Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal ehk tihedus, millelt minnakse veohinna arvutamisel üle arvestuslikule kaalule. Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba tegelikku kaalu ja mahukaalu ning arvestuslikuks kaaluks võetakse suurem absoluutarv. Mahukaalu arvutatakse lennutranspordis 1/6 suhte alusel, kus saadetise ruumala kuupsentimeetrites jagatakse 6000- ga, seega näiteks: 6 dm3 = 1 kg ehk 1 m3 = 167 kg. Tavakaupade standardpõhitariifid on: • miinimumtasu - põhitariif ei tohi olla madalam kui miinimumtasu. Miinimumtariif põhineb alati ühel saadetisel • tavahindade klassid (general cargo rates – GCR) Tavahindade klassid kehtivad tavakaubale ja need jagunevad lähtuvalt kauba kogusest - normaaltariifiks (normal rate), Tähistatakse „N“ - kogusest sõltuv tariif (quantity rate) ehk „Q“ Veel kasutatakse järgmisi tariife: • kauba iseloomust sõltuvad tariifid (specific commodity rates – SCR).
töövaidluskomisjon lepingu vabalt töölepinguks ümber nimetada koos sellega kaasnevate sanktsioonidega. Lähtutakse tehtavast tööst ja lepingu sisust. Käsunduslepingu pealmised erinevused töölepingust ja töövõtulepingust: · käsundusleping võib olla suuline · käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena · käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7 · käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida · käsundisaajal ei ole õigus saada puhkust · käsundisaaja vastutus pole piiratud · käsundisaaja tervist ning ohutust ei kaitse töötervishoiu ja tööohutuse seadus · käsundisaaja saab vaidluse korral pöörduda ainult kohtusse.
Pauletta Talmon Ida-Ukraina 2014 1 Poliitiline olukord Sõda Donbassis, ka Ukraina kriis, on 2014. aasta veebruari lõpus Euromaidani, Ukraina revolutsiooni ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel peamiselt suuremates ida- ja lõunapoolsetes Ukraina linnades alanud Venemaa mõjutatud poliitiline ja majanduslik kriis, mille üheks väljenduseks on nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa meelsete separatistide väljaastumised sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on kriis avaldanud mõju näiteks ka NATO-Venemaa suhetele. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumit" ka teistes Ida-Euroopa riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõ...
Tegemist on lennutranspordis ühe olulisima töövahendiga. Antud kogumikku uuendatakse kaks korda aastas- aprillis ja oktoobris. Kõik lennukauba saatjad peavad lähtuma antud TACT Rules väljatoodud reeglitest ning hindadest nii lennupileti koostamisel kui ka üldiselt kauba saatmisel. Kui palju kaalub 1 cbm kilogrammides mahukaalu tingimuse alusel? 167 kg Nimeta kasutatavad tariifid ja iseloomusta neid. 1. Minimum Charge (M) transpordi eest võetav miinimumtasu. 2. General cargo rates/General commodity rate (N) tariifide vahemik, mida kasutatakse saadetiste puhul, mis on kaaluga kuni 45 kg. 3. Quantity rates tariifide vahemik, mida kasutatakse saadetiste puhul, mis on kaaluga +45, +100, +250, +500, +1000. Märgitakse 45 või 250 jne. 4. Specific commodity rates hinnad mida kasutatakse teatud suundadel kaubavahtuse arendamiseks ning mis on kinnitatud IATA poolt. Kasutada tuleb
• juhatuse kohustus ja vastutus- vastutada klienditeenindajate kompetentsuse eest, teeninduskoha korrasoleku eest, import • tööjõuvajadus- alguses 2 klienditeenindaja ning koristaja hiljem ka osalise tööajaga abitööline, raamatupidaja • töötajatele esitatavaid nõuded- armastada oma tööd, teenindada kliente nagu teenindaks iseennast, on huvitatud ettevõtte edukusest • palgakorraldus, movatsioonisüsteem- alguses miinimumtasu, hiljem lisanduvad ka tulemustasu ning jõulupreemia, oma kaupluse riided 40 % odavamad. • motivatsiooniplaani- koolitused, tervisetõendi kompenseerimine ning massaži võimaldamine poole hinnaga. • koolituse planeerimine- klienditeenindaja koolitus • palgatõusu planeerimine.- palk hakkab tõusma ettevõtte edukusest tulevikust ning tulemustasust, näitek smõni lisamüük põhiriiete kõrvalt. Finantsplaneerimine
kokkulepitus käsundusleping võib olla suuline; · töölepingut saab tähtajalisena sõlmida ainult piiratud juhtudel käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena; · töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7; · töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida; · töötajal on õigus saada puhkust käsundisaajal ei ole; · töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub; · töötaja vastutus on piiratud käsundisaaja oma ei ole; · töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise
296. Marketplace clutter ......................................... turusegadus 297. Markup ..........................................................hinnakõrgend 298. Merger ...........................................................ettevõttete liitumine 299. Microeconomics ............................................. mikroökonoomika 300. Minister of economics affairs ........................majandusminister 301. Minumum wage .............................................. miinimumtasu 302. Monetary union .............................................rahaliit 303. Money ............................................................. raha 304. Money supply ................................................raha pakkumine 305. Monopolistic competition ..............................monopolistlik konkurents 306. Move offshore ................................................riiklikule järelevalvele mittekuuluv 307. Mutual funds ..........................................
