Seepärast räägitakse ,,riskiteguritest." Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: · Individuaalsed tegurid: vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil · füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine; · sagedased liigutused, mis nõuavad kallutamist ja pööramist (eriti ülakeha); · staatilised ja/või pikaajalised asendid; · kogu keha mõjutav vibratsioon. Raskuste käsitsi teisaldamise ohuteguri Raskuste käsitsi teisaldamine - st esemete, millede mass on 5 kg ja enam, tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt - suurendab luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski. Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see: 1) on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas; 2) on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga; 3) on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda;
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ...
rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu
Isikukaitsevahendid näo ja silmade kaitsmine Isikukaitsevahendid kaitsevad isikut ohuteguri eest, ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel saame need jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad lihtsad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. Näitena toon, et sinna kuuluvad näiteks müts (pea kaitseks) ja päikeseprillid (kaitseks päikesevalguse eest). Teise grupi moodustavad kõik isikukaitsevahendid, mis ei kuule ei esimesse ega kolmandasse gruppi. Kolmandasse gruppi kuuluvad surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja ei suuda ohuteguri vahetut mõju õigeaegselt hinnata.
tõenäosust täpsemalt kindlaks teha. Risk on madal ja hinnatud Vaja tagada, et risk püsiks madal ka edaspidi. Abinõusid ei tule lubatavaks tingimata rakendada. Leida paremaid lahendusi, mis ei tekitaks lisakulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. Füüsikalised ohutegurid Ohutegur Ohuteguri iseloomustus Mõju tervisele Tervisekahjustuse vältimise meetmed Müra (sh taustmüra) Töökaaslaste jutustamine, Väsitab ja koormab Võimalikult madala ventilatsiooni müra, raadio närvisüsteemi (une-, müratasemega töömeetodite
Üheks väga sagedaks tervistkahjustavaks ning äärmiselt ebameeldivaks riskiteguriks on suitsetav klient või temaga koos elav isik, kes võib olla vaimse puudega. Seda riskitegurit ei ole võimalik maandada ega vältida ilma, et suitsetav isik loobub suitsetamisest siseruumides. Võimalusel tuleks kliendiga koos elav suitsetav isik ümber paigutada uude elukohta. 3 2.1. Bioloogilised ohutegurid Ohuteguri kirjeldus Ohu iseloom, mõju Abinõud riski vähendamiseks tervisele Nakkusohtlikud Oht nakatuda hepatiiti, Kanda ühekordseid kindaid ja inimesed, loomad ja tuberkuloosi kaitsemaski, desinfitseerivate putukad vahendite kasutamine, vajadusel vaktsineerimine
hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendite liigitus Isikukaitsevahendid liigitatakse ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi. I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. II grupp – kõik isikukaitsevahendid, mis ei ole loetletud I ja III grupis. III grupp – surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja ei suuda ohuteguri vahetut mõju õigeaegselt hinnata. Arvestuse pidamine, kontroll, katsetamine ja hooldus
töötervishoiuarsti eksperthinnangul,kaitsevahendite ja ohumärkide valikul,töökeskkonna mõõdistamisel,töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel. Riskianalüüsi teostamine *Riskianalüüse teostatakse või vaadatakse üle kord aastas. *Teostatud riskianalüüsi tuleb korrata juhul, kui on muutunud midagi, mis võib analüüsitud valdkonda mõjutada (näiteks muutunud töövõtted, täiustunud seadmed, uued andmed ohuteguri mõju kohta jne) või kui analüüsitud töölõigus on juhtunud tööõnnetus. *Riskianalüüs on kohustuslik läbi viia kõikvõimalike töösuhete puhul, mida reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus. *Madalama riskiastmega ettevõtetes on lubatud tööandjal riskianalüüs ise teha. *Suuremate riskide puhul on vajalik vähemalt osaliselt töötervishoiuspetsialistide(kas registreeritud töötervishoiuarst, -õde, tööhügieenik, ergonoom või
min silmadele paus RISKIANALÜÜSI TÖÖ RAAMATUPIDAJA RISKIANALÜÜSI TÖÖ 1. Analüüsi oma tulevase töökeskkonna ohutegureid 2. Pane kirja sinu arvates olulisemaid füüsikalised-, keemilised-, bioloogilised-, füsioloogilised ( tuuletõmbus, kukkumisoht) ja psühholoogilised ohutegurid, mis esinevad sinu töökeskkonnas (igas ohuteguri liigist vähemalt 2 näidet) 3. Paku igale ohutegurile välja lahendus, kuidas antud ohuteguri negatiivset mõju viia võimalikul miinimumini või vältida seda- mida selleks teha? 4. Vormidata töö korrektselt A4 leheküljele 1-2lk (12, Time New Roman) 5. Lisa tööle oma ees- ja perekonnanimi, kursuse tähis ja töö tiitel ehk pealkiri 6. Info leiad: www.ti.ee, http://www.tooelu.ee/ ja listi saadetud materjalist
