Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toomapäev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tooma, toomapäev, suurpuhastus, tont, apostel, tapmine, majapidamises, praht, koguti, ketramine, kade, tahmaToomapäev Toomapäev on eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel
TOOMAPÄEV JA MARDIPÄEV TOOMAPÄEV Toomapäev on Eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke
................................................................................. 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist:
parlamendi aktiga jõulude tähistamine. Jõulupäev pidi olema paastu- ja turupäev, poed pidid olema avatud. Jõulude ajal pidutsemist ja töölt kojujäämist karistati. Kodusõjaeelse Ameerika kristlaskonna kaks kõige tulisemat vaidlusküsimust olid orja- ja jõulude pidamine. Liberaalne suund mõistis hukka esimese ja kaitses teist, konservatiivne vastupidi. Ameerika puritaanide seas kestis jõuluvaenulisus eelmise sajandi keskpaigani. 21. detsember on apostel Tooma (uskmatu Tooma) päev. Toomas kahtles Jeesuse ülestõusmises, kuid Issand ise kinnitas ta usku. Legendi järgi kuulutas ta evangeeliumi Pärsias ja Indias ning suri seal märtrisurma. Toomapäev on aasta kõige pimedam päev ja sel päeval olid kõik tööd peale koristamise taunitavad. Keelatud oli ketramine, käsikiviga jahvatamine. Perest peresse tassiti õlgedest ja kaltsust nukku Tahma-Toomast, mis sümboliseeris mustust ja kasimatust. Leidja pidi tolle jälle edasi toimetama
19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist:
Vorsti tegi tavaliselt talu vanim naine. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Olid keelatud nii müratekitavad kui ka ringikujulised liikumisega seotud tööd, nagu ketramine, lõnga kerimine, käiamine, vankriga sõitmine, ka veskil jahvatamine. Toomapäeval tehti suurpuhastus: nõud ja teised köögitarbed, kuid ka majapidamisriistad pesti hoolega puhtaks; tuulutati riided, voodipesu ja tekke; parandati ning puhastati ahju ja kerst; toodi vesi tuppa valmis. Ka takud pidid jõuluks kedratud olema, kodus ei tohtinud olla isegi pooleldi kootud kinnast ning vanad võlad tuli enne pühi ära õiendada. Eluruumid koristati ja
poolt. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, lehtivatest sauadest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Kaasajal on tema imetegudest tuntuim lohemao tapmine ja printsessi vabastamine, mille teemadel on uusima ajani kirjutatud raamatuid ja loodud näidendeid. Lohemadu on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks, mistõttu lohetapmine on erakordselt sügava tähendusega. Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses ja Tessaloonikas olid temale juba 4. sajandil pühendatud kirikud. Püha Jüri elukäik on ajalooliselt raskesti jälgitav. Arvatavasti on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud kuulus sõjamees
või tantsida, hakkavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama. Reigis keelati sel päeval lammaste niitmine. Öeldi, et kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal karm vill. (1995 ppsea aasta) MADISEPÄEV – 24. veebruar. Madisepäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud tähtpäev. See päev ei olnud tööpüha, kuid selle päevaga oli seotud hulk töökeeldusid. Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas
Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus
Laentüved eesti keeles hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus
kummuli ja valati neile anniks õlut peale. • 22.12 talvine pööripäev • 24.12 jõululauppäev- süüdati küünlad, söödi 9x vähemalt; käidi haudadel • 25-27.12 jõuludpühad • 31.12 vanaaasta- • Päkapikkude osakaal kingitoojatena suurenenud. • Loomaohvrid: kana ja kukk , kukk arvati olema kurjuse eest kaitsja ja st on kirikutorni otsas kukk, kes kaitseb kurjuse eest. • Kana pidi tooma surma, juhatab teed teises hinges. Liikuvad tähtpäevad ja pühad • Vastlapäev- teisipäev, 7 päeva enne lihavõtteid; päikest rohkem lumi hakkab sulama. (3.veebruar kuni 9. märts). See aasta on vastlapäev 4.märts • Palmipuude püha ehk urbepüha- pühapäev enne lihavõtteid (15.märts kuni 18.aprill). Sel päeval on levinud pajuurbadega urbimine, see tähistas tervist, edu ja õnne;
