Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. 1959
Ardu Kool Orienteerumine Referaat Juhendaja: Regina Reiljan Koostaja:Raili Liiva 9.klass. Ardu 2011 Sisukord 1. Ajalugu 2. Oriendeerumisest lähemalt 3. Kasutatud kirjandus Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki.
korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad
...................................................................................12 Allikmaterjalid..........................................................................................................................13 Lisad..........................................................................................................................................14 Sissejuhatus Meie loovtöö eesmärgiks oli korraldada orienteerumispäev Häädemeeste Keskkooli teisele kooliastmele. Kuna orienteerumine on igapäevaselt tähtis ja kasulik oskus, ole sa linnas või metsas, otsustasime selle kohta lähemalt uurida ning tutvustada seda ka teistele. Orienteerumispäeval õpetasime õpilastele, kuidas lugeda kaarti ja sellest aru saada ning kontrollisime nende teadmisi Häädemeeste Keskkooli staadioni ümbruses metsas, korraldades orienteerumise. Esialgu seletasime õpilastele orienteerumise põhitavasid ning näitasime ka praktikas ette. Suureks abiks oli A.Kivistiku ja T
Orienteerumine. Orienteerumine - see on aktiivse puhkuse suurepärane vorm, üks kõige meeldivamaid, huvitavamaid ja värskendavamaid füüsilisi tegevusi. Sellega võivad tegeleda inimesed igas vanuses ning erineva füüsilise ettevalmistusega. See spordiala ei pane üksnes lihased liikuma, vaid ka aju tööle. Tänu sellele tekib tõeline rõõm, mis paneb unustama igapäevased mured. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus,
viitenumber ja rahvusvahelise (NATO) standardi seerianumber. Samuti on igal kaardilehel nimi, mis on omistatud tavaliselt kaardilehel paikneva suurima asula nimetuse järgi. Lisaks eeltoodutele on igal kaitseväekaardil veel magnetilise- ja kaardivõrgustiku suunaparanduse joonis koos väärtustega. Kaardi mõõtkava näitab kaardi vähenduse suurusjärku võrreldes tegelikkusega. See on kantud kaardi servale joonmõõtkavana või arvmõõtkavana. Arvmõõtkavaga näidatakse, mitu sentimeetrit maastikul vastab ühele sentimeetrile kaardil. Kui praktiliselt kustutada mõõtkava numbri lõpust kaks viimast nulli, jääb järele arv, mis näitab, mitu meetrit maastikul on üks sentimeeter kaardil. Kaitsejõududes kasutatakse järgneva mõõtkavaga kaarte: 1:20 000 1 cm = 200 m (maastikul liikumiseks) 1:50 000 1 cm = 500 m (maastikul liikumiseks, taktikaliseks planeerimiseks) 1:250 000 1 cm = 2500 m (operatsioonide planeerimiseks)
minema, vastavalt oma rikkumisele, kas kaheks või viieks minutiks. Mängjad liiguvad jääl uiskudel ja püüavad litrit spetsiaalsete keppidega vastasmeeskonna väravasse lüüa. Mängu kestus on 3x20 minutit 10 minutiliste vaheaegadega. Võidab meeskond, kes lööb rohkem väravaid. Pilt 1. Jäähoki väljak 4 Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist
Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine on üks olulisemaid spordialasid vastupidavuse arendamiseks ja jõukohane kõigile. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. 3 1. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). 1.1. Ajalugu See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka inglise keelne nimetus nordic skiing. Esimesed võistlused peeti Norras 1767. aastal. Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil
Noortematkad peaksid olema seotud kultuurilooliste paikadega, geoloogia- ja botaanika-alaste teadmiste kinnistamisega. Matka 6 käigus võib teha ka mitme õppeaine praktilisi töid korjata taimi herbaariumi jaoks, teha märkmeid ja fotosid ajalooliselt oluliste paikade kirjelduste kohta jne. (Talvoja et al. 2000) Matkale eelneval perioodil tuleb lapsi tutvustada orienteerumise algteadmistega, maastikul liikumise põhimõtetega, olenevalt matka liigist õpetada lastele erialaseid oskusi, mitmepäevastel matkadel on vajalikud algteadmised matkalaagri püstitamisest ja ööbimisest. (Talvoja et al. 2005) Matkarühmade koostamiseks on olemas erinevad moodused: võrdsete võimetega lastest koostatud rühmad või erinevate võimetega lastest koostatud rühmad. Esimesel juhul on lihtsam planeerida liikumiskiiruseid ja vahemaid, paraku on aga raske koostada rühma
Sisekergejõustikus võistlevad nii mehed kui naised 60 meetri distantsil. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 meetri jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. KROSSIJOOKS Krossijooks või murdmaajooks (varem nimetati ka maastikujooksuks) on pikamaajooks, mida jookstakse maastikul. Jooksurada on üldiselt 3-12 km pikk. Stardi- ja finisikoht asuvad tavaliselt lähestikku ja rada kulgeb üldiselt ringina. Osavõtjate hulk on varieeruv. XX sajandi alguses oli maastikujooks ka olümpiaala (viimati kavas 1924 Pariisis). KIIRJOOKS EHK SPRINT Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kaarel-Martin Maarand Noorte teadlikkus driftist Uurimustöö juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 RESÜMEE Uurimustöö eesmärk on teada saada, kui palju ja mida noored teavad driftist. Valisin selle teema, kuna ma olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav. Tahan ka ise sellest teemast rohkem teada saada ja noorte teadlikkus driftis on väga tähtis, et tuleks aina rohkem noori kõige kiiremini kasvavasse motospordi alasse juurde. Küsitlus oli interneti põhiline, kasutasin interneti küsimustikku ''Google Vormid''. Küsitlus oli suunatud 14-17aastastele. Selles küsisin nende teadmisi ja huvi drifti vastu. Töö on ... lehekülge pikk. Võtmesõnad: Drift; Noored The goal of the research was to find out how
Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. Need olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Algul võisteldi ainult staadionijooksus, mille distants oli 192,27 m. Võitjale oli auhinnaks luba süüdata tuli Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant ning
mahu mõõtmist geograafilistel aladel. 2. Kaardi mõiste ja jagunemine (kõikvõimalikul moel) Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Topograafiline kaart- suurema mõõtkavaga üldgeograafilised kaardid Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Mõõtkava järgi Väiksemõõtkavalised – väiksemad kui 1:100 000 Keskmisemõõtkavalised – 1: 100 000 – 1:1 000 000 Suuremõõtkavalised – alates 1:1 000 000
Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. saj
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. saj
milles on ülesanded. (VUNK- kaardid) SEDEL 1 ·Lahenda avaldis: 1300- (2022- 3948 : 4)= .............................................. ·Mis on kümneliste number? Leia vastav täht tähestikust. ·Otsi VUNK- kaartide seast vastava tähega kaart.Pööra see teisipidi, vali sealt üks harjutus. ·Tee seda 5 korda. ·Võta kaart kaasa ja tule näita harjutus õpetajale ette. ·Vii kaart kaardipakki tagasi. Paiguta see nii, et seda ei oleks võimalik kohe leida. 10. TÖÖDE GRAAFIK 11. ORIENTEERUMINE RUUDUSTIKUS Paaristöö (Mõistete PAREM/ VASAK harjutamine) Üks õpilastest ütleb käsklusi, teine on seljaga tema poole ja liigub vastavalt. Mis kujund tuleb kokku? Kognitiiv sete protsessi de arendami ne. 12. PEAST ARVUTAMINE Klassi/ koridori lõpus on erinevad arvud. Palju. Õpilased on paaris ja peavad otsustama, mis on õpetaja poolt öeldud avaldise vastuseks
