Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööõiguse eksamiks kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tööandja, tööleping, töötasu, töövaidlus, hagi, komisjon, ajaga, kollektiiv, lõpe, tööaeg, rase, kokkulepitu, katseaja, säte, kollektiivleping, osalise, rasedus, ülesütlemine, ületunnitöö, koondamise, võlaõiguslik, töösuhe, lapsehoolduspuhkus, saladuse, algatusel, konkurentsipiirang, töösisekorra, puhkeaeg, isapuhkusasub. Töökorralduse reeglid sisaldavad kõige tähtsamat nagu: Töötaja tööle võtmist, tööaega, töötasu, puhkuse korraldust, tööalaste korralduste andmise korda, töölähetusse saatmise korda, ärisaladuse hoidmist, varalist vastutust, töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajast tuleneval põhjusel, tööohutuse ja tuleohutuse üldjuhiseid, töökultuuri jne. 7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk? TLS näeb ette seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Kui katseaega ei kohaldata või kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Tööandja peab teavitama töötajale katseaja kestuse. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja
Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: ■ Töösuhete stabiilsuse põhimõte; ■ Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; ■ Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat;
Paragrahvis 6 on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale katseaja kestuse. Teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui nimetatud kokkulepe kajastub kirjalikus töölepingus. 8 (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. TLS § 85 38. Töölepingu ülesütlemine katseajal Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 86 39
1.Sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või 2.Tähtajalisist töölepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul. Tööleping sõlmitakse katseajaga, mille käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töötegemisel. Katseaja kestvuseks on neli kuud, kusjuures sel ajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused. Töölepingus võivad pooled kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises, kusjuures alla 8-kuulise tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestvusest. 306. Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla? Katseaeg on 4-kuune periood, mille ajal hinnatakse töötaja tervise, teadmiste, oskuste,
olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale katseaja kestuse. Teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui nimetatud kokkulepe kajastub kirjalikus töölepingus. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. 9
lõppemisest arvates. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §- s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale
tervisele ja töötaja on ise nõus. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealistelt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus-ja sünnituspuhkusele. Ületunnitööd hüvitatakse töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Tööandjal ja töötajal on võimalik kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamine rahas, sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest 1,5 kordset töötasu. Tööandja on kohustatud pidama eraldi arvestust ületunnitööd tegevate töötajate üle. Öötöö-töötamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 6.00 (TLS § 45 lg 1). Kui töötaja töötab ööajal, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu.
8 Nii tööandja 9 kui töötaja 10 võivad töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saadi või pidi teada saama. Seoses katseajaga on seatud töölepingu ülesütlemisele piirangud. TLS § 86 lg 1 kohaselt võivad nii tööandja kui töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. (TLS § 86 lg 4) Ülesütlemise piirangud TLS § 92 lg 1 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et:
iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks. 9. Mis on katseaeg ja kui pikk see on? Katseaeg- ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepinguseadus näeb ette seadusliku katseaja kohaldamise, st, et 4-kuuline katseaeg tuleneb seadusest. Seadusliku katseaja kestuseks on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus ei ole katseajast juttu, kehtib automaatselt 4-kuuline katseaeg. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seadusest lühema aja või otsustavad katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal see fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna
Andmete muudatused esitatakse kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Andmete esitamata jätmisel maksab tööandja rahatrahvi. 9. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, direktiiv 91/533/EMÜ) Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatust lühema katseaja kestus tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus konkurentsipiirang saladuse hoidmise kohustus kaugtöö tegemine renditöö tegemine Summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused töötaja kulutuste hüvitamine Kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: - teises riigis töötamise aeg - töötasu maksmise vääring - saadavad hüved - tagasipöördumise tingimused
Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: Töösuhete stabiilsuse põhimõte; Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat; Tähtaja pikendamine on piiratud
........................ 155 § 93. Rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus......................................................................................... 157 § 94. Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus..................................... 158 § 95. Ülesütlemisavaldus........................................................................................ 159 § 96. Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu........................................................................................... 160 § 97. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad............................................... 161 § 98. Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad.................................................. 162 § 99. Vaba aja andmise kohustus............................................................................ 163 § 100
ja arusaadavalt Muud kokkulepped (TLS § 2) lisaks seaduses sätestatule võivad töötaja ja tööandja kokku leppida mistahes muudes tingimustes lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta TLS- is ja VÕS-is sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, v.a , kui TLS-is on sellise kokkuleppe võimalus ette nähtud Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (TLS § 6) 1. Seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või selle mittekohaldamine Katseaja eesmärk TLS § 6 lg 1 •. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. 2
9. puhkuse kestus 10. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele 11. viide töökorraldusreeglitele 12. viide kohaldatavale kollektiivlepingule Otstarbekas sõnastamine – heauskselt, selgelt, arusaadavalt. Võimalikult täpselt. Ametnimetusel õiguslik tähendus – kui töötajad saavad soodustingimustel vanaduspensionile. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine 1. seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine 2. tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus 3. konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu 4. saladusena määratud teabe sisu 5. kaugtöö tegemine 6. renditöö tegemine 7. summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused 8. töötamisel tekkinud kulutuste hüvitamine 9. kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: - teises riigis töötamise aeg
töötajaile, või ainult ühingusse kuuluvatele töötajatele? Kõigile 10. Kas töötajal on õigus saada töölepingu andmeid ka peale tööle asumist? Ja on 11. Kuidas on võimalik töölepingu muutmine, täiendamine? Töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel. 12. Kui kaua peab töölepinguid tööandja säilitama? 10.aastat pärast tööajaga töösuhte lõppu. 13. Mis on katseaeg ja kui pikk on katseaeg? Kas katseaja võib kehtestamata jätta? Kas katseaja lõpul on tööandja kohustatud teatama töötajale töölevõtust või vallandamisest? 14.Kuidas tööandja teavitab töötajat töölepingu kestusest? Kas tööandja on sinuga rahul või sina oled selle tööga rahul ja kestab 4.kuud 15. Mis on tööaja summeeritud arvestus? Mida on tööandja kohustatud tegema seoses summeeritud tööajaga? Tööaeg mis jaguneb ebaühtlaselt . Koostab tööandja mulle graafiku ja selle alusel töötan .
loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. 1.5 Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 1.6 Vaba aja andmise kohustus
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult
- Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. - Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86). - Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. - Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul. - Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1). - Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund, ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine. - Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine,
asumist. Juhul, kui tööandja ei ole tingimusi tööle asumise päevaks esitanud, võib töötaja neid igal ajal nõuda, ja TA on kohustus need 2 nädala jooksul esitada. Selle täitmist on õigus TI-l kontrollida. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel 6 1) seadusega ettenähtust lühem katseaeg või katseaja kohaldamata jätmine; § 86 Katseaja eesmärk - hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Katseaja kohaldamist (4 kuud) eeldatakse, s.t et see kui katseaega ei kohaldata v kohaldatakse lühemat katseaega, peab see olema kokkulepitud. Katseaja kohaldamiseks töötaja nõusolekut ei ole vaja. Kui tähtajaline tööleping on sõlmitud lühemaks kui 8 kuuks, ei või TLS § 86 lg 3 kohaselt katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
kuid seda vaid juhul, kui töötaja otseselt avaldab soovi töötasu saamiseks sularahas ja tööandja on sellega nõus. Sellisel juhul on soovitav kokku leppida ka koht, kus töötaja sularaha kätte saab. Kokkulepe töötasu maksmise kohta sularahas tuleb fikseerida töölepingus. 5.1 Töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil: o vaba ajaga, või o rahaga. Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga . Põhjus, miks ületunnitöö hüvitamise esimene eeldus on vaba aeg, seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Kuna piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks, näebki töölepingu seadus ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Seetõttu tuleb vaba aeg anda ka võimalikult ruttu peale perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema. Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega
- Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. - Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86). - Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. - Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul. - Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1). - Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund, ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine. - Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine,
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; · peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; · pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud t
tagajärg; töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja masked; mud hüved, milles on kokku lepitud. · Tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu ülesültemise etteteatamise tähtajad (viitena); tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kohaldatavale kollektiivlepingule. · Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatud lühema katseaja kestus või katseaega ei kohaldata; · Tõhtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjuse; · Kohkurentsipiirang kokkuleppe sisu (tuleb selle eest maksta töötajale); · Saladusena määratud teabe sisu; · Kaugtöö tegemine; · Renditöö tegemine; · NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
3. tööülesannete kirjeldus 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 5. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja maksed 6. muud hüved, milles on kokku lepitud 7. tööaeg 8. töö tegemise koht 9. puhkuse kestus 10. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad (viitena) 11. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele 12. viide kohaldatavale kollektiivlepingule Töötaja teavitamise erijuhud -seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine -tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus -konkurentsipiirang -saladuse hoidmise kohustus -kaugtöö tegemine -renditöö tegemine Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud! -summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused -tööalaste kulutuste hüvitamine -kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu:
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks
Ülesütlemise kord Esitada töölepingu ülesütlemisavaldus avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; avalduses peab sisalduma erakorralise ülesütlemise põhjendus (ainult töötaja korralist ülesütlemist ei pea põhjendama); ülesütlemine on konkreetne ja üheselt mõistetav Ülesütlemise kord etteteatamistähtajad Töölepingu ülesütlemisele kehtivad vastavalt TLS § 96 98 järgmised tähtajad: katseajal katseaja eesmärkidest tuleneval ülesütlemisel mõlemal poolel 15 kalendripäeva; tööandjapoolsel erakorralisel ülesütlemisel olenevalt töötaja töösuhte kestusest tööandja juures: alla 1 tööaasta vähemalt 15 kalendripäeva; 1 5 tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva; 5 10 tööaastat vähemalt 60 kalendripäeva; üle 10 tööaasta vähemalt 90 kalendripäeva.
tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist ning viiviste väljamõistmist. AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmata jätmises on jurist ise süüdi – ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu
äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; esindatav võtab volituse tagasi või sureb; kui esindaja loobub volituses; kui volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; kuulutatakse välja esindatava pankrot või esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Füüsilise isiku elukoha määramisel kohaldatakse Eesti õigust. Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määramisel kohaldatakse tema elukohariigi õigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet. Surnuks tunnistamise eeldustele ja tagajärgedele kohaldatakse teadmata kadunu viimase teadaoleva elukohariigi õigust
omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu. Tööõigus Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete
annaabi.ee 