1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud...
BBQ ehk barbie - grill You beauty! - suurepärane, fantastiline bloke - mees bottle shop - alkoholipood brekky - hommikusöök bush - "põõsas", linnast väljas bush walking - võib tähistada igasugust jalutuskäiku looduses BYO ehk bring your own - restoranilitsents, mis lubab tuua oma veini kaasa (korkimistasu tuleb maksta) cask vine - odav, tavaliselt 5-liitrine vein catch ya later! - nägemiseni dunny - välikäimla eftpos - kaardiga maksmist tähistav termin flag fall - takso miinimumtasu flat out - väga kiire/väga palju teha Good on ya! - hästi tehtud kiwi - uus-meremaalane knackered - väsinud loo wc mozzies - sääsed no-hoper - lootusetu juhus outback - linnast kaugel asuv ala take the piss - kellegi üle nalja heitma reckon - arvama, mõtlema sheila - naine she´ll be right - pole probleemi thongs varbavaheplätad
Võrdlev tööõigus Mis on võrdlev tööõigus, mida sellega tahame saavutada. Mida võrdleva tööõigusega teha saab? Peamine mõte on teada saada, kuidas on mingi aspekt erinevates maailma piirkondades reguleeritud ning kuidas saaks seda ka ise kasutada. EL direktiivid sünnivad läbi võrdleva käsitluse. Võrdlevat tööõigust kasutatakse ka rahvusvaheliste ettevõtete juures, näiteks filiaalide puhul. Euroopa töönõukogusid on Eestis olemas. Seda seetõttu, et Eestis on mitme suure firma harufirmad (nt G4S). Eestist valitakse ka sinna nõukogusse paar esindajat. Võrdleva tööõiguse mõiste puudub. See on alati pikk kirjeldus sellest, mida võrdlev tööõigus teeb. On kaks koolkonda, kes töösuhete võrdleval käsitlusel tooni annavad. Esimene koolkond ehk konvergentsi koolkond ütleb et töösuhete võrdlemine on mõttetu. Seda seetõttu et tootmine globaliseerub ja muutub ühesuguseks, siis töösuhted seoses sellega lähevad samas...
