sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses,tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist
Tööstuslik pööre Tööstuslik revolutsioon 18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde
täiskasvanute omadest. Ainult selle poolest, et lastele võis maksta vähem palka ja neid oli kergem distsiplineerida. Lastel olid tööpäevad väga pikad, tihti jäeti tööl magama. Ka söömiseks ei antud eraldi aega, vaid söödi töötades. Kui lapsed tegid midagi valesti, karistati neid füüsiliselt. Selline eluviis mõjus tugevalt nende närvisüsteemile ning oli ohtlik nende tervisele. Minu arvates oli lapstööjõu kasutamine tööstusliku pöörde üks kõige hullemaid asju. Leian, et selline asi ei ole normaalne ja see on ainult laste piinamine. Lapsel peab olema tore lapsepõlv, mida tal on hiljem hea meenutada. 19. sajandil toimus ka suur areng transpordis, eriti just raudtee areng. Raudteede ehitamine avardas inimeste liikumisvõimalusi ja see sai oluliseks osaks transpordisüsteemis, sest rongiga oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suurtes kogustes vajalikesse kohtadesse. Varem ei olnud see võimalik
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid
See algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. 2. Tööstuslik pööre sai võimalikuks alles 18.sajandil,sest 17.sajandi lõpul toimunud Inglise revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks. Põhjalikud muudatused toimusid kõigepealt Inglismaa tähtsamates majandusharudes söe- ja tekstiilitööstuses. Enne 18.sajandit tehti kõik masinad puidust. Need ei pidanud väga kaua vatu ja need oli vaja vahetada tugevamast materjalist masinate vastu. Raua sulatamiseks oli vaja aga suurt kuumust. Seetõttu vajati järjest enam sütt ning rajati uusi söekaevandusi. 3. Olen selle väitega nõus, sest ennem kasutati masinate tööle panemiseks veejõudu. Siis pidi kõik vabrikud rajama jõe äärde. Nüüd kui leiutati aurumasin oli võimalik vabrikuid ehitada ka mujale. Samuti sai kaupu tänu auruvedurite ja arulaevade
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi
Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + - Kiirem töö, töö viljakuse tõus Kõsitöölised jäid tööta Kaubad muutusid kättesaadavamaks ja hind Alguses olid vabrikus väga halvad töö- ja langes palgatingimused, sagedased tööõnnetused
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud
kaupade tootmiseks kasutada masinaid. Need muutused tegid tööd palju kergem. Kuid kui hakkati kasutada masinaid tööliste olukord ei muutunud parem.Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. Uute masinate loomine, tootmine ja kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Esialgne kapital, mida Suurbritannias vajati uuenduste tegemiseks, saadi peamiselt
· Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju 19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid
inimese eest ära, suurendades tunduvalt põllumajanduse tootlikkust. Päevakorrale tõusis toiduainete pikaajalise säilitamise vajadus. Sellest tekkis konserveeritud toit, mida oli ka lihtsam transportida. Industrialiseerimise märksõnaks oli maavarade kasutuselevõtt. Uus tehnoloogia lubas vanu leiukohti rohkem ekspluateerida. Rahvastikutihedus, maavarade kasutuselevõtt ja riigi industrialiseerimise tase on omavahel seotud. 19. sajandi keskpaigani oli Suurbritannia tööstusriik number üks. 19. sajandi teisel poolel möödus temast majandusliku kogutoodangu poolest ühe elaniku kohta USA. Euroopas säilitas Suurbritannia siiski veel esimese positsiooni, kuigi paljudes olulistes harudes lasi mööda Saksamaa (näiteks terasetootmine). Ida-Euroopas toimus industrialiseerimine valdavalt 20. sajandil. Eriti kiire oli see pärast II maailmasõda. Industrialiseerimine seal toimus mitte tänu sotsialistlikule mudelile, vaid sotsialistlikust mudelist hoolimata.
Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaad
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu
Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu Füüsika, eriti mehaanika teaduse kiire areng 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed Positiivsed: Käsitöö asendumine masinatega töö muutus kergemaks Tootmine muutus kiiremaks Tarbekaupade kättesaadavus suurenes kõvasti ja hinnad läksid odavamaks
Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Saksamaa ühendamist ,tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine. 1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit soodustas Saksamaa majanduslikku arengut. 12. Loetle 1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused! 2. tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed! Positiivsed tulemused: · uued leiutised ja masinad (kiirsüstik, ketrusmasin, aurumasin, kaevurilamp jt.) · hõlpsam võimalus toota erinevaid tooteid · uute linnade rajamine · käsitöö asendus masintootmisega · mindi üle vabrikutööle · Ühiskonna areng, tarbekaupade kättesaadavus, aja jooksul elutingimuste paranemine · Tööviljakuse tõus ja hinnalangus
Industriaalühiskond Sissejuhatus: Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj. keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele
hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta. Linnastumine Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi, rahvaarvu suurenemine. Linn oli ka oluline kultuurikeskkond, mis erines küllaltki varasemast maakultuurist. Linnadesse oli koondunud kultuuriasutused (teater, raamatukogu), mis võimaldasid vaba aega sisustada. Elutingimused olid rasked ja antisanitaarsed, sest elamispindasid nappis. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused, millega kaasnes kõrge laste suremus( poole suurem kui maapiirkondades). Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad, tööpäevad kestsid 12-14h
manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut
Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Monetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Raha vähendatakse ja sellega tõstetakse raha väärtust. Näide: 1970-80. Lõuna-Ameerikas. Suurbritannia (Margaret). Usas. 32) Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda! Algus: Madalmaade ja Inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon (kui käivitati esimesed vabrikud e kui võeti kasutusele aurumasinad tööstuslikus tootmises). Algus varieerub sõltuvalt erinevatest riikidest ja piirkondadest, ent igal pool tähendab see tööstusliku revolutsiooni algust.
