Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötajaöandjaölepingötasu, hüvitis, säte, kollektiiv, konkurentsipiirang, katseaja, saladuse, eelda, hüvitamise, ülesütlemine, ulatuse, leppetrahv, rase, pankrot, kollektiivlepingöaeg, lõpeösuhe, teenistus, ajaga, annete, põhipuhkusövaidlus, ajavahemik, hagi, tasust, esitamistötüli, täiend, koondamiseolemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale katseaja kestuse. Teavitamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui nimetatud kokkulepe kajastub kirjalikus töölepingus. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. 9
Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: Töösuhete stabiilsuse põhimõte; Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat; Tähtaja pikendamine on piiratud
määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis; · töötaja kasutab töö tegemiseks tööandja omanduses olevaid töövahendeid ja materjale; · töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muu hulgas suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; · lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka töösuhtevälisel maastikul (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); · tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammääras); · töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle poolt makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust (näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, agendilepingu ja maaklerilepingu puhul ei ole tööd tegev isik seotud konkreetselt ainult ühe, vaid mitme erineva tööd andva isikuga ning tema sissetulekuriskid on
Katseaeg on seaduses kuni neli kuud. Pooled võivad leppida kokku ka lühemas katseajas või seda mitte kohaldada, kuid see peab olema töölepingus kirjas. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Üldiselt on töölepingud tähtajatud, kuid võidakse sõlmida ka tähtajalisi, kuid siis peab tööandja teatama töö kestuse aja. Tähtajalise lepingu puhul peab olema mõjuv põhjus(dekreetpuhkus, hooajatöö) Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev: ■ Töösuhete stabiilsuse põhimõte; ■ Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; ■ Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat;
Andmete muudatused esitatakse kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Andmete esitamata jätmisel maksab tööandja rahatrahvi. 9. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, direktiiv 91/533/EMÜ) Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatust lühema katseaja kestus tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus konkurentsipiirang saladuse hoidmise kohustus kaugtöö tegemine renditöö tegemine Summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused töötaja kulutuste hüvitamine Kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: - teises riigis töötamise aeg - töötasu maksmise vääring - saadavad hüved - tagasipöördumise tingimused
asub. Töökorralduse reeglid sisaldavad kõige tähtsamat nagu: Töötaja tööle võtmist, tööaega, töötasu, puhkuse korraldust, tööalaste korralduste andmise korda, töölähetusse saatmise korda, ärisaladuse hoidmist, varalist vastutust, töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajast tuleneval põhjusel, tööohutuse ja tuleohutuse üldjuhiseid, töökultuuri jne. 7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk? TLS näeb ette seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Kui katseaega ei kohaldata või kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Tööandja peab teavitama töötajale katseaja kestuse. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja
ja arusaadavalt Muud kokkulepped (TLS § 2) lisaks seaduses sätestatule võivad töötaja ja tööandja kokku leppida mistahes muudes tingimustes lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta TLS- is ja VÕS-is sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, v.a , kui TLS-is on sellise kokkuleppe võimalus ette nähtud Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (TLS § 6) 1. Seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või selle mittekohaldamine Katseaja eesmärk TLS § 6 lg 1 •. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. 2
....................................................................................................... 54 § 22. Saladuse hoidmise kohustus............................................................................ 56 § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe........................................................................ 58 § 24. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõppemist........... 60 § 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine................................................. 62 § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel..................................... 64 § 27. Teatamiskohustus............................................................................................. 65 § 28. Tööandja kohustused....................................................................................... 65
hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Koolituskulude kokkulepe: tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja jooksul. See kehtib juhul, kui kokkulepe on sõlmitud kirjalikult, on näidatud koolituse sisu ja kulud, siduvusaeg ei ületa kolme aastat ja siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe: kui tööleping lõpetatakse enne siduvusaja lõppu on töötaja kohustatud hüvitama proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga tööandja tehtud lisakulutused koolitusele juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles töötaja isikust tuleneval põhjusel või tööandja ütleb töölepingu üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Töötaja ei pea koolituskulusid hüvitama,
TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et
9. puhkuse kestus 10. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele 11. viide töökorraldusreeglitele 12. viide kohaldatavale kollektiivlepingule Otstarbekas sõnastamine – heauskselt, selgelt, arusaadavalt. Võimalikult täpselt. Ametnimetusel õiguslik tähendus – kui töötajad saavad soodustingimustel vanaduspensionile. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine 1. seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine 2. tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus 3. konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu 4. saladusena määratud teabe sisu 5. kaugtöö tegemine 6. renditöö tegemine 7. summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused 8. töötamisel tekkinud kulutuste hüvitamine 9. kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: - teises riigis töötamise aeg
Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja kokkulepe olulistes tingimustes on olemas. 11. Töölepingu kohustuslikud kokkulepped (töötingimused). Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: · tehtava töö ja selle keerukusastme kohta; · tööaja kohta; · töötasu kohta; · töö tegemise asukoha kohta; · määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; · tööle asumise aja kohta. 12. Katseaeg. Töölepingu ülesütlemine katseajal, etteteatamistähtaeg. Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nõutakse töö tegemisel. Seadusliku katseaja kestus on esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates
7. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel. /§ 6/ Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta,
Tööandja tutvustab töösisekorraeeskirju, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale eraldi allkirja vastu. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega. 7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. TLS näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest
lõppemisest arvates. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §- s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale
- Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta. - Kui andmed ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. - Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul, arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel: -seaduses sätestatust lühema katseaja kestus; - tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus, - konkurentsipiirang; - saladuse hoidmise kohustus; - kaugtöö tegemine; -renditöö tegemine; -summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused; -tööaja kulutuste hüvitamine; - välisriigis töötamise aeg, töötasu maksmise vääring, saadavad hüved ja tagasipöördumise tingimused. 6. Tähtajaline tööleping. Tähtajaline tööleping: 1)
ettenähtud töö tegemise kohta. * Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. * Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. * Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. 13. Saladuse hoidmise kohustus * Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. * Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
kohta kuni 30 kalendripäeva, kui pole kokku lepitud pikemat tähtaega. Rasedat, töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last ja alaealist võib töölähetusse saata nõusolekul. Lähetuskulud hüvitatakse (§ 40), välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha. Õigus nõuda ettemaksu. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22). Eelkõige äri- või tootmissaladus, sisu määrab tööandja. Saladus selgelt määratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist. Kohustuse rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist (vt. ka VÕS § 625). Konkurentsipiirang (§-d 23-27). Töösuhte ajal või pärast töösuhte lõppu. Selgelt piiritletud ese, aeg, ruum (§ 6 lg 3). Pärast töösuhte lõppu kirjaliku kokkuleppe alusel tasu eest ja kuni üheks aastaks. Piirangu rikkumise juhuks lubatud leppetrahv.
TLS § 35 õigus nõuda tööd, tööandjal kohustus anda tööd (eeldusel, et varasemalt on sõlmitud leping). Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg seotud hilisema soodustingimustega pensioniga. Mis on vahe sellel, et kokkulepe ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud? Saladusena määratud teave ei ole kokkulepe, sest seadus ei reguleeri seda kokkuleppena, tööandja võib ise seda määrata kokkuleppena. Konkurentsipiirang, luhem katseaeg ning tähtajaline tööleping on kokkulepped. Summeeritud tööaeg annab juurde paindlikust. TLS § 46 lg 1 11 Töötamise registreerimine Tööandja peab registreerima töötamise alustamise Maksu- ja Tolliameti Töötamise registris hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks. Registreerida tuleb ka töötamise peatumine ja lõppemine (10 päeva jooksul). (MKS §§ 251 - 258)
kohta kuni 30 kalendripäeva, kui pole kokku lepitud pikemat tähtaega. Rasedat, töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last ja alaealist võib töölähetusse saata nõusolekul. Lähetuskulud hüvitatakse (§ 40), välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha. Õigus nõuda ettemaksu. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22). Eelkõige äri- või tootmissaladus, sisu määrab tööandja. Saladus selgelt määratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist. Kohustuse rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist (vt. ka VÕS § 625). Konkurentsipiirang (§-d 23-27). Töösuhte ajal või pärast töösuhte lõppu. Selgelt piiritletud ese, aeg, ruum (§ 6 lg 3). Pärast töösuhte lõppu kirjaliku kokkuleppe alusel tasu eest ja kuni üheks aastaks. Piirangu rikkumise juhuks lubatud leppetrahv.