tulekahjuhäireõppusi? Riski hinnanud inimeste allkirjad (digitaalselt allkirjastatud) Töökoha töötajate allkirjad (digitaalselt allkirjastatud) OHUTEGUR: Ebatasased või libedad pinnad KONTROLL-LOEND NR 1 A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus JAH EI Kas põrandad on kohati ebatasased, halvasti viimistletud, kas seal esineb auke, loike jms? Kas põrandad on mõnikord libedad, näiteks pärast pesemist, vedelike (näiteks
......................................... .............................................. 7 Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 3. ASTE STEP 1 A. Iga tuvastatud ohuteguri puhul: Määrake kindlaks, kas risk on madal, keskmine või kõrge, võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tõenäosust ja raskusastet. Otsustamisel kasutage järgmist tabelit. Tagajärgede raskusaste Tõenäosus Mõõdukalt Keskmiselt Väga kahjulik kahjulik kahjulik
......................................... .............................................. 7 Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 3. ASTE STEP 1 A. Iga tuvastatud ohuteguri puhul: Määrake kindlaks, kas risk on madal, keskmine või kõrge, võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tõenäosust ja raskusastet. Otsustamisel kasutage järgmist tabelit. Tagajärgede raskusaste Tõenäosus Mõõdukalt Keskmiselt Väga kahjulik kahjulik kahjulik
............................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur?
5. Puhkepausid 1 1 5 6. Valgustus 2 3 5 7. Bioloogilised ohutegurid 2 2 5 3 8. Psühholoogilised ohutegurid 1 1 5 4 2. ANALÜÜS Sisekliima ohuteguri puhul on oht tervisele ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud. Suuri temperatuuri kõikumisi ei esine. Talvel soe ja suvel jahedam. Harva võib esineda, et suvel tekib tuuletõmbus kuna klassides on umbne. See võib tuua esile haigestumisi. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid.
Peamiste objektidena on esindatud tootmishoonete kontorid, eramajad, büroohooned. Töötajal on enne objektile minekut võimalik uurida kliendilt, millised on nende töökeskkonnatingimused teenusepakkujale. Juhul kui teenusepakkuja leiab, et pakutavad töötingimused ei vasta nõudmistele ning teenusepakkuja tervis võib saada kahjustada, võib teenusepakkuja kliendist loobuda või paluda võimaldada teenusepakkujale tervisthoidvaid töötingimusi. 1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID: Ohuteguri iseloomustus Esinemiskoht, Mõju tervisele Tervisekahjustuse vältimise Riskitase (ohutegur, kestvus, tase) ohustatud isikud meetmed 1.1. Müra (sh taustmüra) Page 9 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014
olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile mõõdukas ja ühiskonnale madal. 4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii indiviidile kui ka ühiskonnale kõrge. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtmatarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet. 3.TÖÖKOHTADEST JA TÖÖPROTSESSIDEST TULENEV RISK Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) - allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine
võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. (Äripäeva Käsiraamat 2006) Töökeskkonna nõuded Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. ( Äripäeva Käsiraamat 2006) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. (Äripäeva Käsiraamat 2006) Seaduse järgi mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte)
vigastused, vähk, surm. ESINEMISSAGEDUSE ISELOOMUSTUS (BS 8800) · TÕENÄONE esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul; · VÕRDLEMISI EBATÕENÄONE esineb vähemalt kord viie aasta jooksul; · VÄGA EBATÕENÄONE esineb kord tööstaazi jooksul. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS (BS 8800) Vähene risk (I tase) Lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. Vastuvõetav risk (II tase) Ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, püüda vähendada. Keskmine risk (III tase) Vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik. Abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. Suur risk (IV tase) Kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö lõpetada.
