Industriaalühiskond (0)

Industriaalühiskond
referaat
Jan Kamenski
8a klass
Tallinna Humanitaargümnaasium
Tallinn
2016
Oma referaadis ma käsitlen selliseid teemaid nagu:
-Tööstuslikpööre.
-Tööliste, sh laste olukord.
-Industriaalühiskonna mõju igapäevaelule ja kultuurile .
18. sajandil hakkasid suured muutused, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutada masinaid.
Need muutused tegid tööd palju kergem. Kuid kui hakkati kasutada masinaid tööliste olukord ei muutunud parem. Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile.
18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn.
Uute masinate loomine, tootmine ja kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Esialgne kapital, mida Suurbritannias vajati uuenduste tegemiseks, saadi peamiselt orjakaubandusest ja suhkruroo kultiveerimisest Kariibi mere saartel. Esimesed vabrikud rajati 18. sajandi alguspoolel, kuid nende edasisele arengule andis hoo sisse 1850. alanud uute tarastamisaktide vastuvõtmine ja 1855. seaduse alusel 1861. aastal alanud kanalite ehitamise buum . Masinate kasutusele võtmine, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks.
Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks . Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus , osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents . See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
Tööliste, sh laste olukord.
Vabrikutöö oli pikka aega äärmiselt raske. Kuna ettevõtjatel oli kasulik kalleid masinaid pidevalt töös hoida, nõuti töötajatelt võimalikult pikki tööpäevi. Tekstiilivabrikutes kestis töö 13-14 tundi, kaevandustes võisid olla küll lühemad päevad, kuid töö ise oli tekstiilitootmisest ja metallurgiastki palju raskem. Ülejäänud aeg kuuus töölisel magamisele, söömisele ning tööle ja töölt koju minekule. Nõnda ei jäänudki vabrikutöölistel end ja oma pere jaoks peaaegu üldse aega. Vabad olid ainult pühapäevad ja mõned tähtpäevad.
Tööliste palgad olid enamasti väga madalad, kuigi suuremate oskuste ja kogemuste eest maksti enamsti suuremat palka, 3-6 korda rohkem kui lihttöölisel. Kaevandustes ja metallitööstuses olid palgad üldiselt kõrgemad kui tekstiilivabrikutes. Igal juhul kuulus vabriutöölisel peaaegu kogu sissetulek toidu ja elusaseme eest tasumisele. Palgast oli võimalik välja tulla ainult siis, kui sai käia korralikult tool . Näiteks ei saanud haihaiguspäevade eest mingit hüvitist haigestuine võis tähendada isegi töö kaotamist. Vabrikutes ja kaevandustes ei töötanud ainult mehed ja naised, vaid töötasid ka nende lapsed. Töötaved lapsed polnud mingi uus nähtus ja ne nde olukord polnud parem kui. Lapsed töötasid sama palju kui täiskasvanud aga palka said vähem. Lapseid oili kergem distiplineerida ja kontrollinda. Kui ütled lapsele tee seda ,ta seda ja teeb.
Industriaalühiskonna mõju igapäevaelule ja kultuurile.
Masinad aitasid põllumajanduses, tootmises, kaevanduses ja transpordis . Ja igatähes see tegi suurt mõju igapäevaelule. Masinad aitasid inimestele paljudes ja erinevates valdkondades. Tööstuslik pöörekujundas ümber kogu ühiskonna. Üheks oluiseks tuemiks oli transpordi kiire areng 19 sajandil: ehitati välja raudteed , rajati uusi kanaleid, veeteedel ilmusid aurikud , sajandi lõpu sai alguse autode tootmine, mis oli omakorda tohutu mõju inimeste elukorraldusele ja majandusele. Näiteks andis suuremahuline raudteede, vedurite, vagunite ja aurikute ehitus olulise tõuke raua- ja terasetööstuse arengule. Kõige kiiremini arenesid loodusteadused füüsika, keemia, bioloogia ja arstiteadus . Just neis valdkondades tehtud avastused edendasid kõige enam tööstusrevolutsiooni ning uusi tehnoloogijaid ja tooteid, mis muutsid kõgi inimeste elu tunduvalt kergemaks ja mugavamaks.
Kokkuvõte.
Masinate kasutamine tegi suurt revolutsiooni inimeste elus. Masinate kasutamine aitas inimesi erinevates valdkondades nt.:arstiteaduses, transpordis, kaevandustes ja tootmises. See tegi inimeste elu palju kergemaks. Kuid vanasti masinad olid mitte nii arenenud nagu tänapäeval ning hooldamiseks ja nende töö toimimiseks oli endiselt vaja palju inimesi. Vaatamata sellele masina tööstuse areng oli suureks tõukeks industriaalühiskonnale
KASUTATUD ALLIKAD:
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6stuslik_p%C3%B6%C3%B6re
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/toostuslik_poore_evelin.ht m
Uusaeg 8 klassi Ajaloo õpik. Marten Seppel, Ago Pajur