1.Sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või 2.Tähtajalisist töölepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul. Tööleping sõlmitakse katseajaga, mille käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töötegemisel. Katseaja kestvuseks on neli kuud, kusjuures sel ajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused. Töölepingus võivad pooled kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises, kusjuures alla 8-kuulise tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestvusest. 306. Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla? Katseaeg on 4-kuune periood, mille ajal hinnatakse töötaja tervise, teadmiste, oskuste,
tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); oluline on tööprotsess. (5) 2.3 Töölepingu sõlmimine TLS § 4 sätestab töölepingu sõlmimist. Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega
Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791
Tööandja peab ülaltoodud andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmete esitamata jätmisel on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada rahatrahviga. Töötaja teavitamine töötingimuste erijuhtudel. - Siin on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda Nimetatud kokkulepeteks on: - Seaduses sätestatust erineva pikkusega katseaja kohaldamine; Kui töölepingus ei ole eraldi kokkulepet katseaja pikkuse kohta, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt 4 kuud. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste jne vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. - Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (töötaja haiguslehel, ajateenistuses jne) peatub katseaeg. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik töötaja sobivust hinnata.
Tööandja peab ülaltoodud andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmete esitamata jätmisel on tööinspektoril õigus algatada tööandja suhtes väärteomenetlus ning karistada rahatrahviga. Töötaja teavitamine töötingimuste erijuhtudel. - Siin on kirjas kokkulepped, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda Nimetatud kokkulepeteks on: - Seaduses sätestatust erineva pikkusega katseaja kohaldamine; Kui töölepingus ei ole eraldi kokkulepet katseaja pikkuse kohta, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt 4 kuud. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste jne vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. - Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (töötaja haiguslehel, ajateenistuses jne) peatub katseaeg. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik töötaja sobivust hinnata.
kaitse õiguseks või on oht, et tööandja muutub töösuhte nõrgemaks pooleks? 1 ❏ Tänapäeval peab töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele. Töötaja saladus - pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Konkurentsipiirang - töötajal on kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (piirangul on tööandja majanduslike huvide kaitse eesmärk, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi). Kui neid piiranguid poleks, võiks tööandja ikka nõrgemaks pooleks osutuda. Töölepingu eristamine 4. Millised on Riigikohtu tsiviilasjas 2-18-6908 (2020) (punktid 11 ja 13)
asumist. Juhul, kui tööandja ei ole tingimusi tööle asumise päevaks esitanud, võib töötaja neid igal ajal nõuda, ja TA on kohustus need 2 nädala jooksul esitada. Selle täitmist on õigus TI-l kontrollida. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel 6 1) seadusega ettenähtust lühem katseaeg või katseaja kohaldamata jätmine; § 86 Katseaja eesmärk - hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Katseaja kohaldamist (4 kuud) eeldatakse, s.t et see kui katseaega ei kohaldata v kohaldatakse lühemat katseaega, peab see olema kokkulepitud. Katseaja kohaldamiseks töötaja nõusolekut ei ole vaja. Kui tähtajaline tööleping on sõlmitud lühemaks kui 8 kuuks, ei või TLS § 86 lg 3 kohaselt katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