1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
· Hingedepäev (02.11.) Vaikusenõue ja tööde keeld. Kes lärmi tegi, võis suvel oodata piksekahju. · Mardipäev (10.11.) Mart oli viljaõnne tooja. Ennustati ka ilma. On levinud ütlus: ,,Kui mardipäev on külm, siis kadripäev on soe." Ilmavaatlusega prognoositi talve, jõule, aga ka lihavõttepühi. · Kadripäev (25.11.) oli rohkem naiste püha. Kadrid riietati valgesse, ehiti kaunilt. Ka ilma ennustati kadripäeval. Härmatis pidi tooma rukkilõikuseks ilusad ilmad. Kui kadripäeva õhtul külmetas või oli paks lumi maas, siis tulevat järgmisel aastal hea viljasaak. Arvati, et esimesest lumest talveni jääb 40 päeva. · Andresepäev (30.11.) Ilma kohta öeldi: ,,Andres, aus mees, annab jõulud." Või ,,Andres peab aru kas tuua külma või sooja." Tavaliselt lõpevad selleks ajaks sompus ja sajused ilmad. DETSEMBER - JÕULUKUU, TALIKUU · Nigulapäev (06.12.) Vanarahvas ütles: ,,Nigul needib
Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Küünlapäeval sõlmiti veel 19. sajandil kõrtsis nn mokalaadal teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Varem oli see ka mõisatööliste kauplemise aeg. Ketrustööd pidid küünlapäevaks lõpetatud olema. Kui ka ei olnud, oli ketramine sel päeval keelatud. Üldse olid kodused tööd naistel keelatud. (Haavik, 1996, lk. 47-48). Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Küünlapäeva sula toob külma märtsi. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. (Sihvart, 2000, lk.17)
lauluraamatut lugema ja mõni õpetaja küsis ka piiblilugu, kuid kindlasti pidi peas olema Issameie palve. Pärast kosja ja enne pulma Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pruudi poolt pulmalistele jagatavate kingitustega ehk veimetega taotles noorik head läbisaamist ja kokkukuuluvust nii tulevase mehe kui tema suguvõsaga ning uue koduga üldse. Ühtlasi näitasid veimed pruudi virkust ja näpuosavust, samuti jõukust, ning pulmas jagati avalikult pruudile kiitust või laitust, vastavalt sellele kuidas veimed meeldisid. 6
Toitlusolud hakkasid vähehaaval paranema alles XIX sajandi keskpaigast seoses 1849. ja 1856. Aasta talurahvareformidega. Järkjärguline üleminek raharendile ja talude päriseksostmine suurendas talurahva rahavajadust, mis sundis neid talumajapidamistes ümberkorraldusi tegema. Põllumajanduses mindi üle mitmeväljasüsteemile, arenes karjakasvatus. [] Kuni XX sajandi alguseni valmistati todud talu oma majapidamises toodetavaist toiduainetest. Kala vahetati kalurite käest vilja vastu, kes omakorda olid huvitatud viljast, kuna rannaäärsetel aladel ja saartel olid kehvad põllud. Toit oli võrdlemisi ühekülgne, mida suurendas veelgi sensoonsus ja kindel nädalane toiduord. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni XX sajandi viimase veerandini õhtusöök. [] 5 TOIDUSSE SUHTUMINE
- Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool - Andrese koju saabudes teatas Krõõt mehele järjekordse tütre sünnist, Andres lohutas naist ja ütles, et ära nuta, mis sinna parata - Pearul olid esimesed 2 pojad ja alles kolmas oli tütar, Andres oleks ka nii soovinud, lohutas end sellega, et nad on Krõõdaga alles noored ja küll jõuavad poegi ka saada