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi k
Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine. Esitusmudelid on paindlikud.) Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid). 23. Milles seisneb digitaalkaardi mõõtkava dilemma? Dilemma seisneb selles, et digitaalkaardil on ja samas ka ei ole mõõtkavat. Mõõtkavat ei ole, sest kaarti on võimalik suurendada ja vähendada ning koordinaate on võimalik ülitäpselt sisestada. Mõõtkava on olemas, sest koordinaadid on mõõdetud teatud täpsusklassiga, mis vastab ALATI mingile mõõtkavaklassile; on määratud lähtematerjalide TÄPSUSEGA; on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb omakorda mõõtkavaklassist. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad
selline jahipidamine saaklooma jaoks julm, kuid siiski on selline moodus looduslikum kui tänapäevane jahipidamine raadioside abil. Peale jahi osalevad hobused paljudel erinevatel spordialadel, nad tagavad inimestele tervisliku ja kosutava meelelahutuse nii poni ponirännakutel kui pikamaavõistlustel, nii rahvusvahelistel rakendispordivõistlusel kui klassikalises ratsutamiskunstis ehk koolisõidus." (Clutton-Brock, 1992:60). ,,Tänapäeval kasvatatakse hobuseid sageli spetsiaalselt mingi spordiala jaoks, nagu galopivõidusõit, koolisõit või polo. Laste ponisid treenitakse tavaliselt mitmekülgseteks. See tähendab, et neid on õpetatud tegema kõike, nii maastikul rändama, hüppama kui ratsamängudes osalema." (Green, 1993:7). Hobuseid kasuti ja kasutatakse veel siiani peale spordi tegemise talutöödes nagu näiteks põllu kündmisel. Veel kasutatakse hobuseid transpordis. Praegugi on mõnes linnas olemas
Stardi peakohtunikul on õigus võistlejaid eeltoodud tegevuse, kui ebasportliku käitumise eest alusel hoiatada või diskvalifitseerida (kui tegemist oli juba teise hoiatusega samadel võistlustel). Kui stardiprotseduuri katkestamine oli kõrvaliste mõjurite tõttu põhjendatud või, kui stardi peakohtunik mingil muul põhjusel pole nõus starteri arvamusega, valelähte süüdlast ei määrata ja kõigile jooksust osavõtjatele näidatakse rohelist kaarti. Valelähted - peale lõpliku stardiasendi fikseerimist ei tohi võistleja seda muuta enne, kui ta kuuleb stardipüstoli pauku. Kui võistleja alustab starteri või abistarterite arvates liikumist varem, on tegemist valelähtega. Kõigis jooksudes (välja arvatud mitmevõistluse jooksualad) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad. Peale valelähet peavad starteri abid (välja arvatud mitmevõistluse jooksualadel) näitama igale valelähte teinud võistlejale
ROK siiski IBU-t kohe ei tunnustanud, vaid tegi seda alles 1998. aasta augustis. IBU tähtsaim tegutsev organ on iga kahe aasta tagant toimuv kongress. Reeglid Lühiülevaade olulisematest laskesuusatamise võistlusreeglitest. Võistluspaik ei tohi asuda rohkem kui 30 km või poole tunni sõidu kaugusel võistkondade majutuskohast. Tähtsaim organ võistlustel on zürii. Rada kulgeb looduses, soovitatavalt eripalgelisel maastikul. Kõrguste vahe on ette kirjutatud. Ükski võistlusrada ei tohi asuda kõrgemal kui 1800 m üle merepinna. Rajal ei tohi olla nii järske mägesid, mis vajaksid käärstiilis tõusu. Start, lasketiir ja finis on enamasti samas kohas. Laskejoone kaugus märklauast on 50 m. Laskepositsioonid peavad kõigile sportlastele olema võrdsed. Stardi- ja lõpuala, lasketiir, trahviring ja teatevahetusala peavad asuma tasasel maal võimalikult lähestikku ning olema
