Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötajaööandjaöölepingöötasuöövaidlus, komisjon, kollektiiv, katseaja, rase, hüvitisööaeg, hagi, kollektiivleping, rasedus, põhjusel, ajaga, põhipuhkus, ülesütlemine, säte, koondamise, hoidmisuleneval, katseajal, lapsepuhkus, saladuseöövõime, puhkeaeg, ületunnitöö, lapsehoolduspuhkus, kalendriaasta, hagiavaldusTööandja tutvustab töösisekorraeeskirju, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale eraldi allkirja vastu. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega. 7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. TLS näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest
Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: ■ Töösuhete stabiilsuse põhimõte; ■ Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; ■ Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat;
Paragrahvis 6 on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale katseaja kestuse. Teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui nimetatud kokkulepe kajastub kirjalikus töölepingus. 8 (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. TLS § 85 38. Töölepingu ülesütlemine katseajal Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 86 39
tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. TLS lubab etteteatamistähtaegade teavitamiseks viidata asjakohasele seaduse regulatsioonile. Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Seadus ei täpsusta nimetatud reeglite sisu ning jätab selle tööandja otsustada. Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel
- töötamise eest ööajal makstakse 1,25 kordset tasu (kui see ei sisaldu töötasus), riigipühadel 2 kordset tasu, kui ei ole kokkulepet vaba aja andmiseks; - ületunnid hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokkulepet rahalises hüvitamises 1,5 kordselt Töötaja ja tööandja töösuhtest tulenevad kohustused (E) Esmalt tuleb pooltel töösuhtes käituda teineteist mõistvalt, heas usus ja mõistlikult. Seda põhjusel, et TLS § 4 lg 1 järgi kohaldub töölepingu sõlmimisele VÕS sätted. VÕS § 6 ja 7 sätestavad aga just hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte võlasuhetes. Poolte kohustuste kindlaksmääramisel tuleb esmalt vaadata uuenenud TLS sätteid. Töötaja peamised kohustused on sätestatud TLS § 15-17, on töötajal: - lepingust ja seadusest tulenevad õigused ja kohustused; - vastastikune lojaalsuskohustus;
Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: Töösuhete stabiilsuse põhimõte; Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat; Tähtaja pikendamine on piiratud
lõppemisest arvates. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §- s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale
2). Töötajale saab pakkuda vaid seda tööd, mis vastab tema võimetele. Teise töö pakkumine on tööandja kohustus, kuid töötaja ei pea pakutud tööd vastu võtma. Tööandja peab enne töötasu vähendamist informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast. 21. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötajal on õigus töötasu vähendamise põhjusel tööleping üles öelda. Ta peab ette teatama 5 tööpäeva. 22. Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. 23. Tööandja peab töövõimelisele töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine
7. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel. /§ 6/ Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta,
Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek.
huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.) Tööõiguse valdkonnad – 1) kollektiivne tööõigus – individuaalse tööõiguse alus on poolte sõlmitud tööleping; 2) individuaalne tööõigus – selle aluseks on töötajate esindusorganisatsiooni sõlmitud kollektiivleping. Töölepingu tunnused - 1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu; 2) kohustub tööandjale kokku lepitud tööd tegema isiklikult; 3) töötaja - füüsiline isik; 4) tähtajaline või tähtajatu; 5) orienteerutakse protsessile; 6) töötaja tööandjaga alluvussuhtes: kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 7) tööandja määrab, millal ja kuidas ; 8) töö tehakse tasu eest - tasuline; 9) tingimused lepingus ja seaduses
a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita
Andmete muudatused esitatakse kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Andmete esitamata jätmisel maksab tööandja rahatrahvi. 9. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, direktiiv 91/533/EMÜ) Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatust lühema katseaja kestus tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus konkurentsipiirang saladuse hoidmise kohustus kaugtöö tegemine renditöö tegemine Summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused töötaja kulutuste hüvitamine Kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: - teises riigis töötamise aeg - töötasu maksmise vääring - saadavad hüved - tagasipöördumise tingimused
....................................... 140 § 85. Töölepingu korraline ülesütlemine.................................................................. 141 § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal................................................................. 142 § 87. Töölepingu erakorraline ülesütlemine............................................................ 144 § 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel........................................................................................... 146 § 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel.................................................................................. 151 § 90. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine........................................................... 153 § 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt.............................
