Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mängimine, suhtlemine, jelizaveta, põhitegevus, teenimine, sõltumatus, enesekindlus, taastumine, hobid, noorukiiga, nauding, elukutsevalik, veetmine, kehaehitus, puuded, psühholoogilised, temperament, enesedistsipliin, stress, sotsiokultuurilised, religioon, vägivald, sündroom, kliimategurid, finantseerimine, koolitamine, järelvalveteenida. Siiski võivad ka nemad- samuti koolilapsed, üliõpilased, väikeste lastega kodus olevad emad, koduperenaised, vabatahtlike inimühenduste liikmed ja pensionärid- kirjeldada oma paljusid igapäevaseid tegevusi tööna. Seega, kuigi töö olemuse käsitlus on fokuseeritud tööle kui tasustatud tegevusele, ei tohi unustada ka selle mõiste laiemat definitsiooni. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294) Mängimine Mängimise termini abil kirjeldatakse inimese ,,mittetöist" tegevust. Mängimine on mahukas mõiste, mis hõlmab paljusi teisi sõnu nagu näiteks vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised harjutused, sport, puhkus. 3 Viimastel aastatel on seoses tööpuuduse kasvuga hakatud inimesi varem pensionile suunama ning töötundide arvu on vähendatud, seega on kasvanud ka huvi vaba aja kasutamise vastu. Kõigi mängimisvormidega tegelemise esmasteks
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil. ,,Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine
üksilduse, Väljakutseks on seksuaalse ülerahvastatus ja vägivalla, porno ja HIV-i leviku suguhaiguste leviku piiramine. näol. Mängimine Füüsiline vorm on Mängimine lapseeas Sugu mõjutab töö Tervishoiu- ja Töö- ja ja töötamine eati erinev. Mida ja töötamine valikut. sotsiaalsüsteemi mängutingimusi raskem on töö täiskasvanueas Tänapäevane poolt kehtestatud mõjutavad füüsiliselt, seda mõjutab inimese suundumus on, et vanuse alampiir, keskkondlikkud
2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine
suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Rolli iseloomustavad tunnused Ebaselgus Üle- või alakoormatus Konflikt Nõudmiste vaheline Nõudmiste sisene Isiksuslik Rollide vaheline 2. Tööd iseloomustavad tunnused Töö tempo (kiirus, tähtajad) Rutiinsus Töö aeg sh vahetustega töö Töö ülesandega seotud tunnused: Variatiivsus Autonoomsus, otsustusulatus Töö nõuded: teadmised ja oskused Suhtlemine Vastutus (sh vigade tagajärjed) 3. Inimeste vahelised suhted Suhted töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud) Suhted juhiga Suhted klientidega Mikrokliima Töö ja pere ning pere ja töö konflikt 4. Juhtimine Organisatsioonikultuur Muutuste ennustatavus Koolitus Tagasiside. Hüvitised Konkurents Uue tehnikaga kohanemine Muutused karjääris, töökoha vahetus Edutamine Uus ülemus Pensionile jäämine Ametialane suletus 5. Füüsilised tingimused
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia
vastuolulistes tingimustes Kliendi rahulolu · Ostujärgne toetus · Kaebav käitumine · Margilojaalsus Väsimus · Väsimuse esinemise sagedus · Väsimuse dimensionaalsus: (A. Füsioloogiline väsimus / füüsilise suutlikkuse alanemine (B. Objektiivne väsimus / töö tulemuslikkuse alanemine (C. Subjektiivne väsimus / väsimustunne · Akuutne ja krooniline väsimus · Taastumine · Väsimuse avaldumine (A. Objektiivsed füüsilised ilmingud (B. Subjektiivsed füüsilised ilmingud (C. Emotsinaalsed vaimsed ilmingud (D. Käitumuslikud ilmingud · Väsimusega seotud tegurid (A. Individuaalsed tegurid Sugu, vanus, haridus ja SMS, pere ja lapsed, tervis, isiksus, töösse suhtumine, töövälised kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB
Eesmärgid elus on seotud tööga Vaba aeg töö teenistuses Vastutus ja mitterutiinse tööga seotud Elustiil väljaspool tööd on oluline edukuseks tööl Pole kindlat piiri töö ja puhkuse vahel Töö vaba aeg Pole piiri tööaja ja vaba aja vahel Ettevõtjate puhul Tegevus on samal ajal nii vahend kui eesmärk Liiga vähese vaba aja ja vahetustega töö mõju Tervis (stress) Pereelu Sotsiaalne suhtlemine Paindliku tööaja mõju Isegi kui tööaeg on pikk: Suurem rahulolu Vähem stressi Parem võimalus töö ja pereelu ühildamiseks Mida kõrgemal ametite hierarhias, seda pandlikum tööaeg võidetakse tööaega juurde, makstes kellelegi, et see kodutöö ära teeks Loov klass ja selle ajakasutus Kõige haritumad töötajad, nende produktiivsus seisneb nende loovuses insenerid, juhid, professionaalid, kõrged administratiivtöötajad. Teistes erinevas ajatsoonis
Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab , mis rahustab *kätumise süstemaatiline korrigeerimine (biheivioristlikul teoorial põhinevad võtted nt kiitus ja karistus; sotsiaalsel õppimisel põhinevad võtted nt eeskuju; käitumise tugikavad nt süstemaatiline käitumise jälgimine, arutelud, tunnustus edu puhul jne) *tunnete tunnustamine, kuid ebasobiva käitumise taunimine (psühholoogi konsultatsioonid, tugiisik)
nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus
ei kontrollita aitab autonoomsusele kaasa. Kui toimub kontroll siis auto. vajadus jääb rahuldamata. Ise juhtimist ja ise otsustamist. Iseenda käitumise reguleerimine. Kompetentsus (competence) Seotus (relatedness) Individuaalsed erinevused: Põhjuslikkuse orientatsioon o Autonoomsus– kus on kontroll ja kus on põhjused. Ma ei näe KK kontrolli olen ise kontrollija ehk olen autonoomne. Sõltumatus KK teguritest ja väljaspoolsusest. Tekib baasvajaduse rahuldamise tulemusega o Kontroll – tugevalt kontrollitud orientatsioon, seotuse vajaduse rahuldamse kontroll. Seotud sisemiste ja väliste võimaluste läbi püüda toime tulla ja rohkem hakkab mind kontrollima kk ja need võimalused mid kk soodustab. o Umbisikuline – on seotud kõigi kolme vajaduse rahuldamise
(1) Tööandja on kohustatud: • 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega
2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi 2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset/elukvaliteeti 7) Töödimensioon: võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal 5
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse
Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015. Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted. 1. Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas. Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.199
4. Tegutsemisstaadium. Siin on juba midagi ette võetud käitumise muutmiseks. Nt on mõni strateegia välja töötatud. Siin on juba näha, et midagi toimub. Siin on mõte ,,teen seda, sest see on mulle kasulik". 5. Säilitamise staadium. Et ei tekiks tagasilangust. Säilitamise staadiumisse paigutuvad inimesed siis, kui nad on u 6 kuud olnud tegutsemisstaadiumis. ,,Ma ei ole enam suitsetaja/alkohoolik". 6. Kuues faas. Inimestel on tõusnud enesekindlus, uus käitumine on tavapärane. Puudub kiusatus muudetud käitumisest. See on protsess, teised mudelid ei olnud protsessikesksed. On võimalik ka tagasilangus mööda seda redelit. Kuuendast ei saa tagasi langeda. Kui langed, pead jälle sealt pihta hakkama, kuhu kukkusid. Esimestes staadiumites on kulu, alates viiendast mõtleb ta juba tulule. Kognitiivkäitumuslikud meetodid Pavlovi klassikaline tingimine kaks stiimulit: tingimatu ja tingitud. Õppimine toimub siis, kui
Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Heaolu dimensioonid Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport) • Normaalne anatoomiline areng • toimetulek igapäeva-tegevustega • füüsiline vorm (fitness) • tervislik/normaalne toitumine • vältida kuritarvitusi Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon • Õppimisvõime • võime kasutada infot efektiivselt Spirituaalne dimensioon • usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon • Võime edendada tervise mõõdet, mis parandab
olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj
KOOLI NIMI TÖÖKESKKOND Referaat Õpilane: Kursuse nr: Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Eestis loetakse tööealise elanikkonna suuruseks ca 626 100 inimest, nendest 49 % moodustavad naised (Eesti tööjõu uuring, 2001). Naiste tööhõive kasv on olnud eriti suur viimase 30 aasta jooksul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inglismaal moodustavad naised 40% tööjõust, USA-s on tööga hõivatud 57% üle 16 aastastest naistest, Soomes oli 1991. aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse tervise häirete või ka psühhosots
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada - Personaalselt
Uut infot salvestatakse kergesti, isegi kui ise sellest aru ei saa Mõtlemine (12/14-...) väga palju muljeid on isiklikult saadud. Info üle suudetakse mõelda, tehakse järeldusi. Suudetakse mõelda ka abstraktselt. Oluline on valida seda, mida lastele õpetada ja kuidas. Juhtiv tegevus tegevus, mis on antud eaperioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Läbi selle tegevuse arenevad lapsed kõige paremini. Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) vanemad räägivad, lapsed elavnevad vastavalt. Esemeline tegevus (1-3 a) lapsed õpivad tundma, mida erinevate asjadega saab teha Rollimäng (3-7 a) erinevad mängu liigid. Mängu käigus õpitakse maailma kohta, in kohta. Õppimine (7-11 a) Suhtlemine eakaaslastega (11-18 a) oluline on see, mida mõtlevad teised. 11 Kui areng ei ole tavapärane ehk arenguhälvete põhjused Arenguhälvete varieeruvus
Tema arvates mängis meedia olulist rolli kaasaegsete sotsiaalsete institutsioonide arengus. Thompson pooldas Habermasi ideid, ent on samas ka kriitiline, sest massimeedia ei ole nii halb kui frankfurdi koolkond seda väitis. Massimeedia ei tapa kriitilist mõtlemist ning kaasaegsed meediumid annavad hoopis mitmekülgsemat ja enam infot kui varem. Th. Massimeedia teooria toetub kolme tüüpi interaktsioonile: - näost-näkku suhtlemine, on piiritletud nii ajas kui ruumis - Vahendatud suhtlus ehk tehnoloogia kasutamist suhtluseks paber, elektri ja elektroonika põhiselt töötavad vahendid (nt telefonitsi suhtlemine), ületab aja ja ruumi piire - Vahendatud poolsuhtlemine teatud tüüpi sotsiaalne suhtlus meedia vahendusel, ületab aja ja ruumi piirid. Kui eelmised eelkõige dialoogid, siis antud suhtlus pigem monoloog.