oli Benjamin Franklin. Põhja- Ameerika kolooniate tulevikku nägi Franklin eelkäige nende ühinemises. Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson Pärinedes küll maa-aristokraatiast, pidas Jefferson ideaalseks ühiskonda, mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Ta kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Ta pooldas samuti orjuse kaotamist. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas(1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu. Rahulepinguga tunnistas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ja iseseisvaks riigiks, mille territoorium ulatub Mississippi jõest Kanadani. Pärast Iseseisvussõja lõppu astui välja töötama uue riigi konstitutsiooni. Pärast pikki läbirääkimisi, hakkas konstitutsioon kehtima 1789. aastal. Riigivõimu ülesehituse aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress. Esimeseks presidendiks valiti Iseseisvussõja ülemjuhataja George Washington. Pilet 7
pereliikmed. Vabrikute ümber tekkisid asulad, hiljem linnad, kus elu- ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt kehvad ja kuritegevus oli suur. Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid. Küllalt sagedaseks said tööliste väljaastumised, mille käigus purusati masinaid. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk ploretariaat ja vabrikuomanikud. Samal ajal aga kiirendasid masinad ühiskonna kui terviku arengut. Linnad olid suured kultuurikeskused. Kättesaadavamaks said paljud tabekaubad, hinnad alanesid, aja jooksul paranesid ka tööliste elutingimused. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvasiku suurenemise. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutus ühiskonna moraalinorme. Pilet nr. 19 ; (2) 1917 aastal toimus Venemaal 2 revolutsiooni. Esimene revolutsioon toimus 1917.a. veb/märts(vene kalender). Seda min. Veebruari revolutsiooniks ja
(mille alusel ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim), tasakaalupõhimõte (ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada) ja julgeolekupõhimõte (millest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitiliselt nõrkade puhverriikidega. 9.KAPITALISMI ARENG Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side-pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin, tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitöö asendumine masintööga. Tööstusliku pöörde
lahingus said Napoleon järjekordselt lüüa, mille tagajärjel ta saadeti Püha Helena saarele. Viini kongress toimus 1814-1815, sest peale Napoleoni sõdu oli vaja Euroopat ümber korraldada. Uute piiride kindlaksmääramsiel lähtuti 3 põhimõttest: legitiimsuse-, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõttest. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side- pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik, vedur, elektripirn, telegraaf, telefon, raadio, grammafon, võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning
Defineeri demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Millega tegeleb sotsioloogia, millal tekkis. Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Pluralismi mõiste. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Poliitiline ökonoomia. Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite
aurik, 1814 katsetati edukalt vedurit mis panialuse raudteeliiklusele. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid. Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid külvi-ja viljapeksumasinad. Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Napoleoni sõdade järel, tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas .1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit Tolliliidu loomine soodustas Saksamaa majanduslikku arengut. 12. Loetle 1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused! Eeldused: Põllumajanduspööre, mis sai võimalikuks seoses maa eraomandi kehtestamisega maaelanikkond hakkas kiiresti vähenema, vabade tööliste olemasolu, turu laienemine. vaba kapitali olemasolu, tsunftide asendamine vabade ettevõtlustega, tehnika areng Positiivsed tulemused: uued leiutised ja masinad (kiirsüstik, ketrusmasin, aurumasin, kaevurilamp jt.) hõlpsam võimalus toota erinevaid tooteid uute linnade rajamine 2
Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul 19. sajandi lõpuks kujunes välja Prantsuse koloniaalimpeerium. Prantsuse asumaid oli Aafrikas, Indo-Hiinas, Okeaania saarestikus. Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Seetõttu etendasid Prantsusmaal kolooniad hoopis väiksemat rolli kui Suurbritannia majanduses. Kolooniad ei olnud Prantsusmaale niivõrd müügitugudeks, tooraine allikaks ja kapitali mahutamise sfääriks, vaid pigem sõjalis-strateegilisteks baasideks. Saksamaa tööstuslik tõus 19. sajandi viimastel aastakümnetel Saksamaa tööstuses toimus 19. sajandi viimasel kolmandikul kiire areng. Kiiret arengut tingisid: 3
talupojad maksma raharenti ning said enamuses isiklikult vabaks. Ida euroopas kestis pärisorjus edasi. Rahvastik: Euroopa põllumajanduses toimus 9. Sajandil murrang, mis tõi kaasa tootmise effektiivsuse olulise kasvu. Põhjused: Ilmastiku soojenemine kogu euroopas 12-14 saj Üleminek kolmevälja süsteemile Ratastega hõlmandra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Sellega arenes oluliselt saagi suurus, toitumine ja põllukultuuride mitmekesisus, mis tõid esile rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte 15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused. Positiivne ja negatiivne pool. 1760. sai Inglismaalt alguse tööstusrevolutsioon, mis levis teistesse euroopa riikidesse ja usa sse.