ja arusaadavalt Muud kokkulepped (TLS § 2) lisaks seaduses sätestatule võivad töötaja ja tööandja kokku leppida mistahes muudes tingimustes lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta TLS- is ja VÕS-is sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, v.a , kui TLS-is on sellise kokkuleppe võimalus ette nähtud Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (TLS § 6) 1. Seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või selle mittekohaldamine Katseaja eesmärk TLS § 6 lg 1 •. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. 2
(3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. (5) Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. § 87. Töölepingu erakorraline ülesütlemine
- Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. - Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86). - Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. - Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul. - Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1). - Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund, ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine. - Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine,
· tööaja kohta; · töötasu kohta; · töö tegemise asukoha kohta; · määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; · tööle asumise aja kohta. 12. Katseaeg. Töölepingu ülesütlemine katseajal, etteteatamistähtaeg. Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nõutakse töö tegemisel. Seadusliku katseaja kestus on esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest
kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 8. Mis on kollektiivleping? Mitmepoolne see on ja mida võib sellega kindlaks määrata? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. 9. Kas kollektiivlepingus sätestatut kohaldatakse võrdselt kõigile valdkonna
- Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. - Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86). - Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. - Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul. - Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1). - Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund, ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine. - Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine,
loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. 1.5 Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 1.6 Vaba aja andmise kohustus
aga kuna tööandja OÜ ei ole kordagi hoiatust andnud ning IT töötaja täitis kõik ülesanded ära, siis ei saa töötandja järsult töölepingu ülesöelda. TLS § 88 (3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 2 Töötaja ja tema vahetu ülemus leppisid 25.07.2009 suuliselt kokku, et töötaja tööleping lõpeb poolte kokkuleppel 31.07.2009. Ühtegi muud isikut selle kokkuleppe sõlmimise juures ei olnud. 01.08
kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
tagajärg; töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja masked; mud hüved, milles on kokku lepitud. · Tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu ülesültemise etteteatamise tähtajad (viitena); tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kohaldatavale kollektiivlepingule. · Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatud lühema katseaja kestus või katseaega ei kohaldata; · Tõhtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjuse; · Kohkurentsipiirang kokkuleppe sisu (tuleb selle eest maksta töötajale); · Saladusena määratud teabe sisu; · Kaugtöö tegemine; · Renditöö tegemine; · NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.
pangakontole perioodilist töötasu iga kuu viimasel päeval. Seega, K ja OÜ vahel sõlmitud koostööleping on töölepinguks TLS § 1 lg 1 mõttes. 2. Töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu Kaasuse asjaoludest lähtuvalt tuleb analüüsida, kas tööandja ehk OÜ ütles K töölepingu üles õigustatult TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. TLS § 88 lõike 1 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda erakorraliselt üksnes töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Töölepingu ülesütlemist peavad seega õigustama olulised põhjused, mille esinemisel ei saa tööandjalt töösuhte jätkumist oodata. Sama paragrahvi lõikes 1 esitatud punktidena näidisloetelu mõjuvatest põhjustest. Antud kaasuses on tööandja öelnud töösuhte üles, tuginedes punktile 2, mis annab aluse ülesütlemiseks, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskusega,
kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega. Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu või riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Töölepingut säilitatakse tööandja juures kuni tööleping lõppemiseni + 10 aastat. Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks
4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 5) töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja maksed 6) muud huved, milles on kokku lepitud 7) tööaeg 8) töö tegemise koht 9) puhkuse kestus 10) viide töölepingu ulesutlemise etteteatamise tähtaegadele 11) viide töökorraldusreeglitele 12) viide kohaldatavale kollektiivlepingule (TLS § 5 lg 1, 91/533/EÜ) Töötaja teavitamise erijuhud seaduses sätestatust luhema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu saladusena määratud teabe sisu kaugtöö tegemine renditöö tegemine NB! Kui tööandja ei ole nimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused
arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni ning viiviste väljamõistmist. 2 AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmatajätmises on jurist ise süüdi ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu. Juristi tahe oli
lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18. Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Mõiste: Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. *) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18.Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. (2) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti
laevapere liikmetel. 8.2 Puhkuse ajakava Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, võttes arvesse töötajate mõistlike soove. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne aegumist. Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel: o naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; o mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; o vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last, – lapse koolivaheajal; o koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. Puhkuse ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul.
annaabi.ee 