on märgitud punktides 1 ja 2. Kas Sa lugesid enne täitma hakkamist kõik punktid hoolikalt läbi? Kui oled lõpetanud, siis jälgi vaikselt, kuidas teised täidavad testi ja järgivad juhiseid. Merlecons ja Ko OÜ 23 KAARDID Juhendid grupiliikmetele Juhend juhile: Olete juht. Teil on kaks asetäitjat ja neil on omakorda kaks alluvat. Kõigil osalejatel on neli kaarti. Eesmärgiks on, et lõpuks oleks kõigil käes 4 ühesugust kaarti. Suhelda saate oma otseste alluvatega (asetäitjatega) ainult kirja teel. Samuti saate kaarte vahetada ainult oma otseste alluvatega (asetäitjatega). Asetäitjad saavad kaarte vahetada ja suhelda kirja teel nii Teiega kui oma alluvatega. Asetäitjad saavad suhelda omavahel ainult läbi Teie. Niisama palju kaarte, kui ära annate, peate ka kohe tagasi saama ja
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone ja oma rahvuskangelase võid
Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon). e. Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) f. Sobedad projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 52. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? a. Tähistab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. b. Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/). c. Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puuteprojektsiooni, lõikeprojektsiooni, muudetud koonuse konstanti ja liitprojektsiooni. 53. Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse? a. Näitab milline kujund on abipinnaks võetud. b. Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni
Samuti on paljud vanad hooned ümber ehitatud (Hansakeskus) 3.6 Maamärkide arvu kasvu probleemid Maamärkide arvu kasv on olnud kõikuv, ent viimasel ajal on maamärkide arvu antud töös valitud piirkonnas kasvanud. Selline kasvav trend, aga võib kahandada maamärkide olulisust linnapildis. Kui neid tekib liialt palju, viib see selleni, et tekib kõrghoonete üleküllus, mis aga omakorda tähendab seda, et inimene ei suuda enam koostada enda jaoks sobivat mentaalset kaarti ja maamärkide tähtsus rajaleidmisel ning asukoha positsioneerimisel kahaneb, kuna linn on visuaalset liiga kirju, hetkel on tekkimas või võib isegi öelda, et tekkinud selline olukord Tallinnas, mille linnamaastik on tehtud inimesele visuaalselt keeruliseks kõrghoonete paljususe tõttu (Jauhiainen 2005). See ei tähenda veel seda, et orienteerumine linnas kõrghoonete abil oleks võimatu, pigem on see lihtsalt raskendatud. Ühed hooned varjavad teisi, samuti on nad teinekord
.....................................130 Kaardi koordinaadid .......................................................................................131 Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ...................................................132 Kompass ............................................................................................................133 Kaardi orienteerimine ....................................................................................134 Kaardi järgi orienteerumine maastikul .......................................................135 GPSi kasutamine .............................................................................................136 9. Esmaabi ................................................................................................. 139 Tegutsemine õnnetuspaigal ................................