praegused lehmad ja lambad. Liha polnud igapäevane toit, pudru kõrvale söödi pigem kala või linnumune. Toidulisa andis ka jahil käimine. Viikingid küttisid hirvesid ja põtru, mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said peale rasva ka nahka ja kihvu), püüdsid vähki. Viikingite ajal oli suurem osa maast kaetud tiheda tamme- või pöögimetsaga. Metsast korjati seemneid, pähkleid ja marju. Viikingite toidulaual oli ka mesi. Mõnel pool koguti seda metsmesilastelt, aga teatakse ka viikingeid, kes tegelesid mesindusega. Viikingid jõid taimeteed, piima ja enda pruulitud õlut. Toitu valmistati rauast või savist potis lahtisel tulel. Paja alla tulle toodi metsast tammetõrusid ja turvast. Vett või suppi keedeti ka käesuuruste tules kuumutatud kivide abil, mis pandi vette, et see kuumeneks. Sealt võeti kivi mõne aja pärast välja ja pandi tagasi tulle kuumenema. Nii ei pidanud kivi kaua vastu, see hakkas lagunema ja visati ära
puu suremisel. Uuendamist turberaie abil võib pidada looduslähedaseks. Turberaie edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil, mullastikust. Valgustusraiet Valgustusraie ja harvendusraiet tehakse puistu hõrendamise teel valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa väärtuse tõstmiseks. Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad;
Esimene korralik uurimine toimus 18.sajandil Johan Winckelmanni eestvedamisel. Toimusid väljakaevamised Pompeis. Winckelmann käis seal ja uuris väljakaevatud asju ning kirjutas antiikkunsti ajaloo raamatu, mis oli ka esimene arheoloogiaraamat. 9.detsember on arheoloogide päev ja ka Winckelmanni surmapäev. Ta suri Ateenas hotellis, sai silmuse kaela ja kägistatud. 19.sajandil oli tähtis mees Christian Jürgensen Thomsen. Sel ajal oli vanade asjade kogumine väga populaarne. Neid koguti ka raamatukogudesse. CJT töötas Copenhageni raamatukogus, kus oli üle 1000 muinaseseme. Ta süstematiseeris need esemed ära. Süsteemi aluseks võttis ta esemete valmistusmaterjali: kivi-, pronks- ja raudesemed. Ta taipas, et selline võis olla ka ajaloo areng. 1819 tegi ta selle süsteemi järgi näituse. Jagas selle kohta ka selgitusi ning ka teised hakkasid nii arvama. Thomsen läks ajalukku muinasaja kolmeks perioodiks jagamisega kolme perioodi süsteem. 1836
tegevused on põlluharijale olulised. Neid on rohkem omaks võetud, teised, mida ka kindlasti kirikus tähistati, ei ole olulised. Katolikuaegses Eestis olid pühakutepäevad väga tähtsad. Toimus kiriku- ja agraarkalendri traditsioonide põimumine. Pühadeaegsed rahvakogunemised kabelite juures. Setomaal sõna jõulud on tundmatu. Kutsutakse talsipühaks. Ajatsükli väiksemad ringid Noorkuu: „üles“ kasvavate asjade istutamine/külv, juuste lõikamine, looma tapmine. Noorkuu on kasvatav aeg, igasuguste edendavate tööde jaoks hea. Vana kuu: „alla“ kasvavate asjade istutamine/külv, putukatõrje, võsaraiumine, tarbepuude mahavõtmine, Vana kuuga saadud haav paraneb ruttu. Täiskuu: kuuloomine: ilmamuutus Kui kuu vahetub ehk täiskuu ajal olevat oodata ilma muutumist. Hea aeg nõidumiseks. Nädalaring: neljapäev, laupäev-pühapäev Forselius 1680. a: neljapäeva peetakse rohkem kui pühapäev. Püha ei ole kusjuures
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr
Islamieelsed uskumused Kesk-Araabias kõrbealal elasid beduiinid(kõrbearaablased), kes olid karjakasvatajad. Meka oli kaubanduse keskuseks. Sinna tuldi kokku kindlal ajal. Kaaba (must kivi) oli kummardamisobjekt islamieelsetel araablastel. Beetil (bayt el jumala kodu/paik) kivid, mida viidi lahinguplatsidele ja rännates endaga kaasa. Olulisel kohal olid luuletajad, kelle eesmärgiks oli hõimust kirjutada, neid ülistada. Teisest küljest kahin( võimu posija), kes pidi oma jutlustega tooma edu lahingutes, jumalalt võimu välja lunima. Muhammad meenutas luuletajat. Koraan koosneb ilmutustest, mis erinevatel eluperioodidel on saabunud Muhammadile. Jumal räägib neis esimeses isikus. Koraan on jagatud 114 suuraks (peatükid), kõigepealt pikemad, järgnevad lühemad. Suurad omakorda on jagatud salmiridadeks või lõigukesteks ajat(aya). Meka periood(610-622) Muhammad sai esimese ilmutuse ~610 aastal. Kasvas üles oma onu juures, keda aitas kaubanduses
