17.12.15 1 14. TUDENGIST INSENERIKS 14.1. Esimesed päevad Vaatamata sellele, et värskelt diplomi saanud tavaliselt on kindlad, et nad on hästi ettevalmistatud iseseisvaks tööks, esimesed päevad ja kuud pole sugugi nii lihtsad. Seda protsessi sageli nimetatakse – sisenemine reaalmaailma. Täiskoormusega inseneri töö on väga erinev tudengi õppimisest. Paljud märgivad, et ajakava muutub rohkem kriitilisemaks. Tudengipõlves ajakava oli rangelt reglementeeritud teiste poolt (millal loeng, millal mingi seminar, millal mingi referaadi või arvestuse tähtaeg; eksami tähtaegu saab sageli valida). 17.12.15 2 Tööl on aga tihti fikseeritud vaid töö esitamise lõpptähtaeg. Kõik vahepealsed etapid ja nende
Referaadid: 1. Ettevõtlus ja eetika 2. Äri, haridus ja eetika 3. Väike-ettevõtte eetikanormid 4. Äri, seadus ja eetika 5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4
3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.)
tuleks neid vaadelda koos sest neil on märkimisväärne ühisosa õppeainetes. Ka õpetamise poolt vaadatuna, Eesti väiksust arvestades, on otstarbekas hariduskavades mitte eristada kolme kutsevaldkonda. Arvestades ehitustootmise omapära s.t ehitiste kordumatust ja projekti keerukust (s.h. suurust ja kestust), mis tähendab, et iga ehitis omab erineva tehnilise lahenduse, kus lõplik variant valitakse alternatiivide majandusliku võrdluse alusel, peavad insenerid valdama majandusliku hindamise ja projektijuhtimise tehnikaid. Samal ajal eelarvestajad, ökonomistid ja projektijuhid peavad tundma ehituskonstruktsioone, materjale ja tehnoloogiaid. Ehitustehnika alaseid teadmisi ei ole võimalik omandada väljaspool üli(kõrg)kooli, kuna selleks on vaja omandada põhjalikud teadmised matemaatikas, on vajalikud laboratooriumid ja on vaja läbida suuremahuline õppe projekteerimise tsükkel. See tähendab
Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaatori tegevus rikub mõlemat printsiipi. Deontoloogilise kategoorilise imperatiivi laiendatavuse printsiibi rikkumine turg, kus kõik manipuleeriksid, muutuks absurdseks. Ka austuse printsiip on rikutud ta ei austa teisi osalejaid Pt.6. Töö ja Eetika 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"? Pearaamatupidaja dilemma: kus on piir, millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi? Kanti kategoorilise imperatiivi järgi, kui ma varjan võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niivisi laenu välja, on see ebaeetiline. Kui raamatupidaja, kellel on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel seisab ees raske kriis, varjab seda omanike-aktsionäride ja võlausaldajate eest, on see petmine. Teiselt poolt, kõigist riskidest teavitamine
.10 Ärieetika mikrotasandil..........................................................................................10 2.3 Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises..............................................................11 2.4 Juhi eetika............................................................................................................14 Juhtimise eetika tüübid..........................................................................................15 3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS....................................................................17 4. SPETSIIFILISED ÄRIEETIKA PROBLEEMID..............................................18 4.1 Infotehnoloogia arenguga seotud........................................................................18 4.2 Investorid ja ettevõte...........................................................................................19 4.3 Konkurendid ja ettevõte.............................................................................
enam kohta formaalsetel töömahuloenditel, teistes aga pakkumushinnal. Mahtude arvestajad, kelle tegelikud oskused ilmnesid hinna plaanimisel, pandi nüüd tegutsema ehitusökonomistidena selle sõna kõige laiemas tähenduses. Nendest on saanud tunnustatud eksperdid ehituskulude hindamisel ja nad osalevad paljudes projektides, kus polegi ette nähtud töömahtude loendi koostamist. Siiski on ehitushinna plaanimisel ja kontrollil selline tähtsus, et paljud arhitektid, insenerid ja ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega.
