Priestley, kes ütles, et ühiskonna eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste heaolu. Bentham rõhutas indiviidi vabadust ning uskus, et üksikisikule vabaduse andmine toob riigile tulu. Kõigile pidi tema meelest olema kasulik omand ja riigi ülesanne on seda omandit kaitsta. Bethami ideid on laidetud nende liigne induvidualismi ja raha samastamise õnnega pärast. William Petty´i ja Adam Smith´i tööväärtusteooriat arendas edasi Inglise majandusteadlane David Ricardo. Tööväärtusteooriat edasi arendades rõhutas Ricardo, et kauba väärtust ei mõõda ainult selle kauba valmistamiseks kulutatud töö, vaid ka see, mis on läinud tootmisvahendite tootmiseks. Ricardo selgitas, et töölise palk ei olene ainult tööst, vaid ka sellest, kui suurt kasumit kapitalist taotleb. Sellega rõhutas Ricardo kasumi ja palga vastandlikkult. Viimase idee võttis üle Karl Marx, kes seadis selle oma õpetuse nurgakiviks koos klassivõitlusega.
takistama majanduse arengut. 17. sajandi Inglismaa oli kaubavahetuses Hollandi järel teine, töötustoodangult oli juhtivaks maaks Prantsusmaa. Hollandi liidripositsioon 17. sajandi Euroopas oli tingitud sellest, et vabariigina oli see religioossetes, etnilistes kui ka majanduslikes küsimustes palju tolerantsem võrreldes teiste riikidega. Hollandi majandusedule aitasid suuresti kaasa ka kõikjalt üle Euroopa sõdade ja diskrimineerimise eest põgenenud immigrandid, nende kapital ja oskused seda edukalt kasutada. 18. sajandi keskel oli aga Inglismaa võtnud enda kätte juhtpositsiooni nii rahvusvahelise kaubanduse osas kui ka tööstustoodangult. 1776. aastal oli Inglismaa tööstuslikult kõige efektiivsem ja võimsam riik kogu maailmas, kelle tugevus seisnes eelkõige rahvusvahelises kaubanduses. Konkurents kindlustas madalad hinnad ja toodete kõrge kvaliteedi. Tekkinud oli vaba, mobiilne, madalapalgaline ja produktiivne töölisklass, sest talupoegade vabaks
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika?
Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane, filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog. Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui
Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas tööväärtusteooriat.Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb. Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert .
muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Teoreetiline majandusteadus saab alguse A.Smithi raamatu ,,Uurimus rahvaste rikkuse olemusest ja põhjustest" ilmumisega. Klassikud pidasid tähtsaks turu vaba toimimist. Riigi rolli nähti vaid õigussüsteemi loojana. Klassikalisele koolkonnale on iseloomulik tegelemine majanduskasvu küsimustega. Uuriti suhtelisi hindu ja turumehhanismi, et mõista nende mõju majandusele. /1, lk 324-325/ Adam Smithi nägemus ideaalsest majandussüsteemist on isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Seda turumehhanismi kirjeldas ta kui nähtamatut kätt, mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et selle tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Tema peamist panust majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest
Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Klassikaline koolkond Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy 17. juuli 1790) oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad. Tõepoolest, turg ja konkurents sunnivad inimesi tegema seda, mida ei vaja mitte nemad ise, vaid hoopis teised. Turg kehtestab ka
Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursess staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele. William Petty tegutses 17 saj ja oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määras kauba hinda tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi alusel töötas välja väärtusteooria, mille kohaselt eristab loomulikke hindu (määratavad töö kaudu) ja poliitilisi hindu (turuhind). Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Tähtsus: rõhutas esimese majandusteadlasena majandustaduste objektiivset iseloomu. Teema 5 Klassikalise majandusteaduse teke Prantsusmaal Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Rõhutati põllumajandust
põllumajandust) · pooldasid moderniseeritud monarhiat · püüdsid analüüsida ühiskondlikku taastootmist · olid vabakaubanduse pooldajad · nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist; · lõid õpetuse puhasproduktist. /1, lk 38/ 7 6. KAPITALISMIAJASTU' Adam Smith tõstis oma õigusteaduse ja poliitika loengutes esikohale õpetuse vabamajandusest. Smithi arvates põhjustasid majandusliku tõusu tehnika areng ja tööjaotus. Olles tööstusliku revolutsiooni alguse tunnistajaks Inglismaal, nägi Smith tehnilise innovatsiooni majanduslikke tagajärgi. /1, lk 39/ Ta tõi välja neli monopolide negatiivset külge: · Monopolid põhjustasid tarbijate jaoks kõrgemaid hindu; · monopolid on hea majandamise vaenlased; · monopolidel oli suurem võimalus mõjutada valitsusi, mistõttu oli võimalus vastu võtta halbu ja piiravaid seadusi;
selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Selle ettekandega haakub ka Weberi 1917. aastal peetud loeng "Wissenschaft als Beruf" ("Teadus kui elukutse ja kutsumus"), kus ta esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne. Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et
teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö Maa Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 3 Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka
1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassikalise poliitökonoomia sünd Poliitökonoomia ehk teoreetiline majandusteadus.
Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2. ABSOLUUTSE EELISE SEADUS: LOOMULIK JA OMANDATUD EELIS. SMITH’I TEOORIA PÕHIJÄRELDUSED. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA SMITHI TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! Absoluutse eelise seadus. A. Smith pani aluse rahvusvahelise kaubanduse teooriale, mis on saanud tuntuks kui absoluutse eelise seadus. Selle teooria järgi saavad omavahelisest kaubandusest kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud
Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2. ABSOLUUTSE EELISE SEADUS: LOOMULIK JA OMANDATUD EELIS. SMITH'I TEOORIA PÕHIJÄRELDUSED. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA SMITHI TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! Absoluutse eelise seadus. A. Smith pani aluse rahvusvahelise kaubanduse teooriale, mis on saanud tuntuks kui absoluutse eelise seadus. Selle teooria järgi saavad omavahelisest kaubandusest kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: 1 Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu
sissetulekute jaotusega, · võimaldab analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu vahel ning majanduskasvu vahel, · seletab kaubandust erinevate riikide vahel (sh arenenud riikide ja arengumaade vaheline kaubandus). Eeldused: 1) Kasutatakse kahte tootmistegurit - tööd ja kapitali. 2) Kõigile kaubanduses osalevatele riikidele on kättesaadav sarnane tehnoloogia (kui kapital on tööga võrreldes riigis odavam kui, siis hakatakse seal kapitalimahukaid tehnoloogiaid eelistama). 3) Kahes riigis on sarnased maitsed (elimineerib nõudluse poole, kui kaubavahetuse tekitaja ja kontsentreerutakse ainult pakkumise poolele). Riigil A suurem soov tarbida kaupa S ja riigil B väiksem. Tekivad uued tasakaaluhinnad. Selgub et maitse muutuste tõttu on riigi B suhteline hind väiksem kui riigis A. Seega on suhteline eelis riigil B
Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast, tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust. Ajaloolise koolkonna historismi aluseks on evolutsiooniidee, s.o rahuliku, aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid kategooriaid nagu kaup, raha , kapital, eraomand. Tähtsad on ajaloolised traditsioonid. Õigustati ka feodalismi, kiriku suurt osatähtsust ning üldist seisuslikku korda Saksamaal. Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita. Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, kuigi ka teistel klassidel, nii töölistel kui ka junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad.
KARL MARX Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.KARL MARXI ELULUGU........................................................................................4 2.DIALEKTIKA.............................................................................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · Töö · Maa · Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada vajalikus koguses maad ja kapitali. Seda saab teha mitmel erineval moel
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Kaupade ja teenuste tootmiseks on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · töö · maa · kapital 5 Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul
eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. List oli tööstustollide poolt. Põllumajanduse vastane, oli põllumajanduse tollide vastane, toetas tugevalt põllumajanduslikku vabakaubandust Sks-l, sest põllumajandus oli sks-l juba välja arenenud. Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane. 17) Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus? Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg
Sellistes tingimustes saavad mõlemad riigid kasu, kui nad spetsialiseeruvad absoluutse eelisega kauba tootmisele ning siis kauplevad omavahel. Kanada spetsialiseerub nisutootmisele (s.t. toodab rohkem kui ise tarbib) ja vahetab ühe osa nisust Equadoris kasvatatud banaanide vastu. Selle tulemusena kasvatatakse ja tarbitakse kokkuvõttes rohkem nii nisu kui ka banaane, ja mõlemad, Kanada ja Equador, saavad kasu. 5. Suhtelise eelise teooria D. Ricardo (1772 - 1823) väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Soovitab riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim. Käsitlus tugines siiski vaid tööväärtusteooriale ehk siis väärtus sõltub ainult töö hulgast, mis kulutatakse teatud toote/(teenuse) valmistamiseks. Suhtelise eelise teooria annab vastuse probleemile: mis juhtub siis, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit
Autarkia ja loosung "laissez faire". · Olemus. Omavahelisest kaubandusest saavad kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Looduslik ja omandatud eelis( vilumuste, tööjõu kõrge tase). · Kitsendused. Absoluutne eelis on vaid üks erijuhtum suhtelise eelise üldteoorias. Mis on see jõud, mis sunnib vahendeid keskendama efektiivsematesse valdkondadesse? · Tekkepõhjused. Tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: "Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud, siis on kasulikum neid hüviseid importida, andes vastu kaupu, mille tootmistingimused
majandustegevust (kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurenemisele) ja riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu. Ühiskond on kui üks suur pere ja riigi osa seisneb ainult: · -ühiskonnakaitses, (riigikaitse); · -ühiskonna liikme kaitses (seaduste ja korra tagamine riigis); · -mõnede avalike funktsioonide ülalpidamises. Daivid Ricardo (1772-1823). Teos "Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" (1817). Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise
jõudude koostoimel. Varasema sotsiaalse filosoofia mõjul kasvas välja huvi liberalismi, sotsia- lismi, ametiühingute, naiste hariduse, progressi ja vaesuse vastu, mis kajastus tema hilisemas te- gevuses ja kirjutistes. (http://www.business-science-articles.com/b-a/economics/211-alfred-mar- shall-definition-of-economics, 03.11.2016) Tema ökonoomikaalaseid vaateid on tõlgendatud ja reklaamitud kui täpsustusi ja laiendeid sellistele majandusteadlastele nagu Adam Smith, David Ricardo, Thomas Robert Malthus ja John Stuart Mill. Marshall seadis fookuse klassikaliselt majandusökonoomia käsitluselt turu- majandusele, populariseerides ja uurides selles inimese käitumist. Ta alahindas teatud muude 5 majandusteadlaste panust nagu Léon Walras, Vilfredo Pareto ja Jules Dupuit ja ainult vastu- meelselt on tunnistanud Stanley Jevons’i* mõjutusi.
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
Christian Fuchsi on artiklis väidetud, et informatsioonilise kapitalismi ajastul ei tohiks mõistet ,,klass" piirata ainult ühe määratlusena ehk ,,kapitalina" ja ,,palgatööd" teise klassina. ,,Klassi" mõistet tuleks laiendada selliselt, et see hõlmaks kõiki, kes loovad ja taasloovad ühise kogemuse ruume ning need ruumid ja kogemused on omaks võetud ja seeläbi võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista klassi määratlust internetiajastul. Klass Christian Fuchs käsitleb selles artiklis Marxi klassikontseptsiooni määratlust, mis on normatiivne ja poliitiline ning selle eesmärk on kasutamise muutmine ja parlamentaarse demokraatia loomine. Manuel Castellsi hinnangul koosneb majandus tootmise ja arengu omavahelistest seostest,
13. : 12. Suhteline eelis, comparative advantage D. Ricardo poolt avastatud. Annab vastuse probleemile: mis juhtub siis, kui üks riik 40 . 60 . omab absoluutset eelisseisundit kõikide kaupade ja 10 . 5 . teenuste osas. Kasellises situatsioonis võivad kaks riiki . oma-vahelisest kaubavahetusest mõlemad kasu saada. Selleks peab absoluutses halvemuses olev riik 14.
erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev tootlikkus Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul Tootlikkuse kasv võimaldab: - tarbida rohkem kaupu ja teenuseid - kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal
Meie jaoks on nähtamatu käsi turg. Mikroökonoomikat tuntakse ka kui neoklassikalist majandusteooriat. Makroökonoomika tegeleb suurte agregaatidega, nt inflatsioon, raha, tööpuudus. Raskem kirjledada kui mirkoökonoomilisi protsesse. Ühe majapidamise eelarve muutust lihtsam kirjeldada kui tööpuudust riigis. Neoklassikaline koolkond tekkis umbes 1930 aastatel. Majandus kui teadus hakkas arenema umbes 17. sajandil. Neoklassikalise koolkonna tuntud liikmed - J.S. Mill, A. Smith, D. Ricardo ja K.Marx. John Maynard Keynes (1936 raamatu suure depressiooni ületamise kohta) pooldab tugevalt riigi sekkumist majandusse, kuna suure depressiooni ajal olid just riigid need, kes ületasid majanduskriisi, mitte ,,nähtamatu käsi". Ringkäigumudel ehk radiaator ise üle vaadata õpikust. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt 4 1. Teab oma eesmärki ja oskab seda formaalselt väljendada (sõnaliselt, graafiliselt, matemaatiliselt). 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