Nii maalid kui lahkunutele kaasa pandud esemed kinnitavad etruskide usku hauatagusesse ellu. Etruski naisi on 4. saj eKr elanud ajalookirjutaja Theompopos kirjeldanud kui edevat ja kergemeelset enesepaljastajat, kes võis ka täiesti alast tänavale tulla. Etruuria naistele oli antud vabadus, millel polnud muinasmaailmas võrdset ja mis tõstis nad meestega peaaegu ühele tasemele. Kreeka ja Rooma ajalookirjutajaid see häiris. Abielunaised tegid kõiki naiste kodutöid: ketramine, kudumine, õmblemine, lastekasvatamine, kuid ei pidanud kannatama soolist ebavõrdsust. Naised võisid vabalt käia tantsimas, kaarikute võiduajamistel, poksivõistlustel ja akrobaatide esinemistel. Nad võisid ka veini juua, mis rooma naistel oli karmilt keelatud. Arvatakse, et kõrgklassi naised oskasid lugeda ja kirjutada. Selle tõenduseks peetakse käsipeeglitele graveeritud mütoloogilisi figuure koos tekstidega, mis kirjeldavad nii peeglitel kujutatud isikuid kui nende tegevust
nädalat suistu sees aeglaselt kuivas. Kokkuhidlikul perenaisel jagus liha kevadeni. Piim ja piimasaadused Kevadest, lehmade poegimise ajast peale kuni nende kinnijäämiseni sügisel oli toidulaual piim. Peamiselt tarvitati hapupiima, rõõska piima üsna vähe. Piima hapendati madalates sõõrikutes lauanõudes, piimapüttides, mida hoiti piimakapis. Hapuks läinud piimalt riisuti koos pealt ära, koguti see koore- ehk võikirnu, kus see üles-alla liikuva männa abil võiks löödi. Joogiks tehti ka hapupiimase ja vedelast odra- või rukkijahukärdist hapu- ehk kirnurokka. Kooritud hapupiima ahjus kuumutades saadi kohupiim, mis oli valdavalt lõunaeestlaste toit. Mulgimaal tehti ka kohupiimakattega korpe. Kagu-Eestis tehti ka kohupiimajuustu sõira. Rõõsas piimas kuumutatud kohupiim, millele maitseks on lisatud mune, koort, soola, köömneid; pressiti tihedaks ja kuivatati.
asustuse. Mesopotaamia harrastas vastupidiselt Vana-Egiptusele väliskaubandust. Riigil endal polnud ehitusmaterjaliks sobivat metsa, ei oma siidi kuningate ja vürstide riieteks, maitseaineid rikaste toidule ega kuigi palju väärismetalle templite nõude jaoks. Nende tarbeesemete hankimiseks liikusid kaupmehed eesli- ja kaamelikaravanidega läbi mäekitsuste ja kõrbete, minnes läände Liibanonist seedripuid tooma, põhja hankima Väike-Aasiast kulda, hõbedat, tina või vaske ja itta kuni India ja Hiinani välja ostma siidkangaid, värvaineid, maitseaineid ja kalliskive. Mesopotaamia kaupmees, kes müüs oma põllusaadusi, võis rahulduda oma kauba umbmäärase mõõtmise ja eeslikoorma viisi müümisega, kuid kallimate kaupadega tegelev kaupmees pidi olema täpsem. Niimoodi tulid Mesopotaamias kasutusele kaalukausid ja kaalupommid. Ent kaupmeestel tuli
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus
Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks. Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama, 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta ,,Põhjamaiste muististe juhi", millest sai kohe klassika. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) töötas Thomseniga koos, oli ka taanlane
kõnemees M. T. Cicero. Religioone tunnetamine basseerub ilmutusel (ladina k. revelatio). Ilmutuse all mõeldakse seda kui inimese jaoks avatakse midagi seni varjatut, seninägematut (nagu tõstetakse kate üles), mida inimene ei ole ise võimeline avama - toimub ilmustuslikult nt mingi sündmuse näol, mingusuguse sõna näol, nt unenäos (ilmutavad end juba surnud inimesed). Näide piiblist (Uus Testament): Ilmutus mis tabas apostel Paulust Tamaskuse teel küsis et miks sa mind piinad ja siis taevast vastati ,,Mina olen Issand" ja siis ta ühines kohe usuga. F. Schleiermacher tõi välja 3 religiooni parameetrit: 1) religioosne tunne (Das Gefühl) inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. (nt palvetamine, paastumine)
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
annaabi.ee 
