Toorjuustukook apelsiniga PõHI 6 tk Digestive küpsis 30 g Või TäIDIS 600 g Toorjuust 2 dl Rõõsk koor (35%-line) 2 tk Apelsin (värskelt pressitud mahl) 1 dl Suhkur 2 tk Muna 2 tk Munakollane KATE 50 g Tume sokolaad 0.5 dl Rõõsk koor (35%-line) 0.5 tk Apelsin (riivitud koor) Valmistusaeg: 1. Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga
RULLBISKVIIT 10-15 MINUTIT LEHTTAINATOOTED 20-25 MINUTIT SUURED PIRUKAD 40-50 MINUTIT KÖÖGIVILJA VORMITOIDUD 40 MINUTIT KOHUPIIMA VORMITOIDUD 30 MINUTIT TANGAINETEST VORMITOIDUD 40 MINUTIT KALA VORMITOIDUD 30-40 MINUTIT SEGAVORMITOIDUD 40 MINUTIT BRITA KOOK PÕHJAKS VAJAD: · 3 SUURT MUNAKOLLAST ( PARIMA TULEMUSE SAAD TALUMUNADEGA ) · 1 SUUR MUNA · 1 DL SUHKRUT · 150 G VÕID (82%, NÄITEKS VALIO , P RESIDENT , ALMA VÕI SAAREMAA VÕID) · 2,5 DL JAHU (NÄITEKS S UNNUNTAI ) · 1 TL VANILLISUHKRUT · 2 TL KÜPSETUSPULBRIT BESSEEKIHT: · 3 SUURT MUNAVALGET · 1,5 DL (PEENEMATERALIST ) SUHKRUT · 1 DL MANDLILAASTE TÄIDISEKS · 2,5 DL VAHUKOORT · 0,5 DL SUHKRUT · 200 G VAARIKAID
Sõtku ühtlaseks -- tainas on enne jahutamist üsna pehme. Pane pooleks tunniks külmkappi tahenema. Rulli jahtunud tainas kergelt jahusel laual suureks ristkülikuks (või kaheks väiksemaks ristkülikuks), aseta pool tainast väiksema ahjuplaadi peale. Peale pane õunaviile või õunapüreed, puista üle kaneeli ja suhkruga. Kata ülejäänud tainaga, määri pealt muna(valge)ga. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 35-40 minutit, kuni kook on pealt kaunilt kuldne. VIHJE: Koogitaina sees suhkrut ei ole, kogu magusus tuleb täidises olevatest õuntest ja neile maitse järgi lisatud suhkrust. Fotol olev kook on tehtud paradisiiõuntest -- seepärast on see nii ahvatlevalt punane! Hollandi Õunakook Tainas: 300 g nisujahu (5 dl) 200 g külma võid 125 g suhkrut (1,5 dl) noaotsatäis soola 1 muna Täidis: 3-4 suurt haput õuna 100 g suhkrut 30 g heledaid rosinaid 30 g tumedaid rosinaid 1 tl jahvatatud kaneeli
see teeb kehale palju head. Juuakse kui veinina Bokbunja ju, see on rohkem magustoidu vein kui punane vein. Makgeolli on üks vanimaid Korea likööre, see on magus ja värskendav. Banaani piim on üks põhilisi karastusjooke igapäeva elus seal. Korea köök varieerub väga palju just maitsete osas ja erineb Eesti köögist, kuid ka Eesti köögis mängib kala suurt rolli. Suupisted Eestipärased kukeseenepesto näkileivad Koostisosad: Kukeseened, või, küüslauk, maitseained, seedermänniseemned, basiilik, parmesanilaastet, oliiviõli ja näkileivad. Valmistusviis: Puhastada kukeseened ja kuumutada kuni suurem osa seentest eraldunud vedelikust on aurustunud. Lisada võitükk ja hakitud küüslauk. Segada läbi ning lasta jahtuda. Maitsestada. Peenesta köögikombainis seemned ja basiilik. Lisa riivitud parmesan, praetud seened ja pool oliiviõlist. Töödelda pastaks ja siis lisada veel oliiviõli. Serveeri pesto näkileivale.
