja mõtlema luulelises vormis lause, mis on ka soov kingi saajale. Seetõttu mõeldakse soovid juba tükk aega ette. Iga kingi saaja peab
perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka pulma- aastapäevade tähendused, milline on mis pulma- aastapäeva tähis ja mida tuleb pidulistele kinkida? Ja milliseid mänge on sobilik mängida pulmades! 3 PULMASÜMBOOLIKA Iga inimese jaoks on pulmade kohta erinev arvamus. Mõned arvavad, et pulmad
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta. Nagu ütles ka põhikoolis minu
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju armastust,hoolimistja eneseohverdamist kasvavad tublid lapsed.Lapse kasvamisel ja kasvatamisel on suur vahe.Lapse kasvatamine algab juba imikueas või siis lausa enne sündi juba. Laps kes elab armastavas, hoolivas,teineteisest lugupidavas perekonnas on kindlasti
minna. Kui siis tuli välja, et Liisi on juba rase ja muud võimalust peale abiellumise üle ei jää, siis viskas Andres tütre lihtsalt kodust välja. Ta oli kohati nagu diktaator, kuna perekond pidi alluma tema sõnadele. Samas ei ütle ma, et Andresel ei olnud pehmemat poolt, kuna näiteks pühade ajal viskas ta lastele vempu ning katsus jõudu vanema poja Andresega, mängides lastemänge ning maadeldes temaga põrandal. Kahtlemata võis ta olla ka hoolitsev ning lõbus, kuid minu arvates oli ta üldjuhul selliste asjade jaoks liiga praktiline, kõige tähtsam oli tema jaoks siiski töö ning iseenda õiguse tagaajamine. Tema tõekspidamiste kohta oskan ma vaid seda öelda, et ta oli hingelt aus mees ning ootas seda ka teistelt, kuid mida kauem ta Pearuga kõrvuti elas ning temaga kemples ja mööda kohtut käis, seda enam hakkasid tema algupärased tõekspidamised muutuma
Pärast seda kirikusse, hiljem Memme juurde sööma ja siis koju tagasi. Annie pidi Memmega rääkima, et mis kell sobiks tüdrukutel tulla jms. Selline suhtlemine võiks toimuda ka ema ja isa vahel, nagu ma juba ütlesin. Ühesõnaga, kärgperes elavad inimesed peavad lahus olles kuidagi asjad ära korraldama ja minu meelest on see üks väga tüütu tegevus. Muidugi võivad kärgpered olla ka toredad, kui koos on palju lahedaid inimesi. Ka suguvõsa on suurem. Kuid ,,tänu’’ inimeste lahkhelidele, mille tõttu kärgpered üldse tekkisid, võib kärgperedes olla ka väga palju probleeme. Kui inimesed tõesti soovivad lahutada, tuleks seda teha viisakalt ning sõbralikult, mitte karjudes ja teineteist vihates lahku minna. Kindlasti tuleb lahutamisel arvestada ka lastega, kui neid on, sest lastele on vanemate lahutus väga valus. Lapsel tekivad viha, segadus jms tunded, mida ta ei oska kontrollida ning mille tekkimisel ta ei olnud osaline
sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes
nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad distant style: eemalehoidev vanavanem- ka sümboolne vanavanem; enamasti ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vana Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust: * järjest enam kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda?
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
omavahel tugev vastumeelsus. Kõige tavalisem põhjus õe-venna halva suhte tekkimiseks on see, et vanemad ei suuda hakkama saada olukorraga, kus perekonda tuleb uus liige. Näiteks, kui kolmeaastane poiss saab omale väikse õe, juhtub kaks asja, kas ta on uue pereliikme üle õnnelik ja rõõmus ning teeb vanematega koostööd või kogeb ta suurt kaotust, kuna ta jääb ilma täpselt 50 protsendist ajast, tähelepanust ja hoolitsusest, mida ta vanemate poolt varem sai. Meie ühiskonnas puudub traditsioon selle poisi kaotuse märkamiseks. Lapsed teevad tegelikult alati vanematega koostööd, nii püüab ka see poiss olla õe suhtes armastav ja hoolitsev. Kui aga poisil tekivad pinged ja ta muutub õe suhtes agressivsemaks, on see märk sellest, et ta hakkab võitlema uues olukorras enesele koha leidmise eest. Vanemad peaksid seda kaotust tunnistama, selle asemel, et öelda pojale, et ta peab oma õe vastu kena olema.
annaabi.ee 
