Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. 1959. aastal toimus Rootsis koos
Ardu Kool Orienteerumine Referaat Juhendaja: Regina Reiljan Koostaja:Raili Liiva 9.klass. Ardu 2011 Sisukord 1. Ajalugu 2. Oriendeerumisest lähemalt 3. Kasutatud kirjandus Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950ndatel aastatel. Esimene individuaalne ojooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähe
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispäev......................................
Orienteerumine. Orienteerumine - see on aktiivse puhkuse suurepärane vorm, üks kõige meeldivamaid, huvitavamaid ja värskendavamaid füüsilisi tegevusi. Sellega võivad tegeleda inimesed igas vanuses ning erineva füüsilise ettevalmistusega. See spordiala ei pane üksnes lihased liikuma, vaid ka aju tööle. Tänu sellele tekib tõeline rõõm, mis paneb unustama igapäevased mured. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks. Sellest lähtudes saab välja tuua orienteerumise kasu
Nimi: ........................................ SÕJATOPOGRAAFIA Topograafia on teadus kaartidest. Et edukalt sõdida, peame oskama liikuda vajalikku maastikupunkti või mööda vajalikku marssruuti. Samuti peame oskama määrata ja edastada nii iseenda, kui vaenlase asukohti ning hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukites lennukaarte. Kaitsevägi
Tallinna Nõmme Gümnaasium TALISPORDI ALAD Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Asta Jänese Tallinn 2009 Sisukord Kiiruisutamine.....................................................................................................................3 Jäähoki.................................................................................................................................4 Iluuisutamine.......................................................................................................................5 Mäesuusatamine..................................................................................................................5 Laskesuusatamine................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine....................................................................
Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusaalad...........................................
Kõik kommentaarid