Arutle ja analüüsi 1. Tööstuslik pööre seisneb manufaktuuride asendamises masintootmise ja vabrikutega. See algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. 2. Tööstuslik pööre sai võimalikuks alles 18.sajandil,sest 17.sajandi lõpul toimunud Inglise revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks. Põhjalikud muudatused toimusid kõigepealt Inglismaa tähtsamates majandusharudes söe- ja tekstiilitööstuses. Enne 18
Raudteedest sai industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskne osa, mille abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Olulist rolli etendas ka veetransport. aerulaevanduse kiire areng, sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldasid hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Sellega käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine. 19. sajandi teisel poolel leiutati bensiinimootor. 20.sajandi algul tulid kasutusele liinibussid ja veoautod. Ameerika Ühendriikides alustati autode masstootmisega. ELEKTRIAJASTU LEIUTISED · 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei · Michael Farady leiutas elektrigeneraatori, millega sai elektrit hulgi toota · 1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva Edison esimese töökindla elektrilambi · William Röntgen avastas röntgenitoru (x-kiirte toru), pannes aluse
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? 18. sajandil toimusid suured muutused tehnoloogilises arengus. Inimtööjõudu hakkasid asendama masinad ja manufaktuuride asemele tekkisid järk-järgult vabrikud. Seda murrangulist pööret nimetatakse tööstuslikuks pöördeks ehk tööstusrevolutsiooniks, mis sai alguse Inglismaalt. Tootmine muutus küll lihtsamaks, kuid kuidas mõjutas masinate kasutuselevõtt ja vabrikute tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida
hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehniline areng edendas ka põlluharimist ning vabanes hulganiselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nii muutusid endisel talupojad palgatöölisteks, kes enda ja oma perekonna toitmiseks müüsid oma tööjõudu. Tööstusrevolutsiooni kiirendas kindlasti ka rahvastiku kiire kasv, mille üheks põhjuseks oli varasemate laastavate epideemiate taandumine ning tervishoiuolude paranemine, mis vähendas suremust ning suurendas elanikkonnas loomulikku juurdekasvu. Masintootmine suurendas olulliselt kaupade toomist. Kuid ühiskonnas pidi olema vajadus selliste kaupade järele
vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal?
odavates korterites, vahel ka keldrites või hoovides. Elutingimused olid väga antisanitaarsed, rasked ja ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Kuid vaadates pikemat perspektiivi oli tööstusrevolutsioon algus linnaelu pidevaks paranemiseks. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ehitust planeerima. Linnaelu osaks said ka WC, vannituba ja voolav vesi. Eeslinnades asi aga nii kiiresti ei arenenud ning seal olid veel kitsad korterid ja kehvad sanitaarolud. Loodi inimestele kultuuriasutusi, kus linnaelanikud said oma vaba aega sisustada. Minu arvates olid alguses elutingimused väga halvad ning keeruline võis olla tööd teha, kui ei olnud kohta kus korralikult puhata. Hiljem muutusid elutingimused linnades paremaks ja see aitas kaasa ka inimeste tervisele. Kuna inimestele tekkis ka vaba aja veetmise võimalus oli neil rohkem võimalusi aega veeta sõpradega, mis on minu jaoks alati positiivne.
tööjõudu. Esmaseks finants-allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks. Vabrikute-ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute tehniliste leiutiste vastu ja olid nõus neid osaliselt rahastama. Mõisteti, et tänu sellele saab tulevikus teenida uusi suuri kasumeid. Tööjõudu saadi maalt. Ühiskonna tehnoloogiline areng edendas põlluharimist ning seetõttu vabanes palju inimesi, kes leidsid rakendust vabrikutes. Talupoegadest said palgatöölised. Masintootmine suurendas kaupade tootmist, kuid kui nende asjade vastu nõudlus puudus, siis ei toodetud seda edasi. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Turul tootjate vahel konkurents, mis sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid parandama oma toodete kvaliteetik ja hoida hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta.