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
kuidas toimub valik ja paigutamine. Isikkoosseisu arvestus võimaldab kindlaks teha, missugused inimesed on organistasioonis olemas. Isikkoosseisu planeerimine on tegevus, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik/ tarvilik arv sobivaid töötajaid. Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega inimesi kandideerima vakantsele ametikohale. Personali valik on tööandja ja 8 töövõtjate vaheline protsess, mille käigus valitakse töökohae kandideerijate hulgast kõige sobivam. 12. Uue ettevõtte rajamine (alustamine) Uue ettevõtte loomise eelised on, et uuel firmal ei ole halba kuulsust, ettevõtja saab teha kõik otsused ja valikud ning tal on tegevusvabadus- ei sõltu juba loodud struktuurist. Ettevõtte
1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob
Puudub kompensatsiooni jäägi nõue .Kindluse tagamiseks säilitavad kommertspaberite emitendid krediidi asutustes oma laenulimiite. Selliselt saadud krediidi maht võib olla küllaltki oluline, mida ta muudelt väärtpaberitelt lühiajaliselt ei pruugi saada . ,,-,, Sisuliselt puudub järelturg Tagatise puudumine Repotehingud- tegemist on tagasiostu tehingutega, see tähendab pank või klient müüb teisele kliendile või pangale finantsvara tingimusel, et üleantud vara müüakse müüjale tagasi. Lepingus fikseeritud tähtajaga ja hinnaga. Neid tehinguid võib käsitleda lühiajaliselaenuna üleantud väärtpaberi tagatisel. Kui tagasiostu tähtpäeva saabudes osutub müüja maksevõimetuks võib ostja väärtpaberi realiseerida ja saadud summa tehingu ulatuses jätta laenu katteks. Kui turult saadi suurem summa on ta kohustatud ülejäänud summa tagastama
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
TARBIJAKESKSE ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid
(raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks. Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
1 1- (1 + 0,0054166) 240 Pank laenab kliendile (eraisikule või ettevõttele) tingimusel, et laen teatud perioodi jooksul tagastatakse. Laenumakse koosneb laenu põhiosa tagasimaksest ja intressimaksest. Tagasimaksmise viisid: Annuiteet Võrdsed põhiosa maksed ehk amortiseeruv laen Ühekordne tagasimakse Kombineeritud maksed Annuiteetmaksete puhul saab koostada annuiteetgraafiku, selle saab klient pangalt koos laenuga kaasa ja seal on kirjas palju mingil perioodil makstakse tagasi laenupõhiosa ja intressi. Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) ühesuuruste summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
§ 1044 lg 2 lause 2: lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu,, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Tuleb hinnata lepingulist kohustust, mida rikuti ja kindlaks teha, kas selle eesmärk oli ära hoida kahju tekkimine, mis antud juhul tekkis või mitte. Näide, kus deliktiõiguslik vastutus võimalik oleks: töötaja A ja tööandja B märgivad töölepingus, et pooled on üksteise vastu viisakas, aga töötaja A avaldab tema kohta laimavaid artikleid ajalehes. Tagajärjeks on see, et tööandja kaotab kliente, aktsia väärtus langeb jne. Lepingulise kohustuse eesmärk oli muu kui kahju tekitamine. Erand § 1044 lg 3: kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis on kannatanul õigus valida, kas ta esitab oma nõude lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel.
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: *
Inimene on olnud aastaid palgatöötaja ja saanud hinnatud spetsialistiks. Ühel hetkel arvab spetsialist, et on valmis oma firmat looma. Spetsialistist omanikuks viis puhul on läbi- kukkumise variant kõige väiksem. Selle puhul on positiivne, et ettevõtjal on tõenäoliselt olemas kliendibaas ja ettevõtja teab, mida teeb. Siis on ka hirm põruda väiksem (põhjen- datult). Spetsialistid on aga tihtipeale halvad turundajad ja jäävad endise tööandja sabloonidesse (teab kitsast ringi tarnijaid ja kliente, kuid ei otsi neid juurde). (Odres 2009: 29- 30) Üpris paljud ettevõtjad hakkavad oma hobiga seotud äri ajama. Näiteks mootorratturid teevad remonditöökoja või matkajad hakkavad pakkuma ellujäämiskoolitusi. Positiivseks on, et hobiga seotud ala tuntakse hästi. Hobiga seotud ettevõtjatel on väga suur entusiasm oma töö vastu ning tuntakse kliente ja nende soove. Enamik hobiinimesi aga hindab turusituatsiooni
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused.........................................................
Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Maksukorralduse seadus (MKS) Raamatupidamise seadus (RPS) Audiitortegevuse seadus (AudS) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) Erinevad määrused MILLEST/KELLEST ME RÄÄGIME… Ettevõte, äriühing, osaühing, aktsiaselts, füüsilisest isikust ettevõtja, majandusüksus, ettevõtja, äri, firma, asutus, organisatsioon, raamatupidamiskohustuslane, maksukohustuslane, tööandja, käsundiandja, tellija, boss, pealik … ÄRIÜHINGU ASUTAMINE Kas ja mida on vaja äriühingu asutamiseks peale julguse pealehakkamise ettevõtlikkuse äriidee äriplaani? Milline juhendmaterjal/seadus käsitleb äriühingu asutamist? Kui palju maksab äriühingu asutamine? ÄRISEADUSTIK
Artikkel "'A theory of human motivation" 1943 (Psychological Review 50, pp.370-396). Käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele.
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada
võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient ilmselt juba uue partneri leidnud; · liiga suure allahindluse teadmata toote omahinda antakse suure tellimuse ootuses mõttetult suurt hinnaalandust ja tulemuseks on olematu kasum või isegi kahjum; 6 · liiga väikese allahindluse olukorras, kus turul tegutseb mitu sarnast toodet pakkuvat ettevõtet, tuleb täpselt hinnata kui suurt hinnaalandust tasub teha, et klient endale saada
Seega, käibevaradeks on ettevõttes: 1. Raha 2. Väärtpaberid 3. Debitoorne võlgnevus 4. Ettemaksed 5. Kaubavarud 6. Muud nõuded ja ettemaksed (n.o. väheolulised ja mitteregulaarsed). Debitoorse võlgnevuse juhtimine: Krediitmüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt. 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a% ning juhul, kui klient ei võta pakutud allahindlustingimust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba eest maksmisega veel kuni c päevani. Varude juhtimine: Varude juhtimine on kõikidest käibevarade juhtimisest kõige raskem. Probleem seisneb peamiselt selles, et saadaolevad arved on kujundatud nii, et nad laekuvad peale kauba müüki, kuid varud tuleb soetada enne müüki. Selles seisnebki kriitiline erinevus, millest tuleneb vajadus eelarvestada müügikäivet enne eesmärgiks seatud varude taseme
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