Muud lepingud on ebaseaduslikud. Seda reguleerib töölepingu seadus. Võlaõigusseaduse alusel võib sõlmida järgmisi lepinguid: Käsundusleping üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui on kokku lepitud. - suunatud käsundiandja kasu saamisele - alluvusvahekorda pole - riskide eest vastutab käsundisaaja - tasuline, kuid võib olla ka tasuta; miinimumtasu puudub - kohustuslikke tingimusi seadus ei määra - üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu - võib olla suuline - puhkust ei ole Töövõtuleping üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Teine isik (tellija) maksab selle eest tasu. - suunatud tulemusele - alluvusvahekorda pole - riskide eest vastutab töövõtja - tasuline, alammäära pole
Muud lepingud on ebaseaduslikud. Seda reguleerib töölepingu seadus. Võlaõigusseaduse alusel võib sõlmida järgmisi lepinguid: Käsundusleping üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui on kokku lepitud. - suunatud käsundiandja kasu saamisele - alluvusvahekorda pole - riskide eest vastutab käsundisaaja - tasuline, kuid võib olla ka tasuta; miinimumtasu puudub - kohustuslikke tingimusi seadus ei määra - üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu - võib olla suuline - puhkust ei ole Töövõtuleping üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Teine isik (tellija) maksab selle eest tasu. - suunatud tulemusele - alluvusvahekorda pole - riskide eest vastutab töövõtja - tasuline, alammäära pole
Tarbija maksab toote või teenuse eest selle lõpphinna 9.4 Lõpphinna kujunemine saia näitel 1) Tooraine kasvatamine 2) Jahu tootmine 3) Taina valmistamine ja lisandid 4) Transport 5) Töölised 6) Müüja hind 7) Käibemaks -Tootmisprotsess suurettevõtjal optimaalsem ja suurem võrreldes väikeettevõtjaga. 9.5 Riigi ülesanded turumajanduses 1) Reguleerida ettevõtlust seaduste kaudu 2) Töölepinguseadus 3) Tervisekaitse, tööohutus, hügieen nõuded 4) Töötasu miinimumtasu 5) Maksusüsteemi loomine ja riigieelarvepoliitika fiskaalpoliitika 9.5.1 Maksustatakse nii töötaja töötasu, tarbimist kui ka tootmist 1) Töötaja töötasu sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks 2) Tarbimine käibemaks, aktsiisimaks 9.6 Maksude jagunemine 1) Otsesed (sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks) ja kaudsed (käibemaks, aktsiisimaks) tarbimise pealt= kaudne. 2) Siht- ja mittesihtotstarbelised. Siht= kogutakse millegi kindla jaoks
(üle 50%) Inimestel kadus usk paremasse tulevikku ja hakati pooldama äärmuslikke parteisid (kommunistid, Tasistid, Natsid, kuklux-Klan) Paljudes riikides tulid võimule totalitaarsed ja autoritaarsed jõud (sh. Eestis ja Lätis) USA-s sai presidendiks F.D. Roosenvelt, kes algatas ,,New Deal"-i poliitika (tähendas sotsialistlikke refore) Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler (30.01.1933.) 6) Kaotas kuiva seaduse. Tõstis makse. Riik hakkas toetama uute töökohtade loomist. Miinimumtasu. Vanuritele pension. Toetused vaestele peredele. Kaotati riigi kontroll panganduse üle. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud. Kehtestati maksimaalne tööpäeva pikkus. 7) Kommunistide arreteerimised Katoliiklaste tagakiusamised Loodi natskikud löögirühmad (SA pruunsärklased, SS mustsärklased) Töölised koondati Saksa töörindesse (DAF) Majanduses viidi sisse plaanisüsteem, mille järgi võimud otsustasid mida ja kui palju toota
tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. · Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. · Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Miinimumtasu ühes kuus täistööaja eest 290 eurot ja 1.08 eurot tund. töölepinguseadus. Võlaõigusseadus 18 Tööleping käsundusleping töövõtuleping Töötaja allub tööandja Käsundiandja annab Kokkulepe tulemuse ja juhtimisele ja kontrollile juhised
14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. ·Töölepingu alusel teeb üks isik teisele (tööandjale) tasu eest tööd; iseloomulik: - Alluvussuhe - Sõltumine tööd andvast isikust - Tööprotsessi olulisus: töö kui järjepidev protsess - Tasu eest töö tegemine, tasu maksmine vähemalt 1x kuus kokkulepitud ajal - Sotsiaalsed garantiid: (õigus saada tasu vähemalt miinimumtasu ulatuses, õigus saada puhkust, tööaja piirangud, töölepingu ülesütlemisel tööandja algatusel ülesütlemise piirangud, ohutud töötingimused jm) Töölepinguga on määratud töö tegemise viis, koht ja aeg. ·Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