Saabusid miljonid Euroopa immigrandid, kellest said palgatöölised ja farmerid 5. Ameerika kodusõda: dateering, kodusõja põhjus, osalenud pooled, tagajärjed (2 tagajärge). TV lk. 19 ül. 7. Millal toimus? 1861- 1865 Miks puhkes? Lõuna- Carolina ei olnud nõus orjadest loobuma Kes osalesid? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed.
masinaid. Hästi sagedased olid tööliste ülestõusud, mille käigus lõhuti masinaid, lootes saada palgatõuse ja paremaid töötingimusi. Kuid samal ajal arenes ühiskond tänu masinatele kiiresti. Samuti suurendas masintootmine töö viljakust ja alandas kaupade hindu ning soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. Tööstusrevolutsioon: Tööstusrevolutsiooni ehk tööstusliku pöörde alguseks nimetatakse manufaktuurtootmise asendumist vabrikutega. Leiutati uusi ja erinevaid masinaid, mida hakati kasutama peaaegu kõige jaoks, mida varem olid teinud inimesed endi kätega. Kuid masinate ülalpidamine nõudis suuri kulutusi. Seega sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis, kui ühiskonnas oli selle jaoks piisavalt raha, kapitali ning tööjõudu. Kuna usuti, et uute leiutiste pealt võib tulevikus palju teenima hakata, siis panustati osaliselt ka nende väljatöötamisse. Masinate juurde oli vaja inimesi, kes masinatega töötasid
aastal prnatsuse aednik Joseph Monier vältimaks lillepottide purunemist, pani ta neid valmistades betooni sesse raudvõrestiku. Laialdaselt hakati raudbetooni kasutama 1880.aastal. ÜHISKOND Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Olulise osa moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid 1847.aastal kehtestati Suurbritannia parlamendi poolt 10-tunnile tööaeg. 18880.aastatel aga USA liikumine 8- tunnise tööpäeva. 18.sajandil oli 20 miljonit vabrikutööölist, 19. sajandil aga 40 miljonit, kes koos pereliikmeteg amoodustasid Inglimaal 75 % rahvastikust, Saksamaal ja Prantsusmaal 45-50%. Proletariaat kihistus, mis ennekõike väljendus palgas. Industriaalühiskonna teise pooluse oodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt
Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaalt , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin
võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada) ja julgeolekupõhimõte (millest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitiliselt nõrkade puhverriikidega. 9.KAPITALISMI ARENG Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side-pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin, tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitöö asendumine masintööga. Tööstusliku pöörde negatiivseteks tagajärgedeks oli see et masinate kasutuselevõtmine tegi inimeste eest palju tööd ära ja jättis
Viini kongressi juhtis ja otsustamist korraldas Austria välisminister Metternich, kes oli üsna vanameelsete vaadetega. Aleksander I eestvedamisel loodi Viini kongressil Püha Liit, mis pidikaitsma fiodaalkorda. Pilet nr. 10 ; (2) 1840.a. tagas Eestimaad ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda.hakkasid levima kuulujutud , et Venemaal antakse tasuta maad. Paljud uskusid seda ja läksid Riiga, et lasta ennast panna ümberasujate nimekirja. Elutingimused Venemaal olid kehvad. Usk heasse keisrisse vallandas 1845.a. Lõuna- eestis ja Lätis massilise usuvahetus liikumise, mille käigus eesti talupojad astusid õigeusku. Loodeti vabaneda töökohustusest ja saada maad. Kui veenduti et maad ei saa, taheti uuesti usku vahetada, kuid ei saadud. Eesri ja Läti kultuuripilti ilmestas baltisaksa kõrgkultuur, mille kõrval oli olemas talupoja kultuur. Kuid see talupoja kultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikumaks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks vaimuelu
· Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju 19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid
Need käisid aru andmas parlamendile, kes andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast ning peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa omastamisega 1645. aastal oli kogu Eesti rootslaste käes. Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. Talurahva elujärg oli üsna kasin: elupaigad kehvad ning ise olid nad sunnismaised, et nad mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool
Need käisid aru andmas parlamendile, kes andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast ning peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa omastamisega 1645. aastal oli kogu Eesti rootslaste käes. Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. Talurahva elujärg oli üsna kasin: elupaigad kehvad ning ise olid nad sunnismaised, et nad mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool
korraldada. Uute piiride kindlaksmääramsiel lähtuti 3 põhimõttest: legitiimsuse-, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõttest. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side- pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik, vedur, elektripirn, telegraaf, telefon, raadio, grammafon, võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning alandasid kaupade hindu, elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Uues
Vastureformatsioon Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles või eristada kahte suunda. 1. neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline oll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul. Vastureformatsioon levis kõige enam Hispaanias. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid Skolastika asendumine empirismiga; esimesed ülikoolid, ülikoolide juhtimine, teaduskonnad, õppetöö. Teadlased Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis Uppsala.
leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis hakkas võitlema töötingimuste parandamise ja tööäevade lühendamise eest. 5) Trantspordi ja raudtee arneg. 1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu, suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut.
-- -- Usuvahetus liikumine- Eesti talurahavas hakkas luteri usust minema Vene õigeusku, kunu jutud käisid, et kui lähed tsaariga ühte uskus siis tsaar annab sulle viljaka maatüki. Väljaraändeliikumine- Nad läksid Venemaa poole elama , sest tsaar lubas maad anda ja nad läksid viljakamaid maakohti ja õnne otsima. -- Esimene raudtee valmis 1970 Peterburgist - Tallinna. Raudteede rajamine andis tõuke suurte tööstuste rjamiseks, sest siis sai tööstusti toorainega varustada. Raudteed soodustasid ka põllumajandust, võimaldas värsket piima või koore turustamist Tallinna või Peterburgi. Reisirong sõitis Tallinnast Tartu. Raudteed muutis ka Eesti asustspilti, mõned väikelinnad said alguse raudteede juurde rajatud alevikest. TEEMA NR. 12 -- 19. saj. keskpaigas. ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvause rahvuslik esneteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. -- Tsaar oli vabameelne, Baltisaksaaadel oli tülis tsaariga, Eesti haridustaseme kasv
Ametnikkonna kujunemine et riiki hallata, oli tarvis ametnikke. Neid eelistati palgata eeskätt linnakodanike ja väikefeodaalide seast. Nad kujunesid absolutistliku kuningavõimu toeks. 5. Merkantilistlik majanduspoliitika riigi rikkuse mõõdupuuks oli väärismetallide olemasolu, mida rohkem, seda rikkam. Et väärismetall riiki jätta, tuleb välja vedada palju kaupa ja sisse vedada võimalikult vähe. Järelikult tuleb võimutasandil toetada manufaktuuride rajamist e tootmist. Et vähe sisse vedada, tuleb kehtestada kõrged tollimaksud. Oluliseks muutus kolooniate omamine, kust hankida vajaminevat toorainet. ABSOLUTISM PRANTSUSMAA NÄITEL * absolutismi tunnused avaldusid kõige paremini Prantsusmaal * teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
Palju mõjutas ka USA isolatsioonipoliitika, kes vähendas investeeringuid ja keskendus riigisiseste probleemide lahendamisele, kuid probleemiks osutus pankade kokkuvarisemine, kes enam investeeringutest tulu ei saanud, see omakorda põhjustas töötuslaine ja majandus hakkas paranema alles sõjatellimuste tõttu 40ndal aastal. 27.Tehnika ja globaalsete institutsioonide edenemine kahe maailmasõja vahel. Tehnoloogiline edenemine kahe ms vahel ei peatunud. Meditsiinis leiutati penitsilliin ja insuliin, transpordis arendati autot ja lennukit, mis individualiseerisid liikumist veelgi, tekkis ka õhupost. Sidetehnika arenes kiiresti, telefoniliinidega ühendati maailma suuremad linnad (kuigi ei jõudnud veel massidesse), ’25.aastal katsetati esmakordselt televisiooni. Väga populaarseks muutus raadio, esimene massülekanne tehti 1930.a Londonis kuningas George V kõnest; arenes ka kino ja helifilm, leiutati algne faksimasin.