Referaat Töölise juhendamine ehitusplatsil Koostas: Steven Urmann Võru 2012 ISIKUKAITSEVAHENDID Isikukaitsevahend tähendab inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat või hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Tavatarbija puutub tavaliselt kokku: I grupi isikukaitsevahenditega, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. Nt aiatöökindad, päikeseprillid, respiraatorid, müts peanaha kaitseks, kingad, kaitsekindad tööks pesuainete lahjendatud lahustega. Sportimisel ja vaba aja veetmisel kasutatavad isikukaitsevahendid nt rulluisukaitsmed, jalgratturi kiiver. ÜLDISED NÕUDED Isikukaitsevahend peab tagama piisava kaitse selle kasutaja elu või tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahend:
allergiat, nt parasiidid, hallitusseened. 2. Vähe ohtlik, risk väike võivad põhjustada haigestumist. 3. Ohtlik võivad põhjustada tõsiseid haigusi, nakkusoht on suur, ei ole võimalik ennetada, nt siberi katk, marutõbi. 4. Väga ohtlik Suur oht töötajatele, põhjustavad tõsiseid haiguste tagajärgi, võivad lõppeda surmaga nt ebolaviirus, Tööandja kohustused: Vältida või vähendada tervisele ohtliku biol. ohuteguri kasutamist. Märgistada ohupiirkond ohumärgiga. Tagada tööhügieen: 1. Keelata söömine ja joomine töökohas. 2. Anda asjakohane tööriietus. 3. Anda kaitseriietus. 4. Anda töötajate kasutusse dussidega pesemisruumid ja antiseptilised nahapuhastusvahendid. 5. Puhastada isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu. 6. Korraldada töötajate väljaõpe.
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3.lapse arengu toetamine päevategevuste kaudu (mäng, liikumine jms.); kasvu toetamine 4.lapse isikliku hügieeni jälgimine, juhendamine selle täitmisel ja vajadusel abistamine; 5.lapse toitumise jälgimine, vajadusel toiduvalmistamine ja lapse abistamine sö...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK II Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus:EMT 2018 1.Mis vahe on kutsehaigusel ja tööst põhjustatud haigusel? Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2
või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. 2. Bioloogiliste ohutegurite vältimine: Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. 3. Füsioloogiliste (füüsilise töö raskus jt.) ja psühholoogiliste (monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö jt.) ohurite vältimine: Tööandja peab kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda
olema võimalus kontaktideks ja töökaaslastelt toe saamiseks [1, lk 47-52] BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestada ohuteguri nakatamisvõimet. Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga. [1, lk 69] Tööhügieen Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud: keelama söömise ja joomise bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; andma töötajatele asjakohase tööriietuse, 3. ja 4
tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8- tunnise tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. § 5 (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud ostarbel
Riskianalüüsi meetodid: Süsteemne Struktuurne Analüüsiv Esinemise iseloomustus( riskidel) TÕENÄOLINE- esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul VÕRDLEMISI EBATÕENÄOLINE- esineb vähemalt kord viie aasta jooksul VÄGA EBATÕENÄOLINE- esineb kord tööstaazi jooksul. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS: Vähene risk – Lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. . Vastuvõetav risk – Ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, püüda vähendada. . Keskmine risk – Vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik. Abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. . Suur risk – Kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö lõpetada
materjalid. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja asutuse sisesed eeskirjad TÖÖKOHA BIOLOOGILISED TEGURID Bioloogilised tegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. TÖÖKOHA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Psühholoogilised tegurid on: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus Konfliktsed suhted töökaaslastega, klientidega jne pikaajaline töötamine üksinda Psühholoogilised tegurid võivad ajajooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks.
