Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine,
· Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Ohutegur: Näited: · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; Füüsikalised · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge ohutegurid või madal õhurõhk;
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
ohte. Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult. Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: • füüsikalised • keemilised • bioloogilised • füsioloogilised • psühholoogilised Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk,
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-,
kasutada vibronihet, vibrokiirust või vibrokiirendust. Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus. Vibratsiooni suurusjärk on väljendatud sagedus korrigeeritud vibrokiirendusena käega kokkupuutes oleva tööriista käepideme või töödeldava materjali pinnal ning selle ühik on meetrit sekundi ruudu kohta. Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad
Sisekontroll on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. Tegevuskava on töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, kus on välja toodud avastatud puudus, puuduse likvideerimise tähtaeg ja puuduse likvideerimise eest vastutaja. Mõisted ja terminid Füüsikalised ohutegurid 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, värske õhk. Sobiva
riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul tuleb töö peatada/lõpetada. Talumatu risk- riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid:
............................................................................................................................................ 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA............................................................................................................................................................................ 5 Ohutegurid töökeskkonnas.................................................................................................................................................. 8 2.MEHHAANILISED OHUD................................................................................................................................................... 12 3.BIOLOOGILISED OHUD...........................................................................................................................................
3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID.....................................................................................7 4.1Töökoha riksitegurite hindamine...........................................................................8 4.1.1Füüsikalised ohutegurid..................................................................................8 4.1.2Keemilised ohutegurid..................................................................................10 4.1.3Bioloogilised ohutegurid...............................................................................10 4.1.4Füsioloogilised ja ergonoomilised ohutegurid..............................................11 4.1.5Psühholoogilised ohutegurid...................................
Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · Füüsikalised · Keemilised · Bioloogilised · Füsioloogilised · Psühholoogilised Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel
Juhendaja: Karin Reinhold Sisukord 1.Töökoha ülevaade.........................................................................................................................3 2.Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika.......................................................................4 3.Ohutegurite identifitseerimise meetod..........................................................................................6 3.1Füüsikalised ohutegurid:.............................................................................................................6 3.2Keemilised ohutegurid:...............................................................................................................6 3.3Bioloogilised ohutegurid:............................................................................................................6 3.4Füsioloogilised ohutegurid:..................................................................................
käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
1 variant 1.Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
tundi. Kuvarit ei kasutata järjest 6 tundi, vahepeal on ka pausid. Kuna tegemist on kodustest tingimustes õppijaga siis pauside ajal iga kord ta ei võimle, nagu peaks, kui ta ei võimle siis tegeleb ta muude majapidamises vajalike tegemistega, kus ta liigub juba niigi ilma võimalmisharjutusteta (nt koristamine, söögi tegemine, ahjukütmine, treppidest käimine jne). 3 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS GRUPPIDE KAUPA Füüsikalised ohutegurid Füüsikalisteks ohuteguriteks loetakse: 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid (Kranich, 2014) Keemilised ohutegurid
Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 28.01.2019 organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müratase üle 80 dB; müra, vibratsioon, ioniseeriv Füüsikalised kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, ohutegurid laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli kõrgrõhutingimused, näiteks töö kessoonis, barokambris või tuukrina
kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja. Pilet 2 1.Töökeskonna ohutegurid ja ohutusjuhendid- Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. Ohutusjuhendid on esmaabijuhend, sissejuhatav juhendamine ja tuleohtusjuhend. 2. Tööga seotud kaela ja ülajäsemete- Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused on organismi osade (nt lihased, liigesed, kõõlused, sidemed, närvid, luud ja vereringe) kahjustused, mille põhjused või tüsistused on esmajoones seotud tööülesannete ja töökeskkonnaga.
Kõrgeks riskis on olukorrad, mis antud lahtrisse langevad, käsitletakse kui olulisi riske. Nende nende potentsiaalseid tagajärgi arvestades, tuleb nendeks vajadusel valmistuda. Nende ennetamiseks ning tagajärgede leevendamiseks on soovitatav teha muudatusi töökorralduses. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad,
hoiatust siis võib erakorraliselt lepingu lõpetada] b)juhendaja käib kõik kohad kläbi + saab iga töötajaga eraldi rääkida( saab rohkem tähelepanu pöörata) c)töökeskkonna audit väjaspoolt tuleb hindaja, kes annab nõu, kuid paremaks muuta jne 2)igal aastal vaatab läbi sisekontrolli , analüüsib ja teeb vastavad muduatused 3) korraldab töökeskkonna riskianalüüsi, milles selgitatakse ohutegurid, hinnatakse riske; arvestatakse soolisi ja ealisi iseärasusi; tuleb tulemused kirjalikult esitada ja säilitada 55 aastat! [NB! eririskid alaealised; rasedad; imetavad emad; noored, puudega] 4) riskianalüsi põhjal koostada kirjalik tegevuskava , mis sisaldab terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks korraldatavad tegevused 5) koostatada tuleb uus riskianalüüs, kui uued tingimused ja tehnoloogia; uued andmed ohutegurite mõju kohta
1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus
5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; 12. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. 13. Sisekontroll, milles seisneb? 14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. 15
Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine,
Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Bioloogilised ohutegurid on: 1) bakterid 2) viirused 3) seened 4) rakukultuurid
4.Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine 5.Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Töötajate tervisekontrolli kord kehtestab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad tehakse kindlaks riskianalüüsi põhjal. Tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil. Nimekirja koostab tööandja.Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9
Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks, näiteks seadmed ja tööriistad. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikalised · Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioon · Masina liikuvad osad · Müra Keemilised · Plii või selle ühend · Asbest · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained Bioloogilised · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi tootmiseks tööle · Mürkloomad · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. · Mikroorganismid Psüholoohilised (Psühholoogilised ohutegurid on töötaja )
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
6)kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, 7)hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. 8)Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. 9. Töökeskkonna ohutegurid, näiteid. 1) Füüsikalised-müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2)Keemilised-on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja kohustused: 1) süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine - kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes 2) igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine; 3) töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; (Muudatus jõustus 1.07.2009) 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine töötajate terviseriski vältimiseks ning selleks vajalike vahendite eraldamine; (jõust. 1.03.2007)
töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja kohustused: 1) süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine - kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes 2) igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine; 3) töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; (Muudatus jõustus 1.07.2009) 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine töötajate terviseriski vältimiseks ning selleks vajalike vahendite eraldamine; (jõust. 1.03.2007)
tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. § 5 (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud ostarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. § 6 (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. § 7 (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