aastal ja lõppes neli aastat hiljem Põhja osariikide võiduga, kuid võitu tumestas peagi uus tragöödia kui 14. aprillil 1865. aastal tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln. Kodusõja tulemusena kaotati orjus kogu USA territooriumil, kuid selle tagajärjel muutus orjade elu korraldamine keeruliseks, kuna enamus neist olid kirjaoskamatud ning ilma elu-ja töökohata ning neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaamu tsiviilelust. 19. sajandi teine pool oli USA-s tööstusliku tõusu aeg ning selle tulemusena muutus USA 1890. aastatel maailma juhtivaks tööstusriigiks, olles muuseas ka maailma suurim nisutootja. Hoolimata tööstuse kiirest arengust olid tööliste palgad väikesed , tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Ühendriikide välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai võimu kehtestamine läänepoolkeral. 33. Venemaa 19. sajandil 1855. aastal sai Venemaa keisriks Aleksander II, kes mõistis, et muudatused kogu ühiskonnas on paratamatud. 1861
Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Ulmi lahingus võitis Pr Austerlasi. Trafalgari lahing- merelahing Sb ja Pr/Hisp vahel, kus SB Nelsoni juhtimisel võidab ja läheb kuulsusrikkalt ajalukku. 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist. Austria loovutab osa oma territooriumist. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine) (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Jena-Auerstedti lahing oli kaksiklahing Napoleoni ja Friedrich Wilhelm III vahel Preisi armee kaotas. Friedlandi lahingus võitis Pr Venemaad. Sõlmisid Tilsti rahu.
kujunesid erakonnad. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714.aastal tuli võimule saksa päritolu Hannoveri dünastia. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal alamkojas. Stuartite võimuletulekust alanud Inglismaa ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega. Siit on saanud Suurbritannia ametliku nime Ühendatud Kuningriik. 3. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine: Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Põhjapoolsetes brittide kolooniates elasid farmerid, kes harisid ise põldu, käisid jahil, tegid sepatööd. Lõunapoolsetes kolooniates olid puuvilla- ja tubakaistandused. Kolonistide ülemkihti kuulusid laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid ning lõunas plantaatorid
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19
- sai võimalikuks kodanike poliitiline organiseerumine, lubati poliitiliste ühingute teke, mille baasil hiljem moodustusid poliitilised parteid Võib öelda, et peale 1848-1849.aastat oli Ancien Régime päriselt lõppenud. III Industriaalühiskonna kujunemine. vt õpik III, lk.155-161; 227-232 Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 1760-1780 – üleminek manufaktuuridelt, kus käsitöö, vabrikutööstusele, kus masinad. Tehnoloogiline alus: mehhaaniline vokk, ketrusmasin, jõuallikaks esialgu vesiratas, siis aurumasin. Tööstusliku pöörde eeldused: - kapitali olemasolu (saadi kaubandusest) - vaba tööjõud (tuli kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandusest,põllumajanduspööre) - masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine
vajadustele. Seetõttu toimus aastatel 19901991 märgatav tootmismahtude vähenemine ja 1992. aastal algas struktuuriline kriis. 32. Eesti osalus maailmamajanduses 20. sajandi lõpul Väliskaubanduse kasvutempo aeglustus 1995. aastal võrreldes 1994. aastaga. Kaupade sissevedu kasvas ekspordist kiiremini, mistõttu suurenes kaubavahetuse puudujääk. Väliskaubandusdefitsiidi peamisteks põhjustajateks olid: · masinad ja seadmed, · mineraalsed tooted. Väliskaubanduse üldkäibest moodustasid masinad ja seadmed 18%. Impordis olid masinad ja seadmed I kohal. Tekstiilitooted olid ekspordis I kohal, impordis III kohal. Põllumajandussaaduste osatähtsus ekspordis on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, aga Impordi osatähtsus eriti muutunud ei ole. Ainsana oli tulutoov loomakasvatussaaduste kaubavahetus, kus piimatoodete ja kala eksport sai positiivse bilansi 931 miljoni krooniga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