3) põlevvedelikud, 4) põlevad tunked kehad, 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, 6) mürgised a ja nakkusohtlikud ained, 7) radioaktiivsed ained, 8) sööbivad ained, 9) muud ohtlikud ained. 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? o veearvestid, o neitgaasianalüüsaatorid. 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Mille kohta 1 seadus alusel kehtestatud keemilise ohuteguri piirnorm töökeskkonnas. 14. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas? R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus?
Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk Väga tõenäoline III IV V Keskmine risk Suur risk Talumatu risk Riski suurus (tase) = tõenäosus x tagajärg Riskitasemete iseloomustus Vähene risk (I tase)– lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. Vastuvõetav risk (II tase)– ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, püüda vähendada. Keskmine risk (III tase)– vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3-6 kuu jooksul. Suur risk (IV tase)– kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitasme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö peatada/lõpetada.
Peamisteks tööülesanneteks on lugemine nii arvutist kui ka paberkandjal olev materjal, kirjutamine ning väga tihti ka mahuka info otsimine internetist. Töökeskkond võib ohustada õppija tervist. Välja on toodud ergonoomilised, psühholoogilised, füüsikalised, füsioloogilised ohutegurid. Keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid sellel töökohal ei esine. RISKITASEME ISELOOMUSTUS OLEMATU RISK lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. MINIMAALNE RISK ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui võimalik, püüda vähendada. TEATUD RISK - vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. TÕSINE RISK kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö peatada/lõpetada.
Hallituse vastu võitlemiseks on vaja juba spetsiaalseid vahendeid kuid neid saab juba ennetada ka piisava kütmisega ja ruumide õhutamisega. Tihti asuvad ettevõtte kontorid ka renditud pindadel, mistõttu hallituse ennetamiseks tasub enne üürilepingu sõlmimist kindlasti hoolikalt ruumid üle vaadata. Taimed Ühe bioloogilise ohutegurina kindlasti võib märkida ka taimi. Väga palju kasutatakse kontoriruumides hubasuse loomisel taimi. Sellise ohuteguri miiniumini viimiseks tuleb hoolikalt valida taimed kontoriruumidesse, et need ei oleks mürgised, allergiat tekitavad või muude kahjulike omadustega, mis võiks töötajatel tekitada haigestumise riski. Isiklik vastutus Ühe psühholoogilise ohutegurina kindlasti võib märkida isiklikku vastutust. Selline liigne surve võib tekitada stressi ning töötajal on üha raskem oma tööülesannetega toime tulla. Selle
Vähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõude rakeidamist, kuid ka ieide puhul oi oluliie pidev ohutusabiiõude teadmiie ja täitmiie iiig töökoha üldiie korrashoid, samuti tuleb ieed arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel. Keskmine risk (III tase) – tuleb plaieerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Suur risk (IV tase) – iimetatud ohud iõuavad kiiret abiiõude rakeidamist. Talumatu risk (V tase) – riski väheidamiie oi vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada eiie, kui risk oi kõrvaldatud või väheidatud. Kui väheidamiseks vajalikke abiiõusid ei saa rakeidada vaheidite puudumise tõttu, oi töö ohualas keelatud. Tabel 2. Bioloogiliste terviseriskide hiidamiseks kasutatud riskimaatriks Tõenäosus Tagajärjed
Kuidas riske hinnata? 1 ASTE: Teabe kogumine 2.ASTE: Ohutegurite tuvastamine 3 ASTE: Ohuteguritega seotud riskide hindamine 4 ASTE : Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vältimiseks 5 ASTE: Riskihindamise dokumenteerimine JOONIS 1.KUIDAS HINNATA RISKE(SIGRID,2015) Riskimaatriks Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks Riskiastmete iseloomustus Vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. Vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, siis üritada vähendada seda. Keskmine risk- vajalik meetmete kasutusele võtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõu tuleks rakendada 3....6 kuu jooksul. Suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul
tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii inimesele kui ka ühiskonnale kõrge. Ohuklasside määramise aluseks on oht inimese tervisele, nakkusohu tõenäosus elanikkonnale, tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet 5 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 3.RISKIANALÜÜS Kõikide tööde puhul, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja kindlaks määrama nakatamisohu laadi, suuruse ja kestvuse. Selleks korraldatakse riskianalüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja bioloogiliste