Segada ning maitsestada soola ja pipraga, võib lisada natukene keedetud vett ja hautada kuni suvikõrvits on pehme. Seejärel lisada kohvikoor ning lasta korraks keema tõusta. Keeta pasta ja nõrutada ning kallata koorekastmesse ja segada. Serveerida kas riivitud juustuga või ilma. MIA MARII JUUSTUKOOK KIRSSIDEGA 100 g võid Digestive küpsiseid Sulatada või, segada küpsistega, asetada koogivormi ja panna 20 min külmkappi 2 karpi Philadelphia toorjuustu (light) 4 muna Segada kokku. 1,5 kl suhkrut sidrunimahla (võib ka muud mahla) Vahustada mikseriga kõik 4 komponenti. Valada põhjale ja küpsetada 200 kraadises ahjus umbes 20 min. Kompotikirsid Lisada ülejäänud ainetele juurde koogivormile. 250 g hapukoort suhkrut mahla Segada, valada segu koogile ja lasta küpseda veel 5 min, jahutada ja kook külma asetada. GRETE LIISI ÕUNAKOOK (allikas Õunakoogid L. Virkus, A. Kang, M Suitsu)
1 1/2 tl vanillit 1 1/2 tassi tuhksuhkurt 1) Lase munadel olla toa temp. 30Min. Väikses kausis sega kokku jahu, kaneel, küpsetusp. Ingver, sool, ja muskaatpähkel. Pane kõrvale. 2) Pane ahi 190 C. Vahusta munad u. 5 minutit. Pane juurde suhkur segada, lisa juurde kõrvits ja sidrun. Sega sisse jahu. Määri taigen pannile, puista peale pähklid ja küpseta u. 15 minutit. Keera biskviit plaat tuhksuhkruga kaetud rätiku peale ning keera rulli. Lase jahtuda. 3) Samal ajal. Sega kausis kokku toorjuust, või ning vanilli keskmisel kiirusel kuni kreem on sile. Lõpuks sega sisse 1 1/2 tassi tuhksuhkurt. 4) Keera kook lahti, eemalda rätik. Pane täidis põhjale jäädes 2,5 cm kaugusele äärtest. Keera kook kokku ning lõika ääred ära. Kata ning lase tal külmikus seista 2-48 h. Pähklikreemine vahvlitort Koostis Koostis- ja maitseained 800 g Sokolaadi-pähklikreem (nt Nutella) 4 sl Aprikoosikeedis 110 g Ümmargused vahvlilehed
Tee sama ka mangoga ja Pardikoivad õlle, pearoog vesi või puljong potis keema ja lisa sinna lõika kanaliha ribadeks. Sega kõik ained peale pearoog tomatikonserv, aedviljad ja maitseained. Keeda 7 maisitsipside kausis, puista peale tšipsid ning apelsini ja tüümianiga Idamaine grillitud minutit, lisa liha ja keeda veel 5 minutit. Serveeri nirista kastmega üle
Tainas vajab eelküpsetamist: vooderda tainaga kaetud pirukavorm küpsetuspaberiga ja täida kuivatatud herneste või riisiga. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 10 minutit. Eemalda küpsetuspaber ja riis/herned. Pane vorm uuesti ahju ja küpseta veel 10 minutit, kuni pirukapõhi on kuldne. Lase jahtuda. Valmista täidis: Keeda, püreesta ja jahuta kõrvitsa viljaliha. Vahusta munad suhkruga, lisa jahtunud kõrvitsapüree, rõõsk koor, magus serri ja maitseained. Sega hoolega ning vala täidis jahtunud pirukapõhjale. Silu ühtlaseks ja küpseta 175-kraadises 2.12.2012 ahjus umbes 40 minutit, kuni täidis on settinud. Vajadusel kata vorm pealt fooliumiga, et vältida liigset pruunistumist. Lase pirukal toatemperatuuril jahtuda, serveeri vahukoore või jäätisega. Kõrvitsa-juustutort Põhi : 200 g Digestive küpsiseid 75 g võid 2 sl suhkrut Täidis : 500 g maitsestamata toorjuustu 3 dl suhkrut 500 g tükeldatud kõrvitsat 2 dl hapukoort
Lisa · 1 dl mandlilaaste marmelaad, vanillsuhkur ja peenestatud · 1 sl vanillsuhkrut mandlilaastud. Kalla nõrguma ja hoia · Kaunistamiseks: järgmise päevani külmas. Kummuta · vahukoort vaagnale ning kaunista aprikoosikompoti · aprikoosikompotti või kiledest ja vahukoorega. puhastatud apelsinisektoreid Napolioni kook Valmista kõigepealt kreem, sest see vajab PÕHI 1. jahtumiseks vähemalt pool tundi kuni tund. · 500 kuni 800 g valmis lehttainas Vahusta munakollased suhkruga ja sega hoolikalt jahutärklise seguga. Vala suuremasse ·
Fenüülalaniin 0,90 g Alaniin 0,88 g Glütsiin 0,84 g Seriin 0,75 g Lüsiin 0,70 g Isoleutsiin 0,69 g Treoniin 0,58 g Türosiin 0,57 g Pohla-Kaera kook TÄIDIS TAINAS 250 g 150 g Kohupiim Või 1 spl Sidrunimahl 1.5 dl 1 tk Muna Suhkur 1 tl Vanill- või vanilliinsuhkur 2 tk Muna 1 dl Suhkur 2.5 dl 250 g
012 0.012 0.024 0.024 Kokku: 0.183 0.366 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Koori sibul ja tükelda väiksemaks. 3. Eemalda tilli jämedamad varreosad ja haki till. Valmistamine 1. Peenesta kalafilee koos sibulatükkidega hakklihamasinas. 2. Sega kalahakkliha-sibulamassile juurde lahtiklopitud muna, rõõsk koor ja hakitud till. 3. Maitsesta soola ja musta pipraga. 4. Lase hakkmassil külmkapis pool tundi maitsestuda. 5. Vormi ovaalsed 1 cm paksused šnitslid ning paneeri need riivsaias. 6. Prae kuumal pannil õlis kuldseks. 7. Vajadusel järelküpseta ahjus 180 °C temperatuuril valmimiseni. Serveerimine: 1. Temperatuuril vähemalt 65 °C eelsoojendatud taldrikul. 2. Lisandid vastavalt ülesandele. TOIDU NIMETUS Räimevorm portsjoni kaal g 200 valmistatavaid 10 portsjoneid Retsepti kaal Valmistamise kaal kokku
Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning
7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimaid maiustusi. Eestis toodab shokolaadi juba pikki aastaid kommivabrik KALEV. KALEV`i kommivabrikus valmistatud shokolaadikomme on saanud maitsta mitmed esivamemate põlvkonnad. Eestis toodetud shokolaadimaiustusi hinnatakse kõrgelt ning seda eksporditakse mitmetesse välisriikidesse. Naaberriigis Soomes on shokolaadi peamiseks tootjafirmaks FAZER.