kohtus on riigilõivuvabad ainult töötasuvaidlused 4) Töötasu tasaarvestamine: töötajal on töötasu nõue TA vastu, kuid TA on ka mingisugune nõue T vastu nt T tekitab TA-le kahju, T peab andma nõusoleku (kohtuväliselt), siis võib TA kahju nõude T töötasu nõudega tasaarvestada. Teatud piirangud: T nõusolek, tervet summat ei või korraga maha arvestada – T peab vähemalt miinimumtasu alles jääma + 1/3 ülalpeetava kohta miinimumtasu kohta jne. NB! Piirangud kehtivad üksnes töötasu nõude tasaarvestamisel, kui T on puhkusetasu või lähetuskulude nõue, siis nende puhul piiangud ei kehti (miinimum ei pea kätte jääma ja T nõusolekut ei ole ka vaja) o tulemustasu=töötasu (muud boonused) - töötasu maksmise kohustus võib tulla ka seadusest või kollektiivlepingust
otsustada, sest sellega kaitstakse „võõrtöötaja“ kontseptsiooni ja kaitset aluslepingus. • Iga isikut kes tegeleb tööga, mis on efektiivne ja tõeline, tuleb käsitleda kui töötajat. • Sellele vaatamata ei ole Euroopa Liidus selget ja ühtset töötaja kontseptsiooni ja see muutub vastavalt kontekstile, kus see tõstatub. Töötaja definitsioon erinevas kontekstis • miinimumtasu ja tööaja töö-aja nõuded - (täisajaga töö või osalise ajaga töö; teises liikmesriigis toimetulekuks piisav palk) • töötamise eesmärgi järgi - (töö või vähetähtis kõrvaltegevus) • Tööotsija – (mõistlik aeg töö leidmiseks (siseriiklik reegel - 6 kuud võib olla mõistlik, aga ei pruugi)) • Uute liikmesriikide erisus kõikide õiguste saamisel. Töötajate vaba liikumise õigust piirati tähtajaliselt.
Miks on oluline vahet teha töötasul ja muudel summadel, mida tööandja töötajale maksab? § 5 töötasu: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, ning majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Pole töötasu: kõik muud hüvitised, lähetuskulud, koolituskulud jne. 2. K. töötas OÜ-s majahoidjana. Tema nagu ka kõikide teiste OÜ-s töötavate majahoidjate töölepingus oli töötasuna kokku lepitud riiklik miinimumtasu. K. esitas OÜ vastu kohtusse hagi tööandjapoolse diskrimineerimise tuvastamiseks ja töölepingu muutmiseks, taotlusega töö normeerimisel arvestada tegelikku töömahtu. Hagiavalduse kohaselt oli K. tööpiirkond ligi 15 000 m2 võrra suurem kui teistel majahoidjatel, samuti oli tema hooldataval territooriumil teede pikkus üle kahe korra pikem, rohkem oli ka lehtpuid. K. leidis, et tööandja ei kohtle teda teiste töötajatega võrdselt, mis on VõrdKS § 2 järgi keelatud
Pakkeüksuse kaal on 20 kg ja mõõdud 70 x 60 x 50 cm. Selle arvestuslik kaal mahukaalu järgi on 35,07 kg. Kuna mahukaal on tegelikust kaalust suurem, võetakse arvestuslikuks kaaluks mahukaal (35 kg). Tavakaupade standardpõhitariiid on: • miinimumtasu. Põhitariif ei tohi olla madalam kui miinimumtasu. Miinimumtariif põhineb alati ühel saadetisel • tavahindade klassid (general cargo rates – GCR). Need kehtivad tavakaubale ja jagatakse veel mitmesse alamklassi kauba kogusest lähtuvalt:
survet palgapoliitikale. 228 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 77 229 Samas lk. 78. 230 Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 253 - 258 Joonis 4.17. Töö hüvitamise tegurid231 Töötasupoliitika stabiliseerimiseks ja reguleerimiseks ning õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks rakendatakse tööseadustikku, mille järgimine on ettevõtetele ja asutustele kohustuslik. Kõige tuntavamalt avaldub see miinimumtasu ja töötajate koondamishüvituste kaudu ning töötajate diskrimineerimist vältiva regulatsioo-nina. Viimase all käsitletakse soolist, vanuselist, rahvuslikku, rassilist ning seadustega pahuksisse sattunud ja puuetega inimeste diskrimineerimist Olulist mõju töö hüvitamisele avaldavad ka paljud huvigrupid, millest oluli-semad on ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid. Töö hindamine avaldab personali hüvitamisele otsest mõju ame-tikoha spetsiifika ja töösoorituse kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