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; (jõust. 1.03.2007) 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [jõust. 1.03.2007] 5.1) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; [jõust. 1.03.2007] 5
mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. · korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; · korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; · korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud
1/18 Kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata, varustatakse töötajad isikukaitsevahenditega. Vastavalt „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ määratlusele liigitatakse isikukaitsevahendid ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi. I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mis on ette nähtud nõrga ohuteguri mõju eest ohutuks ja õigeaegseks kaitsmiseks. Siia kuuluvad isikukaitsevahendid, mis kaitsevad: 1) mehaanilise toime eest keha pinnale (töökindad jmt); 2) nõrga toimega puhastusvahendite eest, mille mõju möödub kiiresti (kaitsekindad tööks pesu- ja puhastusainete lahjendatud lahustega); 3) kuumade esemete, mille temperatuur ei ületa +50° C, käsitsemisega seotud ohtude eest, kui need ei ole muul viisil ohtlikud (töökindad, kaitsepõll);
Selleks tuleb teada ohutegurite toimet inimorganismile ja käitumist keskkonnas. Riski suurust saab hinnata otsesel või kaudsel mõõtmisel, erandolukorras töötajate terviseuuringuid tehes. Oluline on hinnata töötajate ajalist kokkupuudet ohuteguriga, teiste tegurite soodustavat või neutraliseerivat mõju ja sedagi, kui paljud töötajatest on sellest ohutegurist ohustatud. Vahel on tarvis täiendavalt hinnata ka ohuteguri mõju keskkonnale või elanikele, nt kemikaalide kasutamisel. Riskide ohjamisel peab esmatähtis olema võimalikult paljude töötajate kaitsmine, samuti tuleb rakendada kiireid lahendusi (pole mõtet unistada meetmetest, mida kunagi ellu ei viida) ning eelistada üldisi abinõusid individuaalsetele kaitsevahenditele, nt eelistada ventilatsiooni parendamist respiraatoritele. Abinõude valikul tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast; mõnes teises ettevõttes
ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja seaduse füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Piia Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" http:/ www.tenteam.ee 1.3 TÖÖKESKKONNAS MÕJUVAD OHUTEGURID FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (mehhaanilised, tehnilised) - müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli
N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. N: kasutusjuhendid, seadmete ja töölõikude kasutusjuhendid, eeskirjad, ohutusnõuded, turvasüsteemid, elektri-ja tuleohutusnõuded; Piirnorm (arvväärtus, mis iseloomustab ohutegurit e. ohtlikkuse taset) ohuteguri parameetri ajaühikus möödetud keskmine väärtus, mis 8- tunnisem tööpäeva(40 tubnnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjutust. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu pole võimalik vältida või kui TKK ohuteguri parameetrit pole võimalik viia vastavusse piirnormiga- annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. N: kummikindad, eririietus, eripõlled, peakatted, turvajalanõud, maskid, resperaatorid.
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv (radioaktiivne)kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
(Riigi Teataja, 2002) 6 7 2. RISKIHINDAMISE MUDELI TUTVUSTUS, RISKIMAATRIKS JA RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS 2.1. Riskimaatriks Riskianalüüsi koostamisel olen kasutaud Briti standardi maatriksit BS 8800:2004. Riskimaatriksi järgi tehakse kindlaks riski tase tulenevalt ohutegurite tõenäosusest ja tagajärgede tõsidusest, mis on jaotatud kolmele tasemele. Väga ebatõenäoliseks ohuteguri ilmnemiseks peetakse, kui töötaja ei puutu kordagi töötamisel riskiga kokku. Võimalikuks peetakse ohutegurit, mis ilmneb töötamise aja jooksul paar korda ning tõenäoliseks, kui ohutegur võib ilmneda korduvalt. Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V. I tase näitab vähest riski, kus üldiselt rakendusmeetodid puuduvad. Võimaluse korral tuleks meetmed kasutusele võtta, sest 0-riski praktiliselt ei ole (Tööelu, 2016). Tabel 1. Riskihindamise maatriks BS 8800:2004.
