Nende vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega. Luuümbrise all asub luukude plinkollus (tihe ja tugev). Ja sellest seespool paikneb luukude käsnollus (vähendab luude kaalu, tunduvalt pehmem, käsnollus paikneb luuüdi ümber). Luukude läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned. Veri varustab luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained. Osa luid on seest õõnsad, see teeb luu kergemaks. Tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. Toruluude otstes on õõnsuse asemel käsnollus, mille arvukad tühimikud vähendavad samuti luude kaalu. Luude keskosas on luuüdi, mis on pehme kude. Seda on kahte sort punane (vererikas) ja kollane (rasvarikas). Nt puusaluudes, selgroolülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund. Selles moodustavad erinevad vererakud. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varu. Osa
jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega . Luuümbrises on palju veresooni ja närve , osa neist tungib luupinna avade kaudu luukoe sisse . Luuümbrise all asub plinkollus , sellest seespool pehme käsnjas luukude käsnollus Luukude läbivad kanalid milles kulgevad veresooned. Veri varustav luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained . Osa luid on seest õõnsad näit: jäsemete pikad toruluud . Toruluude otsas on õõnsuse asemel käsnollus . Enamiku luude keskosas on luuüdi .Puusaluudes ,selgroolülides , roietes , toruluude käsnolluses on punane luuüdi , toruluude õõnsuses , aga kollane luuüdi . Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik . Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil .
o Katab luud o Moodustab uusi luurakke o Ühendab luid ümbritsevate kudedega o Siseldab palju veresooni ja närve Plinkollus - Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus · Käsnjas plinkollusest pehmem luukude. · Asub plinkollusest seespool. · Käsnolluses asub luuüdi. Luuüdi · Punane - vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse( toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes ) · Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus valgulise ehitusega, tõmbele ja veitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Inimsese luustik · Kolju; selgroog; rinnakorv; ülajäsemed; alavõõtme; vaagnavõõtme; alajäsemete luud. Kolju - koosneb aju- ja näokoljust.
puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi. Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga. Luude kasv on aga erinevatel luudel erinev, ja vastavalt sellele millises faasis on luustumine läinud otsustatakse laspe normaalne arengu ja vanuse üle. Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida
*Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule 2. Kudede jagunemine/ muu a) Epiteelkude b) Närvikude c) Lihaskude- vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude
Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis)! Kutsu 112. Kinnise luumurru esmaabi Hoiduda liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi, võib veeretada maas. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab võdisema, kui jalg terve. Vigastuse kohale panna külma. Roidemurru korral siduda ümbert kinni ja toimetada kannatanu raviasutusse. Katta kannatanu soojalt. Anda juua. Tänan tähelepanu eest!
Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus tihe ja tugev luukurde, mis asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid:
· Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid
Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Luude liigid Pikad luud (näiteks õlavarre-, küünarvarre-, reie ja sääreluud) on keskosas seest õõnsad ning seetõttu nimetatakse neid ka toruluudeks. Toruluude keskel ei ole tavaliselt luukude, vaid on luuüdiõõs. Seda õõnsust täidab rasvarikas sidekude – kollane luuüdi (vastsündinul on punane luuüdi, mis toodab uusi vererakke. Lapse kasvamisel muutub osa luuüdist kollaseks luuüdiks, mis vererakke ei produtseeri). Laiad lamedad luud (abaluu, puusaluu roided, koljulagimik) on suure tähtsusega. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks või nad moodustavad mahuteid siseelundite jaoks. Need