Puhkuse nõudmine aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest see puhkus on. Puhkuse andmine toimub puhkuste ajakava alusel. Puhkuste ajakava arvestades mõistlikult töötajate soove. Tööandja peab puhkuse ajakava koostama ja töötajale teada andma. Kui ajakava pole koostatud, on töötajal õigus 14 päevase etteteatamise jooksul minna puhkusele enda poolt valitud ajal. 10) Töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad. Töölepingu ülesütlemine võib olla korraline või erakorraline. Korraliselt on töölepingu ülesütlemise õigus ainult töötajal 30.päevase etteteatamisega. Erakorraliselt võivad lepingu üles öelda mõlemad pooled, kui on täidetud seaduses kinnitatud nõuded. Tuleb kinni pidada etteteatamise tähtaegadest. Töölepingu ülesütlemisel juhinduvad pooled töölepingu seaduses sätestatud ülesütlemise etteteatamis-tähtaegadest. 11) Töökorralduse reeglid
o tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); o töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; o lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus). Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui töötajaga
o Naine ei tohi 5a jooksul rasestuda (tühine, tegevusvabadus) - eeltoodud põhimõte ei kehti, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-is ette nähtud (TLS § 2) o inimene on lapsehoolduspuhkusel (kuni laps on 3a), töötaja peab ütlema 2 näd ette millal ta töötab, kuid pooled võivad kokku leppida ka pikemas ajas o ei ole väga märgiline säte, üldjuhul ei tohi ikkagi halvendada 1.2Töösuhte piiritlemine 1.2.1 üldpõhimõttes - seadus kaitseb töötajat. Kui tekib vaidlus, siis eelistatakse töölepingut. On eeldus, et tegemist on TL-ga ja tööandja peab tõendama, et tegemist on muu lepinguga. Sõlmitakse nt koostöölepinguid, kuna on lepinguvabadus sõlmida mistahes lepinguid. - kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele
tagajärg; töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja masked; mud hüved, milles on kokku lepitud. · Tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu ülesültemise etteteatamise tähtajad (viitena); tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kohaldatavale kollektiivlepingule. · Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatud lühema katseaja kestus või katseaega ei kohaldata; · Tõhtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjuse; · Kohkurentsipiirang kokkuleppe sisu (tuleb selle eest maksta töötajale); · Saladusena määratud teabe sisu; · Kaugtöö tegemine; · Renditöö tegemine; · NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. 10. Töölepingu kohustuslikud kokkulepped (töötingimused). 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. 11. Katseaeg. Töölepingu ülesütlemine katseajal, etteteatamistähtaeg. Katseaega kestusega neli kuud eeldatakse. Ainult juhul, kui pooled on otsustanud, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemana kui neli kuud, tuleb see töölepingus näidata. 12. Konkurentsipiirangu kohaldamine. Konkurentsipiirangu eesmärk on jäänud võrreldes kehtiva õigusega samaks, selleks on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine ehk tööandja huvide kaitsmine.
töötajaile, või ainult ühingusse kuuluvatele töötajatele? Kõigile 10. Kas töötajal on õigus saada töölepingu andmeid ka peale tööle asumist? Ja on 11. Kuidas on võimalik töölepingu muutmine, täiendamine? Töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel. 12. Kui kaua peab töölepinguid tööandja säilitama? 10.aastat pärast tööajaga töösuhte lõppu. 13. Mis on katseaeg ja kui pikk on katseaeg? Kas katseaja võib kehtestamata jätta? Kas katseaja lõpul on tööandja kohustatud teatama töötajale töölevõtust või vallandamisest? 14.Kuidas tööandja teavitab töötajat töölepingu kestusest? Kas tööandja on sinuga rahul või sina oled selle tööga rahul ja kestab 4.kuud 15. Mis on tööaja summeeritud arvestus? Mida on tööandja kohustatud tegema seoses summeeritud tööajaga? Tööaeg mis jaguneb ebaühtlaselt . Koostab tööandja mulle graafiku ja selle alusel töötan .
annaabi.ee 