20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. Arenes ka lennundus. 1900. aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev (tsepeliin), kolm aastat hiljem püsis tervelt 12 sekundit õhus ja tuli tervena alla tagasi vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, millega tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. Lennunus hakkas eriti hoogsalt arenema pärast prantslase Louis Bleriot lendu üle La Manche'i 1909. aastal. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Atlandi ületanud esimene raadiosignaal oli olulise tähtsusega leiutis nii sõjaväele, laevakompaniidele, diplomaatidele, ajakirjandusele jne. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega. See muutis maailma senisest tunduvalt väiksemaks ja kättesaadavamaks. 15. aprillil 1912
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine. See informatsioon, mis täna on uus on homme vana. Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita. Võrgumajanduse eripära: Info kui toore ja kaup. Eksponentsiaalne kasv ja sarnasus bioloogilistele süsteemidele. Pakkumise suurenemine hindade ja langedes ja tasuta kopeeritavad põhiversioonid. Füüsilise ruumi asendumine virtuaalsega, just in time elektronkaubandus. Tarkade tarbijate kriitiline mass. Oluline on oskuste tase nüüd, et globaalses elus läbi lüüa. Unelmate ühiskond (rolf jensen) lugu õnnelikust kanast. Võtmeks elamuste ja emotsioonide tootmine ja tarbimine. Käivitajaks jõuks on reklaamitööstus, mis vajab kauba mllmiseks head lugu. Turismitööstus ja ruumide tarbimine. MIS ON GLOBALISEERUMINE TEGELIKULT? Erinevad liigid: majanduslik, rahanduslik, kultuuriline.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
ühiskonna liiget (Aimre) Sotsioloogia on teadus, mis selgitab sotsiaalseid suhteid. (Richardson) Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on inimgruppide ja sotsiaalse elu süstemaatiline uurimine modernsetes ühiskondades. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on seotud sotsiaalsete institutsioonide uurimisega. Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks · Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi · Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam · Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad.
eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. Uueks kuberneriks sai Aleksei Lopuhhin (endine Vene kõige kõrgem politseiülem), kes oli Eestis pigem passiivne. Ka Liivimaa kubermangus vahetati kuberner välja. 16.09. 2008 Revolutsiooni kulminatsiooniks sai oktoobrikuine streik esimene ülevenemaaline streik. See sai alguse 7.10 Moskva ja Kaasani vahelisel raudteel, levis tohutu kiirusega, piki raudteed levis kõikjale Venemaal. Raudteelaste ja töölistega ühinesid mitmesugused ametnikud. Osaleda võis ca 2 000 000 streikijat. Peamised nõuded olid: 1) parlamendi kokkukutsumine 2) põhiliste kodanikuõiguste andmine rahvale. Eestisse jõudis streik kõigepealt Tlna, 14.10. paljud Tlna tööstusev-d katkestasid töö, algas streik, nendega ühinesid ka teiste elualade esindajad. Tavapärane linnaelu jäi praktiliselt seisma. Peeti miitinguid. Ööl vastu 15ndat murdsid streikijad sisse Tlna
Ministrite asemel saadeti ministeeriumidesse Riigiduuma komissarid, kes olid erivolitustega varustatud, võtsid riigiasutused enda kontrolli alla. Samal ajal, 27.veebr õhtul, tekkis ka teine võimule pretendeeriv keskus. Oli hakatud suuremates Petr tehastes moodustama töölisnõukogusid, kogu liikumine oli stiihiline, tööstusettevõtted olid hiigelsuured, selleks, et liikumisele anda mingilgi määral juhitud või suunatavat iseloomu, oli mingit juhtivat asutust vaja. Hakati üksikutes vabrikutes moodustama töölisnõukogusid, töölised ise valisid. Üritasid vabrikuid suunata. 27.veebr jõuti otsusele, et vaid vabrikutes tegutsevatest ei piisa, tarvis ülelinnalist tööliste esindust. 1905 dets oli Peterburis selline ülelinnaline Tööliste Saadikute Nõukogu moodustatud, kogemus oli olemas. Vasakpoolsete erakondade üleskutsel hakkasid sõdruid väeosade kaupa valima esindajaid, koguneti Tauria paleesse 27.veebr, moodustati Petrogradi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