- kutsu 112 -Roidemurru korral tekib valu hingamisel ja katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini, kui rindkere on tugevasti kinni seotud. Transpordi kannatanu lähimasse ravi - asutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik, kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112. - Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. - Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). 3. Lülisambamurd: Võib tekkida trepist kukkumisel; sukeldumisel madalasse vette; suvalisel avariil; otsasõitudel; kukkumisel kõrgusest; tugeval löögil selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastamisel lülisamba piirkonnas. NB! Kõikidel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. Tunnused: - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired - kael ei liigu normaalselt;
Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred epifüüsiplaat. Diaf piirkonnas on luukude olemas. Luu pikikasv kondotsüütide(?) paljunemise teel, diafüüsi otsa ladestub Ca sool, mis lükkab kõhreplaati edasi. Kasv lõpeb kui kõhreplaadid lõplikult luustuvad suguhormooni mõjul, kui
Luuümbrise sisse kasvavad närvid ja veresooned, mis varustavad luukudet. Luud kasvavad öösiti, kasvuproduktsioon on öösel suurem. 2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud) 3. Lühikesed luud ( lülisamba lülid, lamakäed ja jalad) 4. Segatüüpi luud. (näokolju luud, oimuluu) Luude kasv ja areng Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas
· Vanas eas sagenevad luumurrud sellepärast, et mineraalainete kogus luudes väheneb. 6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? 1) Punane ehk vererikas luuüdi-Vereloome elund, milles moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vereringesse. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. (Ntks: puusaluudes, selgroolülides, roites) 2) Kollane luuüdi-Toitainete, eriti rasvade varu. (Ntks: toruluude õõnsuses) 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja see võimaldab meil luid liigutada. 8.Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased)
tagavara) Luud katab LUU�MBRIS, mis �hendab luud �mbritsevate kudedega. Luud kasvavad j�medamaks uute luurakkude moodustumisel. Luu�mbrise all asub PLINKAINE, milles kulgevad veresooned, mis varustavad luud vajalike ainetega Seespool asub K�SNAINE, mille luurakud moodustavad tugis�steemi Luude keskosas on pehme kude LUU�DI, mis on kas punane v�i kollane. PUNANE LUU�DI - k�snaines, vereloomeelund KOLLANE LUU�DI - toruluude ��nsuses, tagavararasvad K�hr - luust pehmem ja painduvam Rahhiid - D-vitamiini puudus Luustumine - k�hrkoe asendumine luukoega Luud saab hoida tugevad tehes sporti, s��es mitmekesiselt, tarbides D-vitamiini. LUUSTIKU �LESANDED -toestab �mbritsevaid kudesid ja aitab keha p�sti hoida -v�imaldab inimesel liikuda -kaitseb siseelundeid ja n�rvis�steemi p�hilisi osi -toimub vereloome (vereraakude moodustumine) -mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu
Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud.
Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlus liiga vähe kõrvalkilpnäärme hormooni PTH (paratüreoidhormoon) 4. Harknäärme alatalitlus sisessekretoorne nääre rinnaku taga, tähtsam lapseeas, põhiliselt mõjutab immuunsüsteemi 5. Sugunäärmete alatalitlus toruluude epifüüsi ja diafüüsi kokkukasv aeglustunud, kasv kesktab edasi, suguküpsuse saabumine hilineb, lihastiku nõrk areng, iseloomulik: pikk sale kehaehitus, sekundaarsed sugutunnused nõrgalt arenenud (ileloomulike skeleti- ja kehavormide areng, rasva ladestumine naistel rinna- ja puusapiirkonda, meestel kõhupiirkonda (kui üldse), iseloomulik karvakasv, iseloomulik hääletämberm käitumise ja psüühika omapära)
Skeletilihased töötavad vastavalt vajadusele, südamelihased töötavad rütmiliselt. Skeletilihaste lihaskiud sirged ja ei harune, südamelihaskudedel lihaskiud ühenduses ja harunevad. Silelihaskude ja vöötlihaskude Silelihaskude on ühetuumaline, lühikeste rakkudega, ei allu meie tahtele, kokkutõmbumine on aeglane. Vöötlihaskiud koosnevad pikkadest hulkruumsetest rakkudest, kokkutõmbed on kiired. Kõhrkude, luukude, rasvkude, veri: Kõhrkude on toruluude otstes ja moodustab tugistruktuuri, kõhreline, luukude on jäik, veri on vedel, rasvkude moodustab naha aluskoe ja kaitseb siseelundeid. Sünapsid Keemilise puhul esineb mediaator närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel. Elektrilise puhul on rakud otseses ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult üle järgmisele rakule. Erinevalt keemilisest sünapsitest ei võimalda elektrilised sünapsid signaali töödelda.