seisavad seljataga kolmes reas ja näoga ülema poole. Püstolkuulipildujad on HK MP-5a7, m/45B, Mini UZI. Massihävitusrelvadeks on keemiarelv, bioloogilised relvad, tuumarelvad ja tööstuskemikaalid. Kompassiga saab orienteeruda ning sellega saab luubi abil tuld tekitada. 21.11.2015 Topograafia- harjutused kaardi ja kompassiga metsas Laupäeva hommikul, 21. Novembril käisime klassiga metsas orienteerumas kaarti ja kompassiga. Alustasime sõitu Kose Vallamaja eest. Võtsime enne teele asumist kaasa relvad ja laskemoonad. Istusime kogu klassiga autosse ja sõitsime Kose- Risti karjääri. Seal, kõige tagumises otsas, on Kaitseliidu välilasketiir. Seal jagati meid paaridesse, ühed saadeti metsa ja teised jäid relvast laskma. Olenemata sellest, et ilm oli halb ja tuiskas lörtsi, oli minul ja mu paarilisel tore olla metsas. Me pidime käima läbi mõned punktid ja siis
Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 2 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures. 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti,
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus j
Teide vulkaan Tenerifel-kuumaastik Tenerife popim pidu-karneval veebruarist märtsini. Vt. ka eelmist punkti. 10.Iseloomusta lühidalt ka teisi suuremaid saari. Lanzarote: palju vulkaane, koobaste labürindid, saar kanti UNESCO-sse aastal 1993. Timanfaya rahvuspark, kristall-selged veed, La Gomera: lehtmetsad, ebatavaliste kujudega kaljud. Iidsete traditsioonidega külakesed, Garajonay rahvuspark mis kanti UNESCO-sse 1986.a. La Palma: ilusate legendide sünnimaa, värvikad ja harmoonilised külakesed, vulkaanid, teemapargid (näiteks Garden of the Birds or the Maroparque). 11. Loetle aktiivse puhkuse võimalikke tegevusi Kanaaridel. Kuidas on lood golfiväljakutega? Matkamine, mägironimine, surfamine, paraplaaniga lendamine, linnu-ja loomavaatlus, igasugune veesport, golf, jne. Kanaarid on tõeline paradiis golfisõpradele. Väljakute tase väga hea. Korraldatakse rahvusvahelisi golfiturniire. II MADEIRA 1. Madeira asukoht ja riiklik kuuluvus
(rhomb lines) võib kanda kohe Mercator kaartidele, kuid kõik peab jääma vastavusse planeeritud marsruudiga. Kaldaäärsed ja suudmeala kursid Kaldaäärsed ja suudmeala kursid peavad samuti olema varem läbi mõeldud ja kõigepealt kantud väikesemastaabilistele kaartidele, soovitavalt lähtesadamast kuni sihtsadamani. See sõltub sadamate lähedusest ja sõidurajooni kaartidest, enamikus juhtudest on vaja kasutada rohkem kui ühte kaarti. Need esimesed kursid moodustavad reisiplaani aluse ja neilt võib saada vahemaad ning ülesõidu kestvuse. Kui on olemas väljasõidu aeg, võib kiiresti kindlaks määrata ETA, ükskõik millise marsruudi punkti. Tee tõeline suund peab olema kaartidele näidatud ja kantud tegeliku tee vahetusse lähetusse. See ei ole kurss, mida tuleb hoida, et liikuda mööda kaardile kantud teed, ta näitab ainult suunda, mida peab järgima.
(rhomb lines) võib kanda kohe Mercator kaartidele, kuid kõik peab jääma vastavusse planeeritud marsruudiga. Kaldaäärsed ja suudmeala kursid Kaldaäärsed ja suudmeala kursid peavad samuti olema varem läbi mõeldud ja kõigepealt kantud väikesemastaabilistele kaartidele, soovitavalt lähtesadamast kuni sihtsadamani. See sõltub sadamate lähedusest ja sõidurajooni kaartidest, enamikus juhtudest on vaja kasutada rohkem kui ühte kaarti. Need esimesed kursid moodustavad reisiplaani aluse ja neilt võib saada vahemaad ning ülesõidu kestvuse. Kui on olemas väljasõidu aeg, võib kiiresti kindlaks määrata ETA, ükskõik millise marsruudi punkti. Tee tõeline suund peab olema kaartidele näidatud ja kantud tegeliku tee vahetusse lähetusse. See ei ole kurss, mida tuleb hoida, et liikuda mööda kaardile kantud teed, ta näitab ainult suunda, mida peab järgima.
(2) Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.(2) Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.(2) Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala. Kergejõustiku alasi võib liigitada( 1): 3.1 Jooksud ja käimine 3.2 Hüppealad 3.3. Tõukealad 3.4 Mitmevõistlus 6 Joonis 1 ja 2 illustreerivad kergejõustiku mitmekesisust. Joonis 1 KERGEJÕUSTIKU ALAD JOOKSUD JA KÄIMINE KIIRJOOKS TEATEJOOKS TÕKKEJOOKS KESK-JA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