Järgneb valik meetmetest, mida olulisemate ohtude puhul nende riskitaseme alandamiseks oleks võimalik töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskavva lülitada. 8.1. Talumatu riskiga ohud (riskitase V) Nimetatud ohud puuduvad ja vältimatuid abinõusid ei ole vaja rakendada. 8.2. Suure riskiga ohud (riskitase IV) Nimetatud ohud puuduvad ja vältimatuid abinõusid ei ole vaja rakendada. 8.3. Keskmise riskiga ohud (riskitase III) Tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Ohutegur Selgitus Abinõud Erineva kõrgusega Trepil liikudes võib juhtuda Juhendada, kontrollida ja libedad õnnetus komistamise, Kasutada ohutusmärgistust trepiastmed libastumise tagajärjel Selgitada põrandakatte materjali vastavust projektile Tuuletõmbus, Puudub õhuvahetuse Projekteerida ja ehitada nõuetekohane
Kasutamise kuupäev : 18.12.2014 http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/pluginfile.php/19067/mod_resource/content/1/Riski hindamise%20olulised%20tegurid%2C%20juhend.pdf Märkus: Vastav viide tekstis (Kranich, 2013, lk 3) 6 LISA 1 KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades
võimalik piisavalt teha. sein. eest. Nt kiiver, kaitseriietus, töökindad. Isikukaitsevahendi valikul tuleb veenduda, et see: kaitseks töötajat Isikukaitsevahendi kasutamise konkreetse ohuteguri eest eest vastutavad nii tööandja kui ei tekitaks kandjale liigset ka töötaja ise. Tööandja peab koormust (nt keeruline tagama töö tegemiseks kasutada, liiga raske) vajaliku, sobiva, hooldatud sobiks kasutajale (ka siis, isikukaitse-vahendi ja töötaja
tööasendi. Kontoritöö kontroll-loendi põhjal võib väita, et ohud kuvariga töötamisel on väga minimaalsed. Kuvariga töötamine on tehtud võimalikult mugavaks ning vähe koormavaks. 5 LISA 1. Koontoritöö kontroll-loend A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades
kogu töötamise aja jooksul kordagi. Tõenäoline Vastuvõetav (II) Keskmine (III) Suur (IV) võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda. Väga tõenäoline Keskmine (III) Suur (IV) Talumatu (V) võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt. Vähene risk – lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. Vastuvõetav risk – ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, püüda vähendada. Keskmine risk – vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3… 6 kuu jooksul. Suur risk – kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitasme vähendamine koheselt vajalik; kui see
Vähene risk (I tase) – erilisi abinõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel. Keskmine risk (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Suur risk (IV tase) – nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Talumatu risk (V tase) – riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui risk on kõrvaldatud või vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. Tabel 2. Bioloogiliste terviseriskide hindamiseks kasutatud riskimaatriks
Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend. Riski suuruse hindamiseks kasutati riskimaatriksit, mis on välja toodud lisas, tabel 1. Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I...V alusel hinnatud terviseriski järgmiselt: 1. Riskitase I – vähene risk- lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. 2. Riskitase II – vastuvõetav risk- ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidaevalt jälgida. 3. Riskitase III – keskmine risk- vajalik meetmete kastuselevõtt riski vähendamiseks, kui majadnuslikult vähegi võimalik (abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul). 4. Riskitase IV – suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik, kui see pole võimalik 1 kuu jooksu, tuleb töö peatada/lõpetada. 5
§ 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40- tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi
annaabi.ee 