• TURSE • NAHAALUSED VEREVALUMID, VEREJOOKS KUDEDE VAHELE • VÄGA TUGEV TERAV VALU • VEREJOOKS HAAVAST (LAHTISE LUUMURRU KORRAL) • VÕIVAD LISANDUDA ŠOKISÜMPTOMID ESMAABI LUUMURRU KORRAL • LUUMURDE TÄNAPÄEVAL ENAM EI LAHASTATA. KEHTIB REEGEL: KUI VÕIMALIK, SIIS ÄRA PUUTU! • ERANDID REEGLILE: • LAHTINE LUUMURD TULEKS KINNI SIDUDA, ET PEATADA VEREJOOKS • KINNIST LUUMURDU TULEB MÕNIKORD LIIGUTADA, KUI KANNATANU VAJAB KÜLGASENDIT • ÄRA KUNAGI LAHASTA SUURTE TORULUUDE MURDUSID (ÕLAVARS, SÄÄR, REIS) • LAHTISTE LUUMURDUDE KORRAL KATA (ÄRA SEO) HAAV PUHTA SIDEME VÕI RIIDEGA • LUUMURRU KORRAL VÕTAB KANNATANU ISE ENDA JAOKS KÕIGE MUGAVAMA ASENDI PINDMISTE HAAVADE ESMAABI • MARRASNAHA VIGASTUS TEKIB NAHA HÕÕRDUMISEL VASTU KAREDAT PINDA • KOHT ON KRIIMUSTATUD, PISUT NARMENDAVA NAHAGA, VERD TULEB HARILIKULT VÄHE. • VÕIB VALUTADA, PARANEB ARMITA • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET
ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Täiskasvanul peatub luude jämenemine. Luukude aga uueneb kogu elu, vanad rakud lagunevad ja asenduvad luuümbrises toodetud uutega. Luuümbrise abil paranevad ka luukahjustused. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus, sellest seespool pehmem käsnjas luukude-käsnollus. Toruluude keskel on õõs, mida täidab luuüdi. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi toodab uusi vererakke, kollane luuüdi on toitainete (rasvade) varu. Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab
Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Trombembol- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm Rasvembol- pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral Õhkembol – operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel Gaasembol – tuukrihaiguse korral; Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; Võõrkeha emboolia
· sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Veri koosneb verelibledest (vererakkudest) (45%) ja vereplasmast (55%). Vererakud jaotatakse: · punalibledeks e erütrotsüütideks; · valgelibledeks e leukotsüütideks; · vereliistakuteks e trombotsüütideks. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk. Vereloome on mitmeastmeline protsess ning verre jõuavad reeglina vaid küpsed vererakud. Tüvirakk Basofiilne proerütroblast Erütroblast Normoblast
skeleti ehk toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (Vähesel määral on skeletis ka kõhrkude) · LUUSTIK · Punane luuüdi vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse (selgroolülides, puusaluudes, roietes, koljuluudes, toruluude käsnolluses). · Kollane luuüdi toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes · Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. · Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Kolju koosneb üle 20-st luust. · Selgroog 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (igale rinnalülile kinnitub üks paar
kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid
Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all. Suguhormoonid suguküpsuse saabudes põhjustavad toruluude kõhreplaatide kinnikasvamise ja kasv jääb seisma. Kilpnäärme hormoonid t3 ja t4 trijoontüronüüm ja tetrajoodtüronüüm, türoksüüd. Kretinism. Otseselt luudega seotud türeo(kaltsioniin) toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse. Neerupealiste koore hormoonid Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis). Saame ka väljaspoolt rohkem loomse toiduga (kanamunad, juust), aga ka taimse
-Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused
alahindama. Milline on siis nende ainete efekt ? Tõepoolest nad suurendavad oluliselt lihaskoe massi ja seda eriti juhul, kui nende kasutamisega kaasnevad täisväärtuslik toitumine ja treening. Samuti kasvab organismi üldine ja seksuaalne aktiivsus - seda vähemalt ravimite tarvitamise alguses. Iseloomulik on kasvav söögiisu ja agresiivsuse tõus, mida kirjanduses on nimetatud "steroidivihaks". Kui nende kasutamine toimub organismi aktiivse kasvu perioodil, on ootuspäraseks toruluude kasvutsoonide enneaegne sulgumine koos järgneva kasvupeetusega. Varasema maksakahjustuse korral tekib naha kollasus, hiljem rindade haiguslik suurenemine. Anaboolsete steroidide kasutamisel eriti murdeeas on sagedaseks probleemiks naha rasuseks muutumine ja mädase lööbe tekkimine. Reeglina hakkavad väljastpoolt organismi viidud suguhormoonid ja nende sünteetilised analoogid vähendama organismi poolt toodetavate suguhormoonide hulka ning pärssima sugunäärmete talitust. Sellised
· Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/kollakas, sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole. · Luuüdi on vereloome elund ja toitainete varula. Eristatakse kollas ja punast luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses. Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud
otsa Koosnevad seespool kogu ulatuses asetsevast käsnollusest, käsnollusest ja on Luu keha nimetatakse mida väljaspool katab õhuke väljastpoolt kaetud diafüüsiks, otsi kiht plinkollust väga õhukese epifüüsideks plinkollusekihiga NÄITEKS: Abaluu, puusaluu, Toruluude keskel ei ole roided, koljulagimik NÄITEKS: tavaliselt luukude, vaid on Randmeluud, luuüdiõõs, seda õõnsust selgroolülid täidab rasvarikas sidekude kollane luuüdi NÄITEKS: Õlavarre-, küünarvarre- reie- ja sääreluud LUUDEClick icon to add picture ÜHENDUSED Luud on omavahel ühendatud liiduste (pidevad ühendused) ja liigeste (mittepidevad ühendused) abil
See tähendab, kui nabanöör pitsub liiga varakult, hakkab tööle hingamiselundkond kuigi loodet ümbritseb veel platsenta ning selles olev lootevedelik. Juhul, kui on ellujäämisvõimalus, tuleks vastsündinu kohe asetada rinnuliasendisse, nii on märksa kergem hingata ja aju saab vajaliku hapniku. Liikumiselundkond3 Varss peab peale sündi kiiresti jalgadele tõusma, taskaalu saavutama ja liikuma. Kui loode tiinuse lõpus liigutab väga vähe, võib see viidata toruluude ja kõõluste sidemete kasvu disproportsioonile. Selline varss võib sündida liigeste kontraktuuriga, mis enamasti stabiliseerub, ent võib olla ka tulevikule negatiivne. Kontraktuuride all mõistetakse vastsündinud varsa kõõluste liigset jäikust või jalaliigeste võimetust sirutuda. Kontraktuuris võivad osaleda mõlemad painutajakõõlused, mis on pinges. Sel juhul ei ole varss võimeline toetuma kabjatallale, vaid toetub kabja esiservale ning rasketel juhtudel isegi kabja eesseinale
Luustumist ei toimu kõrvalestades · Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega, see moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad luud jämedamaks. Tagab murdunud luu kokkukasvamise · Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mille vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega. · Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude plinkaine, millest seespool ja pikkade toruluude otstes paikneb pehmem käsnjas luukude käsnaine, milles on arvukalt tühimikke, mis paiknevad nii, et ka käsnaine on tugev. Luukude läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned · Osa luid on seest õõnsad, mis teeb luustiku kergemaks. Toruluud on näiteks jäsemete pikad luud ja nende otstes on õõnsuse asemel käsnaine, mis teeb samuti luud kergemaks. · Enamiku luude keskosas on luuüdi, mis on pehme kude
- sugutunnuste alusel saab määrata organismi soolise kuuluvuse. · lihtne imetajad · raskendatud tibudel Soost sõltuvad tunnused: - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude(naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp(meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad) Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. feminisatsioon. Sugukromosoomides leiduvad geenid: · teatud sugukromosoomides leiduvad geenid osalevad sootunnuste kujunemises(organismide sugu määravad ka autosoomides leiduvad geenid) · sugukromosoomides on ka neid geene, mis vastutavad eiste, sooga mitteseotud tunnuste kujunemise eest(suguliitelised geenid)
kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm; rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; võõrkeha emboolia.
tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.) Rasvemboolia põhjustajaks on pikkade toruluude ja vaagnaluude murrud. Rasvemboolia võib areneda välja juba mõne tunni jooksul, kuid suurem on risk umbes kolmandal päeval pärast traumat. Jälgitakse patsiendi vitaalfunktsioone; organismi hapnikuga varustatust, vajadusel kasutatakse hapnikumaski, CPAP-maski (püsiv positiivne ventilatsioonirõhk); hemoglobiini taseme langedes manustatakse erütrotsüütide massi ja trombotsüüte. (Sorsa jt 1998.) Õnnetuste vältimiseks rahutu patsiendi puhul paigaldatakse voodile küljepiirded,
punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine kollane - toitainete rasvarikas varu Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale (rahhiit) Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad: 1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5
putukad. - ZZ- isas / ZW- emas. Nt. linnud. - XX- naised / XY- mehed. Kalad, kahepaiksed, imetajad. 11. Sugutunnuste abil saab määrata organismide soolise kuuluvuse.Esmased sugutunnused- sugunäärmed ja elundid; Teisased- nt karvakast näol, madal hääl Soolised tunnused: karvastik; piimanäärmed; kõrisõlme ehitus ja hääletämber; lihasmass; nahaalune rasvkude; rasvumise tüüp; toruluude pikkus; agressiivsus; riskialdisus; valutaluvus; kehakuju; veesisaldus kehas jne. 12. Soo määramine- vajalik spordis, sõjaväes, abiellumisel ja lapsendamisel: 1. sugukromosoomide test- X-kromosoomi test. XX -> Barry kehake- üks mitteaktiivne X-kromosoom. Meestel nt XXY- Kleinefelter. 2. Pööratud soolisusega individid- XX-mehed. 3. Kõrgenenud meessuguhormooni tasemega naised. 1) juba maast madalast sünteesitakse palju
ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112 Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis), jalaluu murru korral on parim kontakt maapinnaga. Õlavars võib kiirabi tulekuni rippuda või kolmnurkrätikuga fikseerida või kontakt maapinnaga kui kannatanu lamab. Transpordib ja lahastab kiirabi. Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega. Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi Kutsu 112
Puberteet see on ealine ajavahemik, kus toimuvad füsioloogilised, hormonaalsed ja psühholoogilised muutused. Sellel perioodil organism valmistub ette viljakuseks. (Kumar jt 2008: 111). Tüdrukutel puberteedi eas (11-15 a.) toimub kasv ja kehakuju muutmine. Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16) Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon. Peamine regulaator on insuliini laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv. Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2) Hoormoonide abil pikkuse kasv suureneb intensiivselt. Sellist kiiret kasvu nimetatakse kasvuspurdiks. Keha kasvamise ajal tüdrukutel väheneb nahaalune rasv, eriti kätel ning jalgadel. Kiireneb kätte ja jalalaba kasv. Edasi hakkab kasvama keha ja teised jäsemed. Samuti toimub kehakuju muutmine. Puusadel, kõhul ning rindadel ladestub rasvkude
Koostismaterjaliks on peamiselt luukude. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad), 15,7% rasva ja 12,5% muid orgaanilisi aineid. Org. ained - annavad elastsuse ja sitkuse; noores luus rohkem, sp painduvamad. Anorg. ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda hapramaks luud muutuvad; sp vanematel sagedamini luumurde. Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal Luuüdi - luuõõnte pehme kude Skeletisüsteemi põhiülesanded: 1) Toestamine 2) Kaitse 3) Liikumine Lülisamba (COLUMNA VERTEBRALIS) osad ja lülide arv: 1) Kaelaosa - PARS CERVICALIS - 7 kaelalüli 2) Rinnaosa - PARS THORACICA - 12 rinnalüli 3) Nimmeosa - PARS LUMBALIS - 5 nimmelüli 4) Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu)
jmt.). Tüüpiline pikk luu koosneb torujast keskosast ning kummaski otsas asuvast luu peast. Keskosasse jääv tühimik on täidetud luuüdiga. Esineb kahte liiki luuüdi: vähestes luudes leidub punast vereloomes osalevat luuüdi ning enamikus luudes leidub peamiselt rasvast koosnevat toitaineterikast kollast luuüdi. Vereloomevõimelist punast luuüdi leidub selgroolülide kehades, roietes, puusaluudes ja mõnedes ajukolju luudes. Laste toruluude otste ja luu kehaosa vahel asub kõhreline kasvutsoon. Kasvutsooni laius on muutumatu, aga selle koosseisu lisandub pidevalt uusi kihte. Pikisuunas kasvades lisatakse kasvutsooni uusi kõhrelisi kihte ja samal ajal paigutatakse vanematesse luustumistsoonidesse mineraalaineid. Erinevas tempos kasvavad luud pikkuses umbes kahekümnenda eluaastani. Seejärel kasvutsoonid luustuvad ja keha pikkus fikseerub. Tugevad löögid võivad kahjustada laste luude kasvutsoone
elastne kõhrkude, kiudjas kõhrkude. Kõhre ainevahetus toimub läbi mehaanilise surve, mis liigutab vett koos lahustunud toitainetega. 14) Laste luudes on suhteliselt rohkem elastsust tagavaid orgaanilisi ühendeid, mistõttu on laste luud purunemiskindlamad. Vananedes mineraalse aine osakaal suureneb (luu muutub hapraks). Suur hulk punaseid vereliblesid esimeses eluaastatel on tingitud tugevnemisega aktiivsust vereloome, eriti luuüdi sisalduvate toruluude. 15) Selgroog jaguneb viide tsooni: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli, ristluus 5 kokkukasvanud lüli, nn 4-5 liikumatust lülist sabakont ehk õndraluu. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks.