ka suhkrut. Kama sobib hästi kokku ka meie metsas kasvavate marjadega. Kellele aga kama jahune maitse ei meeldi, võib kamapulbri eelnevalt pannil üle röstida. Kama kasutavad ka erinevad kondiitritoodete tootjad, samuti lisatakse kama maiustustesse. Kuna praegu on tõsiselt päevakorral Eesti oma toidu otsimine, siis paljud restoranid on võtnud oma menüüdesse toite, kus on kasutatud kamajahu. Olgu selleks siis kamajahust küpsetatud kook või õhuline magustoit. Kuna aga lihtsuses peitub võlu, siis on omal kohal ka traditsiooniline kamajook või -söök segatuna hapupiimaga. Kama sööjal peab aga olema kannatust hea kama tahab natukene seista. Nii umbes 10 minutit. Retseptiriba Kamakört Vaja läheb: 2 klaasi hapupiima või keefiri, ½ klaasi kamajahu, 2 sl. mett või suhkrut. Valmistamine: Sega ained omavahel hästi läbi ja lase seista 10 minutit. Kama-kartuli rattad
· Kalapallid 4-5 cm läbimõõduga pallikesed, mida valmistatakse 2-3 tk ühe portsjoni jaoks. Valmistatakse knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakklihamasinast ning asetatakse külmikusse jahtuma kuna külmikus hoidmine muudab kalarasvad tahkemaks ning mass ei ole siis liiga vedel. Mass peab olema täiesti maha jahtunud, massi hulka segatakse pidevalt segades munavalged, rõõsk koor ja maitseained ning mass klopitakse vahtu. · Praetud kala võib praadida portsjon tükkidena, tervelt (mass alla 300 g) , fileetükkidena või tervete fileedena. Praetakse rasvas nii paneeritult kui ka naturaalselt. Paneeritud kalad maitsestatakse enne paneerimist, naturaalsed pärast praadimist. Paneerimiseks kasutatakse riivsaia/jahu ja muna. Paneeritult praetakse vahetult peale paneerimist väheses rasvas 160 170 'C juures, 10
"tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate tegevuste ajal tema näole tekivad.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh!
rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut nagu pungis silmad olid peaaegu valged ja oleksid võinud Indrekule meelde tuletada mõnda sõrasilmalist hobust, kui neis poleks valitsenud otse pöörane ükskõiksus, õigem tardumus, jäisus. ,,Ülal on veel ruumi," ütles härra Ollino, ilma et tema pilk midagi oleks väljendanud. ,,Kutsuge Jürka!" käsutas direktor lätlast. Ja kui kutsutu ilmus, lasti tal Indreku kast selga võtta, ning nõnda algas teekond üles, söögitoa ukse eest läbi. ,,Pole muud kui Siberi," rääkis Jürka kastiga mööda treppi ronides, ,,sest paremad paigad on juba täis. Paremad paigad on neile, kes paremini maksavad. Siberis aga leidub alati ruumi, see ei saa kunagi täis. Saate hambaid lõgistada talvel külmaga," ägises Jürka, kui ta ronis viimasel järsul trepil, kus Indrek teda tagant pisut upitas. Nõnda said nad lõpuks läbi luugi laudadega
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis. Peame tunnistama, et need kolm kummalist nime üllatasid meid, ja otsekohe tekkis mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil nad kas kapriisi, rahulolematuse või vaesuse pärast olid selga tõmmanud musketäri lihtsa mantli. Sellest ajast peale ei saanud me enam rahu. Püüdsime leida mõningaidki jälgi neist ebatavalistest nimedest, mis nii tugevasti erutasid meie uudishimu. Juba üksi kataloog nende raamatute kohta, mida me lugesime eesmärgile jõudmiseks, täidaks terve peatüki, mis oleks võib-olla vägagi õpetlik, kuid kindlasti vähe lõbu pakkuv meie lugejatele. Seetõttu ütleme vaid niipalju, et hetkel, kus nii paljude viljatute
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
