Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu. Värvli keskele on valge linase niidiga õmmeldud kaks paralleelselt
mõõtude lubatud kõikumised, pinnasiledused ) Kaks lihtsat põhimõtet millele peab joonis vastama : Joonis peab olema nii lihtne kui võimalik ja nii üksikasjalik kui vajalik . Joonis peab määrama üheselt valmistava detaili või toote kõik üksikasjad (kuju, mõõtmed jne .) Joonis või eskiis koosneb järgmistest osadest : Detaili vaated Detaili lõiked (vastavalt vajadusele ) Vajalikud mõõdud Pinnasiledused Lubatud mõõtude kõikumised Kui valmistatav toode koosneb paljudest detailidest on otstarbekas koostada detailide loetelu ehk spetsifikatsioon Spetsifikatsioonis on näidtaud : Detaili nimetus Detaili puhtad mõõdud Detaili tooriku mõõdud Detailide tükiarv tootes Kasutatav materjal Mõõtmed ja märkimine . Mõõtevahendid, mida puidutöötlemises kasutatakse : Tollipulk
6. - gaasivoolikute ühendusi põletite ja reduktoriga (ühendused peavad olema tugevad ja 7. tihedad); 8. - põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste 9. korrasolekut; 10. - põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 11. - reduktori ja vahetihendi olemasolu. 12. 5. Kui kasutatakse atsetüleeni- ja hapnikuballoone, peavad need olema sellekohastele 13. alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. Balloonide paigutamine 14. läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. Alustel peavad olema varikatused, mis 15. väldivad õli sattumist balloonile. Balloonid tuleb asetada kütteseadistest vähemalt 1 m 16. kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 17. 6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava 18. tööriista löökidega. Kui kaitsekuppel keeramisel ei avane, tuleb balloon saata kohta, kus 19. ta täideti. 20. 7
................................................................................................................................. 6 2.2 Info esitamine tööväljal. ........................................................................................................................................ 6 2.2.1 Suurendamine vähendamine ................................................................................................................... 6 2.2.2 pööramine ................................................................................................................................................... 7 2.3 Vaated................................................................................................................................................................... 8 2.4 ,,Traditsioonilise mudeli" loomise alused ..............................................................................................................
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU
töödelda. Viimistlemine ja montaaz võivad kohad vahetada. Puittoodete tootmine võib olla lihtne - näiteks uksed väheväärtuslikust okaspuust. Kattematerjalis lubatakse rikkeid - oksad, väljarebendid, täpid jne. Viimistlusel võidakse värvidega imiteerida hinnalist puuliiki. Mööbli tootmises on keerulised, peenikesed ja täpsed tööd, hea montaaz ja viimistlus. Sageli säilitatakse puidu tekstuur. Mõõdud on täpsed ja imitatsioon hoolikas. Elanikkonna vajadus toodete järele on väga erinev. Sellest tulenevalt tuntakse kolme tootmistüüpi: 1. Individuaalne tootmine - nimetatakse tootmist, kui esemeid valmistatakse väikeses hulgas. Teistkordne väljalase pole ette nähtud. Täidetakse eritellimusi. 2. Seeriatootmine - nim. tootmist, mille puhul tooteid valmistatakse väiksemate või suuremate seeriate kaupa, kusjuures on ette nähtud seeriate kordamine
parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel, ning lasti kangas lopsakalt üle vööde alla langeda. Kitooni algne vorm elas aegade jookul läbi muutusi. 7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast
parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel, ning lasti kangas lopsakalt üle vööde alla langeda. Kitooni algne vorm elas aegade jookul läbi muutusi. 7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast
16 Kopeerimine.................................................................................................... 69 17 Lõikumine ....................................................................................................... 75 18 Kujundi loomine mööda rada .......................................................................... 80 19 Mõõdulint, mall ja abijooned ........................................................................... 85 20 Tekstid, mõõdud ja kommentaarid .................................................................. 93 21 Tekstuurid ....................................................................................................... 99 22 Presentatsioon .............................................................................................. 107 23 ÜLESANDED ................................................................................................ 114