psüühiline sõltuvus. Amfetamiini põhilised toimed:· taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus· Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine· tekivad eufooria ja erutatus· söögiisu väheneb*pidurdusmehhanismid nõrgenevad· Agressiivne ja stereotüüpne käitumine· Vererõhu tõus ja hüpertermia3. Metamfetamiin- amfetamiini kangem ja tugevam teisend, levib valge pulbrina, manustatakse suitsetades, süstides, suu kaudu. LA toime- tekivad eufooria ja erutus, suurenenud jutukus, püsimatus, enesekindlus, taandub väsimus. Söögiisu väheneb, agressiivne käitumine. Võivad tekkida südame ja veresoonkonnahäired, koormab südant. Korduval kasutamisel areneb amfetamiinipsühhoos- nägemise häired, tagakiusatusmõtted, agressiivsus. PA toime- võib kõhnuda, hambad lagunevad. Emotsionaalne tasakaalutus, mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame ja veresoonkonnahaigustesse, närvirakkude taandarenemine. Metamfetamiin põhjustab psüühilisi, neuroloogilisi häireid. 4
- Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine
andekuse avaldumiseks on oluline lisaks kõrgele intelligentsusele ja/või erivõimetele ka loovus ning ülesandele pühendumine, motivatsioon andekuse avaldamisele avaldab mõju kasvukeskkond (kool, vanemad, kaaslased) · Lisaks ka kultuurikeskkond laiemalt (mis on soositud, suhtumine andekatesse) · Üldiselt: Võgotski, Bronfenbrenner jt .... · Võimaldab eristada alasooritajad Süsteemne lähenemine · Lähikeskkonnad · Suhtlemine · Kuulud-nähtu interpreteerimine vastavalt enda arengu tasemele · Isiksuse-keskkonna sobivus Keerukad kattumised · ADHD-raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmeldamine · Autistlikud jooned - väga kitsas erihuvi, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus Võimalikud probleemide valdkonnad.
eksisteerib oma liikmete hüvanguks. Herbert Spencer · Ühiskond 18 · Teed ja ehitused · Majandus · Hüvede jaotus · Regulatsioon · Indiviid · Sotsiaalne grupp · Organism · Skelett · Toitumine · Vereringe · Aju ja närvisüsteem · Rakk · Kude Herbert Spencer Jaotab ühiskonna militaarseks ja tööstuslikuks. Domineeriv funktsioon või põhitegevus 1) Militaarses kollektiivne kaitse ja pealetung, et säilitada ja suurendada end; 2) Tööstuslikus rahumeelne ja vastastikune teenuste vahetamine Herbert Spencer · Sotsiaalne koordinatsioon: · 1) militaarses - kohustuslik koostöö, vägivaldne korralduste pealesurumine; · 2) tööstuslikus vabatahtlik koostöö, tegevus reguleeritakse kokkuleppe ja õigluse printsiibil Herbert Spencer Suhted riigi ja indiviidi vahel
organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 7. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid ...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste
üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid on eneseteadlikkus, enese juhtimine, sotsiaalne teadlikkus ja suhete juhtimine. · Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest. · Enese juhtimine enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest · Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest
skoorimine • Test peab olema korratav – seega täpselt vaja kirjeldada metoodikat, sh protseduuri (nt kui kaua oodata lapse vastust? Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus, reliaablus, testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!
Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
aru ei saa, tegutsemisel saab kasutada infot, mis mällu on juba salvestunud ka taju juhtivprotsessi ajal. o Mõtlemine (12/14 -...) suudetakse mõelda ka asjadest, millega endal kokkupuudet ei ole. Juhtiv tegevus on tegevus, mis on antud ea perioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Sellega tuleb õpetamise käigus arvestada. o Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) o Esemeline tegevus (1-3 a) o Rollimäng (3 7 a) o Õppimine (7 11 a) o Suhtlemine eakaaslastega (11 18 a) 5. Arenguhälvete põhjused. Geneetilised tegurid. Monogeensed haigused. Polügeensed haigused ja keskkonna roll nende avaldumises. Kromosomaalsed häired autosoomsündroomid ja gonosoomsündroomid, nende mõju vaimsetele võimetele, isiksuseomadustele ja käitumisele. Keskkondlikud tegurid
annaabi.ee 