elundite haiguse või häirena. Dopingainete kuritarvitamine võib esile kutsuda juuste väljalangemise ja akne (vinnid), meestel naisehääle ja südameveresoonte lupjumise. Maksa võimalik kahjustumine suurendab kollatõve- ja maksavähiohtu. Muud kõrvalekalded on vedeliku kogunemine neerude alatalitluse tõttu ning maovalud, oksendamine ja kõhulahtisus. Võib olla ka peavalusid ning lihaste ja soonte ülepinget. Puberteedieas võib dopingainete tarvitamine pärssida pikkade toruluude kasvu. Munandite kokkukuivamine võib lõppeda sigitamisvõimetusega. Naised muutuvad mehelikuks, neid iseloomustab bassihääl, habeme- ja karvakasv kehal, neil on menstruatsioonivaevusi ja nad võivad jääda viljatuks. Dopingainete tarvitajatel on tavalisest suurem suremus, surma põhjustest on esikohal südameinfarkt. Mäletame ju kõik Johann Mühleggi kohutavat väljanägemist Salt Lake City suusamaratoni finisis, kui ta justkui kohe paistis hinge heitvat. Tippspordis on kõige
Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112 Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis) Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega. Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Kutsu 112 Ninavere jooks / peatrauma Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma. Kui kannatanu ei jaksa istuda, pane ta lamama külili
Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga.
Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude 27."Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüütid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid tagavad vere hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja lamedates luudes. Leukotsüüdid tekivad lümfisõlmedes ja põrnas. Trombotsüüdid tekivad luuüdi megakarüotsüütide jagunemisel." VÄÄR 28.Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed? *Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon. *Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena., *Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal
ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20
Luumurrud Tunnused: Väga tugev valu, jäse on ebaloomulikus asendis, võivad esineda soki sümptomid. Kinnise luumurru puhul haav puudub, lahtise luumurru puhul on haav ja võivad paista luuotsad. Luumurru puhul kaasneb ka verekaotus, lahtise luumurru puhul on väline verejooks, kinnise luumurru puhul tekib verejooks kudede vahele. Luumurru puhul valib kannatanu ise omale kõige mugavama asendi, lahtise murru puhul tuleb haav katta puhta sidemega, ei tohi kunagi lahastada toruluude murdusid. Küünarvarreluu puhul tee kolmnukrätikust lahas. Kutsu 112. Pea-, kaela-, ja seljatrauma 1.5 m. Kõrguselt kukkumist loetakse imikul juba kõrgustes kukkumiseks, seega ära jäta last toolile või lauale järelvalveta, selline kukkumine võib tekitada lülisamba murdu kaela või seljaosas. Tavaliselt 1-3 eluaastal, kui laps õpib kõndima siis hakkab ta ka kukkuma. Hoides lapse käest kinni, kui laps kukub võib vanem tahtmatult liiga jõuliselt käest tõmmates, tekitada
ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20
Leptiin: rasvkoe sekreteeritud hormoon; Mida suurem rasvkude, seda rohkem liptiini; Toimib hüpotalamuse neuronitele, vähendab isu, suurendab energiakulutust. Müostatiin:TGFb superperekonna valk, sekreteeritakse lihasrakkude poolt, pärsib lihasrakkude kasvu ja satelliitrakkude uuenemist. Mehhanismid, mis mõõdavad organi funktsiooni:maks kohanda oma mõõtmeid keha üldise suuruse järgi; ühe neeru eemaldamisel teine suureneb. Organismi kas füüsiliselt: selgrolüülide ja toruluude kasv - vastav lihaste kasv:kasvuplaat (õhuke kõhreline ala toruluude otstes kus kõhrelised tüvirakud luu pikkust kasvatavad); Kasvuplaadi tüvirakud jagunevad, tekkinud kõhrerakud liiguvad edasi, kasvavad suuremaks ja asenduvad osteotsüütidega; puberteedi lõpul kasvuplaat luustub.Toruluure kasv kontrollivad paljud hormoonid (kasvuhormoon, kilpnäärme türosiinm kortikoidid). Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel.
Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu.
Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu.
annaabi.ee 