Plaadi alumine pind on alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt puhastatavad ega vaja lisaviimitlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus( ei summuta müra). Plaatide värvus sõltub savist ja kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda aga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad(100-300 mm), paksus 5- 10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid, mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud, nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel. Libeduse vältimiseks on nad reljeefse pinnaga. Siseseinaplaadid Tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar Täpsi Teostaja: OÜ Miksike �
Saematerjali elemendid Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid nimetatakse saematerjali elementideks Poomkant – ümarpuidu külgpinna osa saematerjali servpindadel Eristatakse Tõmp poolkant Terav poolkant Sõltuvalt asukohast saekavas ja aastarõngaste asetusest restlõikes eristatakse kahte erinevat saematerjali tüüpi: Tangentsiaalne saematerjal Radiaalne saematerjal Saepalgi lõikamine lintsaega Saekava. Saekava on läbimõeldud plaan saepalgi saagimiseks saematerjaliks Saekava kujutatakse graafiliselt saeteede asukohtadena palgi ladvaotsa pinnal Saekava määrab kindlaks saadava saematerjali mõõdud ja omadused. Saekava koostamisel on eesmärgiks : Palgist saematerjali suurima väljatuleku saavutamine Vajaliku saematerjali nomenklatuuri täitmine (mõõdud ja kvaliteet)
betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. SARRUSTE VALMISTAMINE Sarruse valmistamisel esinevad järgmised tähtsamad tööd: • laomajandusega seotud tööd, • sarruse õgvendamine ehk sirgendamine (keraterase puhul) spetsiaalsel õgvenduspingil, • sarruse lõikamine projektis ettenähtud pikkuse järgi, mehaaniliste kääride abil, • sarruse painutamine projektis ettenähtud kuju järgi painutuspingil, • sarrusvarraste omavaheline ühendamine võrkudeks või karkassideks. VORMIDE ETTEVALMISTAMINE: Vorm tuleb puhastada kluge kleepunud betoonist. Kokkumonteerida ja määrida. Vormid on lahtivõetavad et detaile kätte saada. Määrimine vajalik et betoon vormikülge ei kleepuks. Õlimäärded ja õlivabadmäärded. TOODETE KIVISTAMINE
hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema pidulikkuse ja väljendusrikkuse saavutamiseks hakati ühes ehituses ühendama eri stiile. Dekoratiivne alge hakkas valitsema konstruktiivse üle. Hellenistlikku ajastut iseloomustas kiire areng kõikidel elualadel. Kasvasid linnad, hoogustus kaubavahetus. Suurimaks tehnikasaavutuseks, mis leidis endale koha tootmises, peetakse vesiveskit.
......................... 17 5. Tasandi projekteerimine............................................................................................................................ 18 6. Aksonomeetria............................................................................................................................................ 19 7. Geomeetriliste kehade kujutamine ........................................................................................................... 22 Püramiidi lõikamine tasandiga ......................................................................................................................... 22 8. Geomeetriliste kehade lõikumine.............................................................................................................. 23 Kahe prisma lõikumine .................................................................................................................................... 23 Kolmas osa. Tehniline joonestamine.......................
1,0 m 5×15 4×18 5×18 6×20 6×22 7,5×22 5×25 5×25 Märkused. 1. Arvestatud on 2. sordi puitu. 2. Arvestatud on koormusi: vahelaele ajutine 210, omakaal 90, kokku 300 kg/m2; pööningulaele ajutine 105, omakaal 95, kokku 200 kg/m2, katusele lumi 98, omakaal 32, kokku 130 kg/m2. 3. Arvestatud on lubatud läbipainet 1/200 sildest. 4. Ühe 10 cm laiuse tala võib asendada kahe 5 cm laiusega, ühe 7,5 cm laiuse tala kahe 4 cm laiusega. Kõrguse suunas talasid jätkata ei saa. Koostas: Meeli Kams 17 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 18 Hoone osad EPMÜ 4. SEINAD
lossimisel ning käsitlemine laevas. Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, millede kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale
92 Lehtmaterjali painutusvaltspink joon. 93 Kolmerulliline (a) ja neljarulliline (b) profiilipainutuspink joon. 94 Kuidas painutada latt- ja varbmaterjalist detaile? Selleks, et painutada joonisel 95 kujutatud painderaadiuseta nurka, tuleb leida tooriku mõõt arvutuse teel. L= 11 + 12 + 0,6 S (mm) Kui tooriku mõõdud on välja viilitud, tõmmatakse märknõelaga painde kohta joon ja kinnitatakse toorik kruustangi pakkides oleva kahe plaadi vahele. Painutus toimub vasara abil. Nurgiku painutamine kruustangide vahel joon. 95 Kui painutus toimub ette antud ümardusraadiusega, siis leitakse tooriku pikkus järgmiselt: L = 11 + 12 + 13 + .... + ln + (rn1 + rn2 + . . . + rn) mm. 2
Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga. Tööseadme kinemaatiline skeem tagab kopa lõiketera sirgjoonelise horisontaalse liikumise mitme meetri ulatuses mis võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Toodetakse erineva suuruse ja võimsusega masinaid. Varasematel aastatel olid meil levinud peamiselt suured masinad, kuid nüüd on masinateturule ilmunud ka väikesed näiteks Bobcat masinad. Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed. Nende töötsükkel
külmakindlus sisetreppidel 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Nende paksus on 30...50mm ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Mõõdud: laius 150...180mm, kõrgus 300...600mm ja pikkus 700...2000mm. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Parkettkivide mõõdud: pikkus 150... 250mm, laius 120...150mm ja kõrgus 100...160mm. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam- vähem täisnurksed.. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel
= 2,1 ℎ 950 Arvesse tuleks võtta, et eri protsessid ei pruugi olla alati sünkroonis. Lisaks tuleks lahutada 2002-st kogu protsessi kestvuse aeg ( aeg enne ja pärast aeglaseimat etappi). Seepärast vähendan kontrollaega 2,1 h pealt 1,9 h peale. 3.2 Sisseostu detailid Tabel 1 Ostudetailid nr Nimetus Firma, tootja Mõõdud kogus Hind €,komp, tk 11 Varrepühkija Varson Oü, Simrit 25-35-7/10 1 7.50€ tk 12 Survetihend 25-35-10 1 13 Juhtpuks 25-28-18 1 14 O-rõngas 37,2*3 1 15 Kolvitihned 40-32-15.5 1
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh
Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.
Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Välitingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. See on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 12000C juures. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda-
Buldooseri põhi seadmed on hõlm ja masina taha kinnitatav ripper. 1. Buldooser on mullatöö masin, peamine otstarve seisneb pinnase vastava paksusega kihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümber paigutamise ruumis. Pinnase kihi eraldamiseks massiivist kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod ehk lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid • Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsessi ehituslike mullatööde teostamisel on: a) pinnase kaevamina ja teisaldamine maksimaalselt 200 (300)m kaugusele b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. Buldooseri tööorganid Buldooseril on kolm põhi hõlma põhitüüpi: 1
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb
Seejärel tooted autoklaavitakse kõrge niiskuse ja rõhu juures autoklaavis, kus need saavutavad lõpliku tugevuse. Materjal on kerge, poorne (lahtiste pooridega) ja suhteliselt vä väikese tugevusega. 24 12 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokkide mõõdud: laius 100, 150, 250, 300, 380mm kõrgus 300 ja 200mm pikkus on 600mm. Seinaplokkide kasutamisel eeldatakse maksimaalselt 2…2…3 korruselise hoone ehitamist või kõrgemate hoonete ülemiste korruste ehitamist. Plokke võib kasutada ka korruste vaheseintes või mittekandvates vä välisseintes. Kuna tehnoloogilistest võimalustest tulenevalt valmistatakse ainult teatud standardsete mõõtmetega tooteid tuleb tasub
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
Räbupesad. Räbupesad on õmbluses kanalitena, mis ei välju õmbluse pinnale. Kanali laius on tavaliselt võrdne keevitatavate materjalide vahelise piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse esimest läbimit keevitatakse räbupadjal, harvemini õmbluse ühe poole keevitamisel servade täieliku läbisulatamisega. Räbupesade teke oleneb pilu suurusest. Näiteks kuni 3 mm laiuse pilu korral seda defekti ei esine. Räbupesade vältimiseks soovitatakse samu abinõusid, mis poorsuse puhul. Kokkusulamatus. Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel reziimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega
mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Autode käiguosa (veermiku) üldehitus Auto veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale. Enamasti koosneb veermik esi- ja tagasillast koos rataste ja vedrustusega. Mõnel autol on ratta telik kinnitatud otse kere külge. Sellisel juhul silda kui autost eraldatavat sõlme polegi. Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam. Et ühe ratta õõtsumine teise asendit ei muuda, nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid. Kui üks ratas tõuseb või vajub teekonarustel, siis teine kaldub koos sillaga kaasa.
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
Joon. 1 Räbupesad: Räbupesad on õmbluses kanalitena, mis ei välju õmbluse pinnale. Kanali laius on tavaliselt võrdne keevitatavate materjalide vahelise piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse esimest läbimit keevitatakse räbupadjal, harvemini õmbluse ühe poole keevitamisel servade täieliku läbisulatamisega. Räbupesade teke oleneb pilu suurusest. Näiteks kuni 3 mm laiuse pilu korral seda defekti ei esine. Räbupesade vältimiseks soovitatakse samu abinõusid, mis poorsuse puhul. Kokkusulamatus: Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel režiimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega. Viimast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
